SOOME Esitlus Soome muusikast RAHVALAULUD Soome vanimad rahvalaulud

SOOME Esitlus Soome muusikast

RAHVALAULUD Soome vanimad rahvalaulud on: n n n huiked loitsud karjaselaulud joiud itkud Lauldi üksikult või kooris. Vanema rahvalaulu hulka kuuluvad veel: n n vaimulikud rahvalaulud regilaulud.

RAHVAPILLID Kantele Sikusarv Karjapasun Mängiti ajaviiteks või tantsu saateks.

KULTUURI ARENG n n n 16. saj. oli Soome pealinnaks Turu linn, kus tegutses rohkesti linnamuusikuid. 17. saj. rajati sinna esimene ülikool Turu Akadeemia. 19. saj. Sai Soome pealinnaks Helsingi, kuhu koondati ka muusikaelu: n n loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts; Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat.

FRIEDRICH PACIUS (1809 -1891) n n saksa päritoluga Soome helilooja, viiuldaja ja dirigent. Õpetas üle 30 aasta Helsingi ülikoolis muusikat. 1848. a. kirjutatud “Maamme laul” sai Soome Vabariigi hümniks. Esimese Eesti Vabariigi kujunemise ajal võeti sama laul kasutusse Eesti hümnina.

JEAN SIBELIUS (1865 -1957) n n n Soome rahvusromantilise suuna esinadja, rahvusliku koolkonna rajaja. Ülemaailmse tunnustuse saavutas sümfooniliste teoste loojana. Mõttemaailm ja väljendusviis soomepärane n n tundis küll hästi rahvaviise, kuid oma teostes neid otseselt ei tsiteerinud sügav rahvamuusikataju.

SIBELIUSE MUUSIKA n n n Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik. Esikohal on väljendusrikas, voolav meloodia Tähtsamad teemad loomingus: loodus n ajalugu n vabadusvõitlus n eepose “Kalevala” ainestik n n Rahvuslikkus on oskuslikult seotud moodsate, impressionistlike kõlavärvidega.

JEAN SIBELIUS n n Sündis Hämeenlinnas 08. 12. 1865 Armastas palju looduses viibida. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada.

ÕPINGUD n n 1885. a. sai Sibeliusest umbes aastaks Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilane. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast Martin Wegeliusest kujunes Jeani elus üks tähtsamaid isikuid. Helsingi Muusikainstituudis õppis ta viiulit ja kompositsiooni. Täiendas ennast kompositsiooni alal Berliinis ja Viinis.

MUUSIKAKUULSUSEKS n Elas esialgu Helsingis n n n Esines dirigendina (nii kodu- kui välismaal). Aktiivsem periood kestis aastani 1929. 1904. asus elama Helsingi lähedale Järvenpääle n n töötas muusikaõpetajana tegutses heliloojana. Nimetas abikaasa auks Ainolaks. Suri 1957. a. Järvenpääl.

LOOMING n n 7 sümfooniat Programmilised sümfoonilised teosed: n n n n “Kullervo” “Neli legendi ehk Lemminkäinen” “Finlandia” “Põhjala tütar” Viiulikontsert Kammermuusika Koori-ja soololaulud Lavamuusika n (Järnefelti näidendile kirjutatud muusikast „Kurb valss”.

“FINLANDIA” n n n 1899. a. toimusid soome ajakirjanduspäevad. Soome ajalugu käsitlevate piltide etendust saatis Sibeliuse muusika (finaal – “Finlandia”). Teos valmis rahvusliku liikumise tõusu ajal (püüti vabaneda Vene võimu alt). Teoses tehakse tagasivaade Soome ajalukku ja õhutatakse vabadusvõitlusele. Soomes esialgu keelatud (kanti ette teiste pealkirjadega). Tallinnas ja Riias juhatas Sibelius seda teost 1904. a. “Impromptu” nime all.

PILDID