Uurimuslik pe ja ettevalmistus teaduslikuks uurimiseks lo Vooglaid

Uurimuslik õpe ja ettevalmistus teaduslikuks uurimiseks Ülo Vooglaid Tallinn, 02. oktoober 2012 1

Õpilastel oleks vaja teada, mis on • • • TEADUSLIK UURING UURIMUSLIK ÕPE TEADUSLIK MÕTLEMISVIIS TEADUSPÕHINE TEGUTSEMINE (ÜHISKOND) Põgusalt on vaja tunda ka igaliiki asendustegevusi ja petmismeetodeid. 2

Õpilastel on vaja teada, • milline on ühiskond kui institutsionaalne süsteem ja millist osa etendab ühiskonnas TEADUS (NB! teaduse osa ühiskonna igas institutsioonis). • mis on teadmine ja kuidas teadmine eristub arvamustest, oletustest, uskumustest, unistustest jms. • kuidas teadmine muutub kalliks varaks või väärtuseks uute väärtuste loomisel, töös, õppes, uuringutes, juhtimises. . . , • kuidas teadmine siduda oskuste, arusaamise 3 ja mõistmisega.

Ükski õppeaine ei saa imet teha! Uuring võib kujuneda tõhusaks õppemeetodiks sel juhul, kui • koolis ja kodus domineerib produktiivne õpe; • iseseisvev mõtlemine, loomine ja uurimine on au sees lasteaiast alates. . . • alailma on vaja tegutseda tundmatul alal orienteeruda, otsustada ja vastutada eri eluvaldkondades ja eri regulatsioonitasanditel; • juhendajad-hindajad orienteeruvad nii teaduses ja uuringutes kui ka teistel 4 tunnetusteedel.

Õppes oleku ajal on meie meelest esmatähtis saavutada, et inimesed • säiliksid enesejuhtimise subjektidena ning tahaksid kujuneda ja olla sotsiaalse juhtimise subjektideks; • aduksid, et seda kõike, mida oleks vaja teada, ei ole võimalik ära õppida – seda lihtviisil ei tea veel mitte keegi. Järelikult on vaja saavutada iseseisvalt orienteerumise, mõtlemise, tundmise ja loomise võime; • veenduksid, et inimliku edu saavutamise eelduseks on koostöövõime ja soov anda endast parim selleks, et luua teistele edu 5 saavutamiseks vajalikke tingimusi;

• oleksid adekvaatsed; ei esitaks ennast asjatundjateks valdkondades, kus nad on tegelikult profaanid või diletandid; • tahaksid olla nõudlikud nii enda kui ka teiste suhtes; • ei kahjusta mingil viisil loodust, tervist, kultuuri ja kultuuriväärtusi (saavad aru, miks seda ei või teha); • võimaldaksid igaühel avaldada oma arvamust, sh eriarvamust, kui see esitatakse koos argumentidega; 6

• eristaksid süsteemide funktsioneerimist, muutumist ja arengut, ei ajaks neid segi ja hoolitseksid kõige kolme eest; • aduksid, et rahuldavaks saab pidada vaid süsteemseid käsitlusi ja lahendusi; • püüaksid olla teistega küllalt sarnased, et oleks võimalik suhelda, koos mõtelda ja luua, mängida ja töötada ning samas ka küllalt erilised, et suhtlemine saaks olla vastastikku rikastav ja mõttekas. 7

• tunneksid rõõmu igast võimalusest mõtelda, avastada, sõnastada, oma mõte välja öelda (kirja panna) võrrelda oma mõtet teiste inimeste siin ja mujal mõeldud-öeldud mõtetega, • ajendaksid igaliiki uuringuid ja rakendaksid uurimistulemustele tuginevate prognooside varal tehtud ettepanekuid ja soovitusi; • oleksid altid täiustama juba loodud süsteeme, ning asendama seda, mis on kõlbmatuks vananenud; 8

• looksid eeldusi uute ideede genereerimiseks seostamiseks, teostamiseks, kontrollimiseks, vahendamiseks. . . ; • saaksid aru, et haridus on kultuuri funktsioon, et haridust ei saa keegi kellelegi kuskil anda; • saaksid aru, et arusaamise eelduseks on mõtlemine ja arusaamine eeldab vastavat ettevalmistust, vaimsust ja arengutaset; • saaksid aru, et haridussüsteemis on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel ja kooli osa haridussüsteemis küünib 10 – 12 % -ni. 9

Igal tunnetusteel on oma eripära, oma võimalused ja ka piirangud. • • • ARGITUNNETUS, KUNSTILINE TUNNETUS, RELIGIOOSNE TUNNETUS, FILOSOOFILINE TUNNETUS, INTUITIIVNE TUNNETUS, TEADUSLIK TUNNETUS IGALIIKI TUNNETUS SISALDAB MINGIL MÄÄRAL KÕIKI TEISI. OLULINE ON ADUDA, MIS ANTUD HETKEL DOMINERRIB 10

Inimesed, kes on mingil tunnetusteel lausa abitud, või kes teadlikult ignoreerivad mõnd tunnetusteed, ei saa olla kuigi edukad ühelgi tunnetusteel. 11

Meie päevil on kujunenud kirstunaelaks teaduslik tunnetus. Paljudel pole aimu ka religioossest tunnetusest, selle eeldustest ja tähendusest. Õpetajalt tunnetussüsteemi valdamist veel ei nõuta. 12

Õpilastele oleks vaja selgeks teha, OBJEKT mis on ja kuidas toimub EELDUSED MÕÕTMINE LOENDAMINE HINDAMINE KIRJELDAMINE UURIMINE JUHTIMINE VALITSEMINE HALDAMINE VALDAMINE SIDUSTAMINE KORRALDAMINE 13

Uurimise objekt on (saab olla) probleem. Uurimise aine on kõik see, mis iseloomustab uurimise objekti ja mida antud uuringus mõõdetakse, hinnatakse, loendatakse või kirjeldatakse. 14

Eeldused probleemi sõnastamiseks: 1. leida kõnealuse asja või nähtuse ja protsessi kõik olulised karakteristikud; 2. fikseerida olukord (olud, ja/või situatsioon) 3. luua kujutlus vajalikust olukorrast (oludest, situatsioonist); 4. võrrelda tegelikku ja vajalikku olukorda (olusid, situatsiooni) ning fikseerida nende vastuolu kui probleem, mille tekke, püsimise-süvenemiselaienemise põhjused on vaja avastada, sõnastada, avalikustada ja. . . kõrvaldada. 15

Uuringu subjekt (uurija või tellija? ) OMA TEISTE KOGEMUSED EELUURING KJUTLUS VAHENDITEST PROGNOOSID IDEED JA IDEAALID MAAILMAVAATELISED SEADUMUSED PROGRAMMILISED KOHUSTUSED AATED JA KREEDOD VAJADUSED LÄHTEPROGRAMM SUBJEKT UURIMISÜLESANNE ! LEPINGUD SIHID JA EESMÄRGID NB! EESMÄRK ON INIMESTEL. UURINGUL EI OLE EESMÄRKI. 16

UURIMISÜLESANNE Uurimisülesande sõnastab kas uurija või tellija (õpetaja? ). • Uurimisülesandes on vähemalt järgmised osad: - uuringu põhjendus, - NÕUDED KVALITEEDILE, - etapid ja vahearuanded, - tähtaeg, - aruandluse (uuringu ja selle tulemuste tutvustamise ) vorm, - poolte osalus programmi sõnastamisel, tulemuste tõlgendamisel ja innovatsioonide kavandamisel - eelarve ja tasumise tingimused (retsensioonid, %%) - hindamise kriteeriumid, 17 - VÕIMALIKUD SANKTSIOONID.

Uuringu etapid 1. Probleemi(-de) sõnastamine ja modelleerimine staatikas ning dünaamikas. 2. Metaseoste kirjeldamine (modelleerimine). 3. Tutvumine senise uurimiskogemuse, seni tehtud uuringute tulemuste ja nende arvestamisega. 4. Teoreetilise aluse loomine (korrastamine). 5. Metodoloogiliste lähtekohtade sõnastamine. 6. Algandmete kogumise meetodite leidmine, loomine või kohandamine. 7. Algandmete matemaatilise ja statistilise töötlemise metoodika leidmine, loomine või täpsustamine. 18 8. Strateegilise kontseptsiooni koostamine.

9. Ettepanekud ajakava koostamiseks. 10. Ettepanekud eelarve koostamiseks. 11. Ettepanekud tellija ja täitja õiguste, kohustuste ning vastutuse piiritlemiseks. 12. Ettepanekud aruandluse aja ja koha fikseerimiseks. 13. Uuringu programmi koostamine. Eelkaitsmine. 14. Lepingu sõlmimine. 15. Uuringu empiiriline teostus (andmete kogumine, töötlemine, analüüs, tulemuste kontrollimine ja vormistamine). 16. Aruande koostamine. 17. Aruande esitlemine (uurimuse kaitsmine). 19 18. Peamiste uurimistulemuste publitseerimine.

Uuringu siseloogika. . . avastada, sõnastada, kirja panna ning välja öelda (avalikustada) 1 2 a) b) c) d) e) 3 vaatepunktid, koosseis, struktuur, genees, dünaamika 20

Uurimuse hindamiseks oleme kasutanud järgmisi kriteeriume METODOLOOGILINE ALUS INTERPRETATSIOONI TASE KÄSITLUSE ULATUS TULEMUSTE USALDAT. KULTUURISEOS ETTEPANEKUD SÜSTEEMSUS MINEVIKUSEOS TULEVIKUSEOS (PROGNOOSID JA STSENAARIUMID) UURIMUS KOMPLEKSSUS SOOVITUSED ÜHISKONNASEOS ANDMETE USALDAT. METOODIKA KAASAEGSUS KÄSITLUSE SÜGAVUS TEOREETILINE ALUS 21 (ÜLD-, KESKASTME- JA KONKREETTEOORIATE KASUTUS)

Uuringu programm 1. 2. 3. 4. 5. 6. SISSEJUHATUS STRUKTUUR TEOREETILISED ALUSED METODOLOOGILISED LÄHTEKOHAD ALGANDMETE KOGUMISE METOODIKA ALGANDMETE MATEMAAATILISE JA STATISTILISE TÖÖTLEMISE METOODIKA 7. ANAÜÜSI METOODIKA 8. OODATAVAD TULEMUSED 9. AJAKAVA 10. EELARVE JA FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11. ARUANDLUS (KAITSMINE) 12. UURINGU TULEMUSTE RAKENDUSVALDKONNAD ----------------------------------------------- Uuringu programm sõltub uurimise objektist, sihist, eesmärgist, ressurssidest ja nende kasutamise tingimustest, uurimisrühma suurusest ja professionaalsusest, tööjaotusest, infrastruktuurist jpm. Oluline on reaalne (mitte mänguline) vajadus. 22

Uuring on protseduur funktsionaalsete ja kausaalsete seoste süsteemi leidmiseks (Vastamiseks küsimustele “MIKS? ”) 23

Teaduslike uuringute oluliseks eelduseks on teooria, metodoloogia metoodika ja praktika seostus Teooria – mõttemudel, milles on määratletud ja piiritletud põhimõisted ja nende seosed, klassifikatsioonid, ideed, teesid, hüpoteesid, argumendid jm Metodoloogia – filosoofiline õpetus printsiipide süsteemi kohta, mida on vaja arvestada rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks (siin on kõne all teadusmetodoloogia). 24

Meetod – tee, äraproovitud, teada olev tee sihil püsimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. (Meetodit ei vaja need, kelle ei ole ei sihti ega eesmärki ja kes ei pea lõpuks vastutama selle eest, mis välja tuleb. ) Metoodika – meetodite kogum, mida rakendatakse mingis tegevuses (siin uuringus). ----------------------Igal uuringul on oma metoodika algandmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsiks jm. 25

Algandmete kogumiseks võib sobida • Vaatlus KIRJELDUS JA KÜSITLUS • Eksperiment EI OLE UURINGUD. • Osalus KIRJELDUS EELNEB UURINGULE JA • Ankeetküsitlus ON VAJALIK PROBLEEMI SÕNASTAMISEL • Grupi-intervjuu • Süvaintervjuu • Psühho- ja sotsiodraama (lavastus) • Päevik • Essee • Tekstide sisu analüüs (Content – analüüs) • Statistika • jm Andmestiku ja tulemuste usaldusväärsuse saavutamiseks tuleb igal juhul kasutada mitut põhimõtteliselt erinevat meetodit. 26

Koguda, töödelda ja analüüsida on mõtet vaid usaldatavaid andmeid uurija kohuseks on tagada andmete • täpsus, • valiidsus, • reliaablus, • esinduslikkus (representatiivsus), • ammendatus (“kartul” kui probleem). Tellija (õpetaja) kohustuseks on nõuda (ja kontrollida) nii algandmete kui ka tuvastatud faktide usaldusväärsust. 27

NB! Mõõta saab vaid kvantitatiivseid suurusi (omadusi). Mõõta võib - kas kõigile tuntud meetodite abil või - antud uuringus loodud ja küllalt põhjalikult tutvustatud meetodite abil. Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on uurijal vaja koguda andmeid peamiselt kvalitatiivsete tunnuste kohta ja ka meetodid algandmete kogumiseks tuleb uurijal enamasti endal luua. Seda enam on vaja olla hooles andmete ja faktide usaldusväärsuse pärast. 28

Mõõtmiseks on vaja • instrumenti, millega mõõta, • protseduuri (reegleid instrumendi kasutamiseks), • etalone mõõtmiseks (võrdlemiseks) ja tulemuse fikseerimiseks ning • praktilist toimingut – mõõtmist kui teostust Mõõtmisel on vaja olla aus, täpne, hoolas, kannatlik. . . 29

II astme analüüs toimub uurimise objekti üldomadusi iseloomustavate indeksite alusel. Kirjalike ja suuliste küsitluste, vaatluste, eksperimentide jm meetoditega saab koguda vaid “kilde” selle kohta, mida oleks uuringu õnnestumiseks vaja teada. Need analüüsi esimeses astmes kogutud “killud” on vaja uuringu II astmes ülendada indeksiteks. RÜHMATÖÖ – indeksi koostamine 30

Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on algandmete kogumise meetodid sedavõrd ebatäpsed, et iga detaili, mille kohta oleks vaja teadmist või arvamust, tuleks mõõta, hinnata või loendada vähemalt kahe põhimõtteliselt erineva meetodiga. Meetod on kallis vara. Meetodite valdamist võib pidada meisterlikkuse mõõduks. 31

Paraku on Eestis laialt kasutuses ka selliseid meetodeid, mille abil kogutud andmeid on võimalik tõlgendada ainult lisameetodite abil Formaliseeritud ankeetküsitluse ja/või intervjuuga kogutud andmete puhul ei saa keegi teada, kas andmed käivad selle kohta, mida küsiti, või nende kohta, kes vastavad (vastaja silmaringi, dispositsioonide süsteemi, meeleolu, suhete, lootuste, asjatundlikkuse vms kohta). 32

Uurija on kohustatud tagama algandmete ja tulemuste usaldatavuse Seetõttu võib algajale uurijale soovitada rajada andmetöötluse strateegia ja metoodika enne algandmete kogumist. Ka indeksid on otstarbekas koostada enne algandmete kogumist. 33

Uurimus – uuringu tulemus on mitmetähenduslik Uurimus on • tekst, mis on vormistatud sedalaadi tekstide koostamiseks ja vormistamiseks kehtestatud reeglite järgi, • vaimne ja intellektuaalne väärtus, (TEOS) • subjekti tahteavaldus, eneseväljendus, • põhjendatud otsuste tegemise eeldus, • panus kultuuri hoidmiseks ja rikastamiseks • jm. 34

UURING kui protsess MÕÕTMINE HINDAMINE LOENDAMINE ÜLD-, KESKASTME JA KONKREET-TEOORIAD ÜLDEBARAHULD. OLUKORD UURIMISE OBJEKT (PROBLEEM) TEGELIKKUS I N N O V A T S I O O N KONKREETOMADUSED M E T O O D I K A KONKREET-, KESKASTMEJA ÜLDTEOORIAD ANDMED INDEKSID SOOVITUSED FAKTID ANDMED M E T O D O L O O G I RESSURSID A KOHUSTUSED JA ÜLESANDED VAHEN- ETTEPADID NEKUD EES- JÄRELMÄRK DUSED VAJADUSED Konkreetteaduslikud ja üldteaduslikud KRITEERIUMITE SÜSTEEM HINNANGUD PRINTSIIPIDE SÜSTEEM TINGIMUSED KOOLITUS KONSULTEERIMINE 35 PROJEKTEERIMINE KES PEAKS VASTUTAMA VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE EEST? SIDUSTUS

Uuringuga tuvastatakse fakte. Järelikult peab uurija (ja ka isikud, kes kuuluvad “arvestatavate teiste” hulka) oskama pidada fakte kalliks varaks. 36

Fakt – uuringu tulemus või tulemusteni jõudmise eeldus Me eristame kolme liiki fakte: • empiirilised faktid, • statistilised faktid, • teaduslikud faktid. Kuidas saab statistiline fakt muutuda teaduslikuks faktiks? 37

ARUTELU Miks on ühiskonnateaduslike uuringute tase Eestis enamasti madal? Mõned põhjused: • uurimise objektiks peetakse ükskõik, mida, aga mitte probleeme (uuringuks peetakse kirjeldusi, esseesid, referaate, küsitlusi jne); • uuringu tellijatel (rahastajatel) ei ole uurimise tulemusi vaja; nad ei soostu uuringus osalema, ei saa uuringust ega selle tulemustest kuigi palju aru ja ei soovi ennast mingite teadmistega mitte kuidagi piirata; • uuringuid on nii vähe, et kellelgi ei ole võimalik spetsialiseeruda (kõigil tuleb teha kõike – peamiselt seda, mida ei oska või mis on primitiivne); • metodoloogilist alust ei tunta ega peeta vajalikuks; • andmete ja faktide usaldatavus ei ole aktuaalne. 38

Tänan! Küsimused, täiendused jms kohe või aadressil vooglaid. ylo@gmail. com ; 56 66 01 22 39