Sstlik pllumajandus ja soovitused uutele liikmesriikidele rhuga veekaitsemeetmetel

Säästlik põllumajandus ja soovitused uutele liikmesriikidele (rõhuga veekaitsemeetmetel) Maret Merisaar Eesti Roheline Liikumine Kasutatud allikad: • Euroopa Maasõprade (Friends of the Earth Europe) raamat, autor Martin Konecny • Viru-Peipsi alamvesikonna veekaitsemeetmed, autor Ülo Sults 1

EL laienemine ja põllumajandus: Riskid ja võimalused • • • Elanike lahkumine maapiirkondadest Suurem põllukemikaalide kasutamine Saaste ja erosioon Loomakasvatusmajandid, loomade heaolu ja toiduohutus Maastikud ja bioloogiline mitmekesisus Ekstensiivne majandamine ja pool-looduslikud rohumaad Supermarketid ja toidukaupade ning loomade kaugveod Geneetiliselt muundatud saagid Säästlikud alternatiivid: Mahepõllumajandus ja integreeritud majandus 2

Võtmesõnum • Põllumajandus ei ole ainult tootmissektor vaid sisaldab ka muid aspekte. Sealt oodatakse tervislikku toitu, maastike korrashoidu, puhast keskkonda ja töökohti maal. Uutel liikmesriikidel on odavam edasi arendada olemasolevaid sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi, kui need kõigepealt hävitada kopeerides Lääne Euroopa intensiivset tootmismudelit ja siis hakata maksma muudatuste eest. 3

Pestitsiidide ja mineraalväetiste kahjulikud mõjud • Keskkonnamõjud: pinnase ja vee saastamine, eutrofeerumine, lämmastikoksiidide panus osoonikihi lõhustamisse (N 2 O). • Tervisemõjud: nõrgenenud immuunsus, närvi- ja immuunsüsteemi häired, mitmesuguste kasvajate soodustamine. • Majanduslikud kulutused: Joogivee puhastamise kulud, iga kemikaaligrupp vajab erinevat tüüpi puhastusprotsessi. Suurenenud tervisekaitse kulutused. • Tagajärjed talupidajatele: Suured kulutused. Põllukultuurid nõrgenevad, kahjurid muutuvad vastupanuvõimelisemaks, kasulikud organismid hävitatakse koos kahjuritega, teisejärguliste kahjurite esilekerkimine. 4

Intensiivse põlumajandustootmise üks kõige kahjulikumaid külgi on sõltuvus põllukemikaalide kasutamisest, mis toob kaasa negatiivse mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele. 1990. - ndatel vähenes pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine Ida-Euroopa riikides väga järsult majanduslikel põhjustel. Sellega tekkis eelisseisund paljude Lääne-Euroopa riikide ees, kes praegu püüavad liigset kemikaalisõltuvust vähendada. Hästi kavandatud lisatingimustega toetused aitaksid talupidajatel eelistada Põllukemikaalide laotamine Hollandis, investeeringuid kus Euroopa ulatuses 1 hektari kohta tõhusamatesse kõige enam pritsitakse. laotusvahenditesse või lülituda üldse mahe- või integreeritud tootmisele. Phot o: Tuss enga s 5

Lämmastikväetiste tarbimine vanades ja uutes liikmesriikides • 6

Taimekaitsevahendite tarbimine vanades ja uutes liikmesriikides 7

Taani: Taimekaitsevahendite kasutuse vähendamine poole võrra • 1987: Esimene pestitsiidide tegevuskava (keelustati peaaegu 50% registreeritud taimekaitsevahenditest) • 1989 -1999: laotamine vähenes 2, 0 kg/ha -> 1, 0 kg/ha • 1996: Pestitsiidimaksud, TFI - Treatment Frequency Index laotamissageduse indeks. • 2000: Teine pestitsiidide tegevuskava. TFI vähenes aastaks 2002 2. 5 -> alla 2. 0. Vooluveekogude äärde rajate kaitseribad, mahepõllunduse all olev maa ala kolmekordistus. • 2004 -2009: Kolmas pestitsiidide tegevuskava: TFI langes alla 1. 7. Pestitsiidide maksude arvel loodi riiklik nõuandeteenistus. Üksiktalude tegevuskavad, kogemuste vahetamine 8 talust koosnevates töögruppides. 8

Taani: Mineraalväetiste kasutuse vähendamine • 1989 -2002 tänu tugevatele regulatsioonivahenditele vähenes sünteetiliste väetiste kasutamine poole võrra. • Alates 1994 a. koostavad talud väetusplaane, kasutavad sõnnikut palju tõhusamalt, mahepõllundus levib ja toimub märgalade taastamine. • 1987 Taani parlament otsustas, et lämmastiku lekked peavad vähenema 49%. • 1987 -2003 tegelik lämmastiku leke põllumajanduskülvikutelt merre, järvedesse ja põhjavette vähenes 48%. 9

Peamised EL seadused ja poliitikad • • Keelustatud pestitsiidide direktiiv, 1979 Lubatud pestitsiidide direktiiv, 1991 Direktiivid lubatud pestitsiidijääkide piirväärtuste kohta Pestitsiidide säästva kasutamise teemastrateegia, 2004 Veepoliitika raamdirektiiv, 2000 Joogivee Direktiiv, 1998 Nitraadidirektiiv, 1991 Ühtne Põllumajanduspoliitika (Ristvastavusnõuded, Head Põllumajadustavad, Põllumajanduslikud keskkonnaprogrammid) 10

Soovitused seadusandjatele, I • Töötage välja ja rakendage ellu toimiv riiklik tegevuskava pestitsiide kasutamisest • Kohustuslik arvepidamine taimetoitainete kasutamise kohta väetistena ja nende koristamise kohta põllult saakide koosseisus • Uute põllumajandustoetuste sidumine tingimustega, mis hoiavad ära kemikaalide liigse kasutamise. • Maksud põllukemikaalide kasutamise eest, millest saadav sissetulek kasutatakse nõuande teenuste osutamiseks alternatiivsete kahjuritõrje meetodite ja väetamise kohta • Mahe ja integreeritud põllumajanduse edendamine 11

Soovitused seadusandjatele, II • Toetage põllumajanduslikke keskkonnaprogramme • Täitke EL Veepoliitika raamdirektiivi nõudeid , direktiive pestitsiidide kasutamise ja nitraatide keskkonda lubamise kohta • Iotsige üles mahajäetud pestitsiidilaod ja kindlustage jääkide ohutu ladustamine. • Nõudke tugevat temaatilist strateegiat Euroopa Liidu tasandil pestitsiidide kasutamise kohta • Nõudke EL normatiivide läbivaatamist pestitsiidide kasutamise kohta. 12

Soovitused põlluharijatele lämmastikukadude vähendamiseks, 1 • Tasakaalustage lämmastikukogused kasutatavates väetistes (Min . väetised, vedelsõnnik, virts ja reoveesetted) ja saakides Väetusplaanid, põlluraamat, perioodilised mulla analüüsid, loomakoormuse reguleerimine, sõnnikuhoidlate remontimine, sademete ja pika-ajaliste ilmaprognoosidega arvestamine. • Pidage kinni väetisekasutuspiirangutest ja rakendage parimat võimalikku tehnoloogiat. • Optimeerige väetisekaod nii madalale kui võimalik. (arvestuslikust optimaalsest väetisekogusest 10 -15% madalamate väetusnormide kasutamine, täppisviljelus ja mulla lämmastikuvaru arvestav paiklik väetamine) 13

Soovitused põlluharijatele lämmastikukadude vähendamiseks, 2 • Agrotehnilised vahendid: optimaalsed viljavaheldusskeemid, liblikõieliste kultuuride võimalikult ulatuslk kasutamine, mahepõllumajanduse laiendamine, külvieelsest künnist loobumine aladel, kus põhjavee reostuse oht on suur, põhujäätmete ja kõrretüüka sügisene sissekünd. • Insenerbioloogilised meetmed maaparandusobjektide : korrastamisel kaitsevööndite ja põõsasribade rajamine veejuhtmete kallastele; reguleeritava veetasemega drenaazhisüsteemid, biolodud ja toitaineid hästi kinni pidava taimestikuga kraavilaiendid kohtades, kus vesi suubub looduslikku veekogusse; settebasseinid erosiooniohtlikele eesvooludele, tuuletõkkeribad suure pindalaga ja kerge mullaga põldudele ning turbatootmisaladele. 14

Tänan tähelepanu eest! 15