Uued oskused uutele tkohtadele Euroopa Liidu elukestva pe

„Uued oskused uutele töökohtadele“: - Euroopa Liidu elukestva õpe strateegia Diana Oiukas Sindi Gümnaasium

Elukestev õpe • Elukestev õpe on kõik elu jooksul ette võetud õpitegevused (nii formaalsed, mitteformaalsed kui informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada kompetentse vastavalt iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Elukestev õpe sisaldab kõiki õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest, kas nad on formaalsed või mitte), sõltumatud finantseerimisallikast ning õppevormist; keskmes on õppija ja temapoolne õppimine (mitte õpetamine) ning elu jooksul toimuvate õppeprotsesside (ajaline) järjestus.

„Igaüks, kes õppimise lõpetab, on liiga vana; olgu ta siis 20 - või 80 aastane. ” (Henry Ford) MIDA ELUKESTEV ÕPPIMINE SULLE ANNAB? • Rahulolu töö ja iseendaga suureneb • Paremad tulevikuväljavaated • Püsid konkurentsis • Sissetulek tõenäoliselt kasvab

10 ELUKESTVA ÕPPIMISE EFEKTIIVSET HARJUMUST: • Lugemine • Kirjutamine • Jagamine • Vabatahtlik töö • Õppimisallikate võrgustik • Harjutamine • Erinevate organisatsioonide töös osalemine • Ajastamine • Planeerimine • Prioriteetide seadmine

Euroopa Ülikoolide elukestva õppe harta (EUA 2008) 21. sajandil seisavad Euroopa ülikoolid vastakuti uute kiiresti kerkivate ootuste ja nõudmistega, kui sotsiaalne ja majanduslik areng hakkab keerlema ümber Teadmistepõhise Euroopa mõiste (European of Knowledge). Need sotsiaalsed ja majanduslikud väljakutsed on ennekõike seotud: – globaliseerumise kiirenemisega; – demograafiliste muutuste ja Euroopa muutumisega vananevaks ühiskonnaks; – kiirete tehnoloogiliste muutustega. ”

Globaliseerimine • Globaalne võistlus ülikoolide vahel kõige andekamate õppejõudude ja üliõpilaste nimel; • Kasvav vajadus mitmekultuuriliste oskuste ja teadmiste järgi: – Ettevõtetele, teistele huvitatutele – Õppejõududele toetamaks välisüliõpilasi

Demograafilised muutused • Vähenev hulk traditsioonilisi üliõpilasi ja kasvav hulk täiskasvanud õppijaid, välisüliõpilasi • Vajadus uute oskuste järgi, mis võimaldavad olla pikemad aega aktiivne. • Kasvav vajadus töötajate järgi, kes tegelevad eakatega, meditsiiniteemadega, avalike teenustega, eakatele suunatud tehnoloogiaga.

Tehnoloogilised muutused • Uued võimalused e-õppeks • Vajadus personali täiendõppeks – e-õppest • Tehnoloogiaoskused ja teadmised erinevatele sihtgruppidele – Nt nii OECD kui Eesti õpetajad vajavad enim erivajadustega õpilastega toimetulekuoskusi ja siis IKT oskusi

Tööturutrendid Euroopas (EK 2010) • Primaarsektori vähenemine ja teenuste sektori tõus • Rõhuasetus tipptasemel teadmusmahukale tegevusele: teadus-arendus, müük-turundus, väärtusahela korraldus (value-chain management), finantsteenused – tööd, mis annavad kõige rohkem lisaväärtust • Kliima ja keskkonnaga seotud arendus- ja rakendustegevuste kasv: lahendused, tehnoloogiad, teenused • Mõnedes sektorites (nt transport) töökohtade polariseerumine: nii keerukate kui lihtsate töökohtade kasv. Tervikuna siiski lihtsa töö produktiivsuse kasv = vähem töökohti

New skills for new jobs (EC, 2010)

EL ekspertgrupp „Uued oskused uutele töökohtadele “ : vaja T -kujulist oskuste profiili

Konverents “New skills for new jobs” (Brüssel 4. 02. 2010) • Ärimaailm ei suuda määratleda, mis oskuseid vajatakse, järelikult on ülivajalikuks oskuseks paindlikkus ning töökohal õppimise võime. • Paljud tänased tööd on homseks kadunud – inimestele on vaja anda õppekavaüleseid oskusi (transversal skills; võtmepädevused). • Kui kõige paremini kvalifitseeritud noored on töötud, siis on nad vaid formaalselt kõige paremini kvalifitseeritud. • Tulevik: kõrgeltkvalifitseeritud inimesed, kes nõustuvad (ajutiselt) töötama ka madalamat kvalifikatsiooni nõudvates ametites, sh naiste hulgas enam ülekvalifitseeritud töötajaid. (Haridus on laiem hüve inimesele ja ühiskonnale).

Võtmepädevused elukestvas õppes • Võtmepädevused on pädevused, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive (The European framework for key competences, 2006): – emakeeleoskus; – võõrkeelteoskus; – matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest (maths, science and technology); – infotehnoloogiline pädevus (digital competence); – õppimisoskus (learning to learn); – sotsiaalne ja kodanikupädevus (social and civic competences); – algatusvõime ja ettevõtlikkus (sense of initiative and entrepreneurship); – kultuuriteadlikkus/väljendusoskus(cultural awareness/expression).

Haridus ja oskused EL 2020 strateegia: 3 prioriteeti http: //ec. europa. eu/eu 2020/pdf/1_ET_ACT_part 1_v 1. pdf • arukas majanduskasv – välja arendada teadmistele ja innovatsioonile tuginev majandussüsteem; • jätkusuutlik majanduskasv – edendada senisest ressursitõhusamat, loodussäästlikumat ja konkurentsivõimelisemat majandussüsteemi; • kaasav majanduskasv – tugevdada kõrge tööhõivemääraga ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust toetavat majandussüsteemi.

EL 2020: 5 eesmärki (1) 20– 64 -aastate inimeste tööhõivemäära suurendada praegusest 69 %-st vähemalt 75 %-ni, sh tuleks suurendada naiste ja eakate tööhõivemäära ning integreerida mobiilseid töötajaid tööjõuturule senisest paremini; (2) TA rahastamine ja väljund: Säilitada ELi kehtiv eesmärk - investeerida TAsse 3 % SKP-st. Enam investeeringuid valdkondadesse, mis oleks majandustegevuse ja tootlikkuse tõukejõu seisukohast asjakohasemad.

EL 2020: 5 eesmärki (3) vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 20 % võrra …. suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu meie energia lõpptarbimises 20 %-ni ja energiatõhusust 20 % võrra; (4) Vähendada koolist väljalangevuse määra praeguselt 15 %-lt 10 %-ni ning samal ajal suurendada kolmanda taseme haridusega 30– 34 aastaste inimeste osakaalu 2020. aastaks 31%-lt vähemalt 40 %-ni;

EL 2020: 5 eesmärki • (5) allpool riiklikku vaesuspiiri elavate eurooplaste arvu tuleks vähendada 25 % võrra, päästes vaesusest rohkem kui 20 miljonit inimest.

Estonia: Making the Most of Globalisation (OECD Economics Department Working Papers 24. 06. 2011) „Üks probleemseid kohti Eesti tulevases arengus on puudujäägid oskustes. „ Kuidas parandada?

Täiskasvanute (25 -64 a) osalus hariduses (OECD, EAG 2011) • Formaalhariduses osaleb OECDs keskmiselt 8%, Eestis 5% • Täienduskoolituses osaleb OECDs keskmiselt 36%, Eestis 40%. • Keskmiselt osaletakse 25 tundi aastas (sh 18 tundi tööga seotud koolitustel), Eestis 21 (sh 17) : – Kõrgema haridusega täiskasvanud osalevad 3 korda kauem täienduskoolituses kui madala haridusega inimesed, – 4 tundi, kui oled madala haridusega 55 -64 a. – 36 tundi, kui oled kõrgharidusega 25 -34 a. – Enamikes riikides, sh Eestis osalevad töötud koolituses kauem kui töötavad inimesed

Töötamine ja õppimine • Keskmine OECD täiskasvanu õpib 40 tööaasta jooksul täienduskoolituses ligi pool tööaastat • Põhjamaades ligi aasta, Eestis 1/3 tööaastast • Suur osa sellest on tööga seotud koolitus • Infot õppimisvõimaluste kohta otsivad rohkem nooremad ja kõrgema haridusega inimesed, kõrgema haridusega inimesed ka leiavad seda paremini kui madalama haridusega inimesed

Kuidas oskusi veel parandada? • Kas olemas võimalused ise õppimiseks? Oluline, et oleks võimalus raskeid teemasid iseseisvalt õppida ja õpetust nö tagasi kerida. USAs väga populaarne Khan Akadeemia (http: //www. khanacademy. org/), kus on 2600 tasuta lühikest videot eri teemadel. • Põhjamaad kui hea näide: nn „learning circles“ – kogukondlikud õpiringid. Oluline inimeste kaasamine väikeste sammudega, et tekiks valmisolek pikemaks osaluseks. • Koolitus peredele: katkestada madala haridustaseme halva mõju ring. Täiskasvanute haridus pole oluline mitte üksnes neile endile, vaid ka nende lastele. • Teadmiste andmise kõrval tuleks parandada ka oskuste aluseks olevaid protsesse. Õpetada õppima. • Arvutamine suurem probleem kui lugemine, kuna levinud on hoiak, et halvad arvutamisoskused oleks justkui uhkuseasi.

Kasutatud allikad • • • • "Elukestva õppe strateegia 2005 -2008" lõpparuanne (20. 11) Innove http: //www. innove. ee/infopank/elukestev_ope (20. 11) Rajaleidja http: //rajaleidja. ee/moisted/ (21. 11. 2011) "Täiskasvanuhariduse arengukava aastateks 2009 -2013" (23. 11) Praxise haridusuuringud, www. praxis. ee Eesti panga tööturu ülevaated ja toimetised: www. eestipank. ee LÜKKA projekti uuringud (http: //www. ut. ee/lykka/227896) CHEPSi publikatsioonid juhtimisest, rahastamisest, … http: //www. utwente. nl/mb/cheps/publications/ Reflex: The Flexible Professional in the Knowledge Society http: //www. fdewb. unimaas. nl/roa/reflex/documents%20 public/publications/refle x_book_eu. pdf EUA publikatsioonid ja deklaratsioonid: www. eua. be Higher education as generator of strategis competences www. hegesco. org/ ETS. Literacy Surveys. http: //www. ets. org/literacy/research/surveys/ OECD, Statistics Canada. (2000). Literacy in the Information Age: Final Report of International Adult Literacy Survey. www. oecd. org/dataoecd/24/21/39437980. pdf Statistics Canada, OECD. (2005). Learning a Living - First Results of the Adult Literacy and Life Skills Survey. www. oecd. org/dataoecd/44/7/34867438. pdf ÜRO Statistikaosakond (1989). National Household Survey Capability Programme. Measuring Literacy Through Household Surveys: A Technical Study on Literacy Assessment and Related Education Topics through Household Surveys. http: //unstats. un. org/unsd/publication/unint/DP_UN_INT_88_X 01_10 E. pdf

TÄNAN! http: //www. youtube. com/watch? feature=player_detailpage&v=Iq_Sm. Ky C_Xc#t=45 s