Rahvusvaheline suhtlemine Globaliseerumine e leilmastumine vihjab et erinevad
Rahvusvaheline suhtlemine
Globaliseerumine • e. üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustamas • Inimesed ei saa end isoleerida teistes maades toimuvast • Erinevates maades elavatel inimestel on sarnane elukogemus, neil on sarnased probleemid ja mured • Suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab teisi.
Globaliseerumine • Kujundab hoopis teistsuguse maailma, kus muutuvad kõik suhted, mitte ainult majandus • … kujutab endast tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti vastukäival moel • … võib põhjustada konflikte ja arengutõrkeid
Globaliseerumise kolm mõõdet • Majanduslik üleilmastumine – tekivad rahvusvahelised korporatsioonid, suurettevõtted • Kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused • Poliitiline üleilmastumine – tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli
Riskiühiskond • … on globaliseeruv maailm • Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme • Bumerangiefekt – jõukad riigid paigutasid keskonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, lootes vabaneda probleemidest, KUID rohkete kemikaalidega ja odava tööjõuga toodetud toodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse • Suur vaesus põhjustab suuremaid riske
Rahvusvahelise suhtlemise tihenemine Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine • tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel • aktiivne kaubavahetus – tooraine ühest riigist, valmistoodang tarnitakse teise riiki • väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse mõõdupuu
Rahvusvahelise suhtluse tihenemine • Hariduses – õpitakse välisriikides, ülikoolid kasutavad välislektoreid, osalevad ühistes teadusprojektides (s. o. akadeemiline mobiilsus) • Omandatakse teiste riikide kultuuri teavet
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõju • IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui regressi • Digitaalne lõhe - riigid, kus internet, telefon, arvutid, kaabelside on luksusasi, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha • Nn. infovaesed on oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali poolest vaesed
Riikide suveräänsuse küsimus • Üleilmastumine ja rahvusvaheliste organisatsioonide kasv paneb mõtlema, kas rahvusriigid suudavad säilitada oma iseseisvuse ja kujundada sõltumatult oma poliitikat ning omada kontrolli riigi majanduse üle • Mõned org-d sekkuvad jõuliselt riikide siseasjadesse (N: IMF kirjutab ette, millistel tingimustel ta laenu või välisabi annab; OPEC kehtestab toornafta tootmise kvoote, mis mõjutab kõikide riikide majandust jne. )
Neokolonialism • . . on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõju mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult • … tunnuseks on arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikidele • Vaesemad riigid ei suuda välja arendada oma tööstust kuna sõltuvad rahvusvahelistest korporatsioonidest
? ? ? Rahvusriikide püsimajäämine Euroopas • … seoses Euroopa integratsiooni süvenemisega • Euroraha sisseviimine võib hävitada rahvuslikku identiteeti, kuna raha on olnud läbi aegade riigivõimu sümbol • EL normid on liikmesriikidele kohustuslikud – väheneb otsustamisvabadus • Koostöö mitmetes poliitikavaldkondades ning juhtimisstruktuuri reform on viinud olukorrani, kus EL hakkab sarnanema suurele liitriigile
Kultuuriline identiteet • … e. inimestevaheline ühtsustunne kujuneb ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal • Kokkukuuluvust tunnetavad üha paikkonna, ühe rahvuse või ühe usutunnistusega inimesed • Ühiskonnad erinevad selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe
Kultuuriline identiteet • Kultuuriliselt ühtlane riik (N: Soome, Leedu, Norra)- räägitakse ühte keelt, tunnistatakse sama usku, pärinetakse samalt maalt. Siin pole väikesearvuliste vähemuste kaasamine probleem • Kahekultuuriline riik (N: Läti, Belgia, Iisrael)- elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja usu poolest. • Multikultuurne ühiskond (N: USA)- domineeriv grupp omab kontrolli ühiskonna üle, on palju vähemusgruppe
Vähemusgrupi tunnused • … erineb nähtavalt domineerivast e. põhigrupist • nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi • Seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest
Kosmopoliit e. maailmakodanik • …on moodne inimene, kellel on mitu identiteeti, mis omakorda elu jooksul muutuvad • … elab ühes riigis, käib tööl teises riigis ja hääletab kolmandas riigis • … võib elu jooksul omada mitut abikaasat, kes kuuluvad erinevatesse rahvustesse, rassi või kodakondsusesse • Oluline on see, et ta suudaks säilitada oma sisemise terviklikkuse, kohaneda muutuvate oludega ja uude kultuuri valutult sisse elada.
Tänan kaasa mõtlemast! Ilusat kevadet!
- Slides: 16