Pllumajandus Toiduainetetstus Pllumajandus hlmab kiki pllumajandussaadusi tootvaid majandusksuseid

Põllumajandus Toiduainetetööstus

Põllumajandus. . hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid

Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200 a. tagasi Kesk. Ameerikas Fertile Crescent area

I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes)

PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI • PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA

MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV

PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA PÕLLUD ISTANDUSED ROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS VIHMAMETSADES 21% ROHUMAAD LOOD. -D NIIDUD, LUHAD LOOD. -D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD KUIVROHTLATES KUIVSAVANNIDES MÄGINIIDUD TUNDRAS

PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIASOKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7%

PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MEREPINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL)

PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS TERAVILJAD MUGULKULTUURID TEHNILISED KULTUURID SÖÖDAKULTUURID KÖÖGIVILJAD PUUVILJAD ISTANDUSKULTUURID LILLED LOOMAKASVATU S VEISEKASVATUS SEAKASVATUS LAMBAKASVATUS LINNUKASVATUS HOBUSEKASVATUS KALAKASVATUS MESINDUS SIIDIUSSIKASVATUS KARUSLOOMAD

TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola

PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • periood, sademed ja nende režiim – kasvatatavad kultuurid) • • MULLAD (viljakus, lõimis – maailma viljakaimad on • rohtlate mustmullad ja lehtmetsade pruunmullad) • RELJEEF (tasane, mägine, • nõlva kalle. Põldude suurus, tehnika kasutamine) MAJANDUSLIKUD KAPITAL (hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned) TÖÖJÕUD (kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid) VALITSUSE POLIITIKA (toetused, kindlustus, tollipoliitika) TURG (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus)

PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST

RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI VÄLISKAUBANDUSES (EKSPORDIS, IMPORDIS)

PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, merelises parasvöötmes). MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes) TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASSPÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS.

TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA.

PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik e. naturaalmajanduslik EKSTENSIIVNE Turumajanduslik e. kaubaline INTENSIIVNE põllusaadusi kasvatakse ja loomi peetakse ainult oma pere toitmiseks Eesmärgiks on toodangu müük

Põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides XXI saj. algul (%)

Põllumajanduse toodang VAHETU TARBIMINE TOORAINE TÖÖTLEMINE toiduaine-, tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsia jm tööstus

TOIT alatoidetud 50% maakera inimestest krooniline alatoitlus 40% inimestel Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool. 40 mln inimest/a sureb nälga Põhja riigid (1/5 maakera inimestest) tarbivad poole maailma toidust.

TOIT Toiduained jaotuvad ebavõrdselt Ebatervislik toit põhjustab erinevaid haigusi (südamehaigused, rasvumine, diabeet, kaaries jpm) Südamehaigustesse sureb Põhja riikides 40% meestest , 20% naistest ¼ USAs toodetud toidust visatakse ära

PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTŠOD ISTANDUSED

Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus)

Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks

Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas, Uus -Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)

Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus

Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Taimekasvatus Tõuaretus Söödad Loomakasvatus Toiduainetööstus Sordiaretus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Masinate valmistamine Transport Toiduained ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade

PM ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUT. TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE • KLIIMA • KAPITAL (temperatuur, (hooned, masinad, niiskusolud, seadmed, väetised, kasvuperiood) seemned, tõuloomad) • MULLAD • TÖÖJÕUD (viljakus, (tööjõu kvaliteet, lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) • RIIGI MAJANDUS • RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) • GEOGRAAFILINE ASEND Maa väetamine v Maaparandus v Mehhaniseerimine v Elektrifitseerimine v Kemiseerimine v Transpordi areng v

Maailma maakasutus 21% Rohumaa 10% Haritav maa 3% Teed ja ehitised 27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa

Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides Maailm Euroopa Aasia Aafrika P-Am. harimiskõlbmatu maa, siseveekogud – tumesinine asulad, teed – tumepunane mets – kollane rohumaa – helesinine põllumaa- tumelilla L-Am Austraalia ja Okeaania

Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta)

Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk

Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva

Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad isegi põhjapolaarjoone taga kookospalm kasvab ainult 15 laiuskraadini ekvaatorist

Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde

POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu

LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooniperiood Aktiivsete temp. summa < 1000°C Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) Põhjapõdrakasvandused

PARASVÖÖDE Pindalalt kõige ulatuslikum (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis Põhjaosas lühike, kesk- ja lõunaosas pikk vegetatsiooniperiood Aktiivsete temp. summa 1000 – 4000 °C v 1 saak aastas Eristatakse: 1) jahedat, 2) mõõdukat, 3) sooja parasvöödet. v

JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 3 -5 kuud Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk Väheviljakad leetmullad Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi.

MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed

SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond Kasvatakse lambaid, kitsi USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda

LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1. Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon. Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid

2. Mandrilised alad. Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2 -3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8 -11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas

TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus.

LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal…. niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis

EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2 -4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes

MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides 3 km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5 km kõrgusel suvekarjamaad Toodang valdavalt omatarbeline

MAJANDUSLIKE TEGURITE mõju PM-le KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika)

Mehhaniseerimine ja väetised …kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj. (1910 a) 3 miljonile (1970 a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500 ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja

VÄETISED – parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED 2) MINERAAL 3)MELIORANDID 4) BAKTER-

Mineraalväetiste kasutamine 1 ha põllumaa kohta XX saj. lõpul

GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas

PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE Saagikus kõrge Kapitali osakaal suur Väetisi kasutatakse palju Maa-ala väike Tööjõudu vähe Mehhaniseeritud Kitsa spetsialiseerumisega Tööviljakus kõrge EKSTENSIIVNE Saagikus madal Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala suur Tööjõudu palju Vähe tehnikat, käsitöö Alepõllundus

PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE Põhja riikides, Lõuna riikide tihedalt asustatud riisikasvatuspiirkondades Probleemid § sooldumine § väetamine, mürkkemikaalid § rasked masinad, mis rikuvad maapinda EKSTENSIIVNE Lõuna riikides, Põhja riikide hõredalt asustatud aladel (rohtlates, mägistel –põuastel aladel) Probleemid § tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) § ülekarjatamine § sooldumine

PÕLLUMAJANDUS Taimekasvatuse saagikus on Põhja riikides 10 korda suurem kui Lõuna riikides Kunstlikku niisutamist kasutatakse 270 mln hektaril Kõrbestumisoht (mida tumedam, seda suurem kõrbestumisoht)

Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud põllumajanduse sõltuvust tarbija asukohast (Teravilja, kartuli jms kasvatamine sõltub veokuludest)

Põllumajandussaaduste paiknemine XIX saj. kasvas teravilja transport kolooniatest Euroopasse 1869 a sai USA-s valmis idast -läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7 X 1875 a. vedas I-ne külmutus ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale)

Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960 a. projekt, kus saadi 5 t riisi ha-lt (enne 1, 5 t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud

Kellel kuulub põllumaa? Ladina –Ameerikas 2/3 põllumaast 1, 5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riikides edutud.

Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele

EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud säilitada ja arendada maaelu Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui tarbib

Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0, 7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150 mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%)

Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja –USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA

Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% )

KOHVI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND

SUHKRUROO PEAMINE KASVATUSPIIRKOND

Loomakasvatuse geograafia Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1, 3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima –lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine

Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0, 9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1, 1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2, 5 mln t-st villatoodangust

Loomakasvatuse geograafia Linde kasvatakse kõikides riikides, arv seotud riigi rahvaarvuga Suuremad tootjad Hiina, USA, Jaapan. Kaameleid kasvatakse Aafrika-ja Aasia poolkõrbetes, kõrbetes; Põhjapõtru Ameerika ja Euraasia põhjaosades ; Laamasid, jakke - kõrgmägedes

Toiduainetööstuse ja-kaubanduse geograafia Liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus sajandeid vanad Konservi-, juustu, makaroni tööstus kujunesid välja XIX saj. Põhja riikides moodustab toiduainetööstus 13 -17% riigi tööstustoodangust

Piimatööstus Arenes XIX sajandil (pastöriseerimine, jahutamine) I-ne juustuvabrik rajati 1840 a (USAs) I-sed võivabrikud rajati 1861 a (USAs)

Suhkrutööstus Maailmas toodetakse 120 mln tonni suhkrut 2/3 suhkruroost, 1/3 suhkrupeedist Suurim tööstus Brasiilias ja Indias

Veini ja õlletööstus Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania annavad 50% maailma veini toodangust Õlletootmine arenenud USA-s ja Hiinas

ÜLDANDMED 1850 a. oli toiduainete eksport 4 mln t, 1880 a 18 mln t, 1918 a. 40 mln t; 1950 a – 1980 a kasvas 200 mln t Teravilja eksporditakse maailma toodangust 10 -15% Istanduskultuure ekspordivad Lõuna riigid Maailmas toodetakse 220 mln t liha aastas (suurimad tootjad Hiina, USA, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa) Põhja riikides tarbitakse liha 80 -90 kg/in, Lõuna riikides 1 -20 kg /in aastas Toiduainete jaekaubandus enamjaolt kaubanduskettide käes