Rahvusvaheline turundus Rahvusvaheline turundus n Rahvusvaheline turundus on

Rahvusvaheline turundus

Rahvusvaheline turundus n Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku, kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda tarbijate vajaduste rahuldamiseks.

Miks üldse minnakse välisturule? n Kodumaine konkurents on tihe (ei jätku turgu). n Tehnoloogia kiire areng (toodete arendamine). n Toodete elutsüklid lühenevad (küpsusfaas).

Rahvusvahelist turundust analüüsitakse lähtudes: 1) väliskeskkonnast: n erineva arengutasemega riikide lõikes, 2) tegevusalast: n tooted/teenused, n hinnakujundamine, n turustuskanalid, n toetusmeetmed.

3) sisenemismeetodist: n eksport, n lepinguline sisenemine n investeerimine.

Rahvusvahelise ja siseriikliku turunduse erinevused 1. 2. 3. 4. 5. Kodumaine Üks keel, rahvus, kultuuri. Turg on ühtlane. Info- kättesaadav. Pol. teg. ebaolulised. Valitsus ei sekku äriotsustesse. Rahvusvaheline Mitu keelt, rahvust, kultuuri. Turud on erinevad. Info kogum. raske. Poliitil. tegurid olulised. Valitsus mõjutab äriotsuseid.

6. Üksikfirma mõju riigimajandusele. 7. Rahvuslus soodustab 8. Ärikeskkond-stabiilne 9. Rahanduskliima ühtlane. 10. Valuuta on ühtne. 11. Äritegemise reeglid arusaadavad Suurte firmade mõju tervele regioonile. Rahvuslus takistab. Ärikeskkond –ebakindel Rahanduskliima-mitmekesine. Valuutad erinevad. Äritegemise reegl. muutuvad, ebaselged.

12. Juhtkond on tervikjagab vastutust ja kontrollib finantse. Juhtkond on autonoom-ne, ei tunne ega kont-rolli eelarvet.

Rahvusvahelise turunduse arengutegurid Maksusoodustused Suhteline väliskaubanduseelis Toote elutsükli faas Rahvusvahelise turunduse kasv Majanduslikud ja demogr. trendid Koduturu konkurents

Rahvusvahelise turunduse keskkond Majanduslik keskkond Kultuuriline keskkond Rahvusvahelise turunduse otsused Poliitiline keskkond Tehnoloogiline keskkond Seadusandlik keskkond

1. Majanduslik keskkond n Elatustase n Majanduse kogutoodang n Raha stabiilsus n Majanduse arengutase

Elatustase näitab elukvaliteeti, aineliste vajaduste rahuldamise taset. n Näitajatena kasutatakse keskmist reaaltulu ühe inimese kohta, toidu- ja tööstuskaupade tarbimist, korteriolusid, sotsiaalset ja kultuurilist teenindamist, töö-taja keskmist tööaega eluks vajamineva muretsemiseks jne.

Majanduse kogutoodang n SKP – sisemajanduse koguprodukt – mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtus. n RKP – rahvuslik koguprodukt – antud riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemused, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.

RKP = SKP + ekspordi-impordi saldo n Kasutatakse tavaliselt: 1) GNP(RKP) tervikuna 2) GNP elaniku kohta n

Raha stabiilsus n Välisvaluuta suur kõikumine koduvaluuta suhtes mõjutab oluliselt käivet ja kasumit. n Välisvaluuta odavnemine, kallinemine. n Mõju hindadele, ekspordile, majanduse arengule.

Majanduse arengutase M. Porteri 4 majanduse arengustaadiumit: 1. Teguristaadium – eelised ammutatakse loodusvarade või odava tööjõu olemasolust. (suhteline eelis) 2. Investeerimisstaadium – eelised on rajatud firmade võimele investeerida ajakohastesse tootmisrajatistesse. n

3. Innovatsioonistaadium – tänu sissetulekute ja haridustaseme kasvule arenevad maailmaklassiga tugiharud. Määravaks on oskustest ja tehnoloogiatasemest tulenev tootlikkus. (kokureeriv eelis) 4. Rikkusestaadium – tähelepanu rohkem positsiooni hoidmisel kui tugevdamisel.

Turundusmeetmestikud – vastavalt arengutasemele n Toode – sissetulekute tase, toodete iseloom n Hind – sissetulekud, konkurentide hinnad n Jaotus – turustusk. pikkus, kes on vahend. n Toetus – infokanalite levik, millised üldse on n Riikide külgetõmbejõud sõltub ka infrastruk- tuurist – energiasüsteem, transport, side

2. Poliitiline keskkond n Poliitiline keskkond tähendab riigisiseseid ja rahvusvahelisi poliitilisi faktoreid, mis mõjutavad firma turundustegevust. n 1. siseriigi poliitiline keskkond n 2. rahvusvaheline poliitiline keskkond n 3. sihtriigi poliitiline keskkond

Valitsuse majandusroll n Riikliku suveräänsuse säilitamine n Riikliku julgeoleku tagamine n Riikliku prestiiži tõstmine n Majandusliku heaolu parandamine

Valitsuse mõju n Riigi osalus n Riik majanduse reguleerijana n Riigi kontrollivõimalused –konfiskeerimine, sundvõõrandamine, kodustamine (keelud, kvoodid, hinnakontroll, valuutakontroll)

Kodustamine – süstemaatiline protsess, kes riik piirab ja kontrollib välifirmasid: 1. Osaleb kapitali ülevõtmises väisriigi firmalt 2. Riigi kodanike edutamine välisfirma juhtkonda 3. Elanikkonna huvide arvestamine otsuste langetamisel (vesi, elekter) n

4. Kohaliku toodangu eelistamine imporditavale 5. Eksporditariifide kehtestamine

Vabakaubandus või protektsionism n Vabakaubanduse eelised n Protektsionismi takistav mõju majanduse arengule

Piirangud kauplemises 1. 2. 3. 4. Toll (tariif) – maks, mida makstakse piiri ületamisel, et piirata mingi kauba sissevedu (5 -67%) Kvoot – limiit, (koguseline piirang) mida võib sisse vedada. Boikott – keeldumine mingi riigi toodetest, et kaitsta oma tooteid, sageli karistav funktsioon Embargo – keeld välja vedada mingilt maalt või sisse vedada mingile maale kaupu. Võib kaasneda ka laevade arrestimine jne.

Poliitiline stabiilsus n n 1. 2. 3. 4. 5. Poliitiline stabiilsus on eriti oluline Ebastabiilsust suurendavad: Riigikorra muutuste sagedus Riigikorra muutuste vägivaldsus Vägivallaaktide esinemine, meeleavaldused, tööseisakud jne. Elanike suur varanduslik ebavõrdsus Riigisisesed kultuurilised, keelelised, usulised erinevused

Ideoloogia n n n 1. 2. Ideoloogia on vaadete ja ideede süsteem. Turunduse roll Väliturule minnes. Tuleb loobuda koduriigi ideoloogiast Tunnistada sihtriigi poliitilisi tõekspidamisi

Natsionalism n Natsionalism – samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist. n Patriotism –positiivne n Šovinism - negatiivne

Rahvusvahelised suhted n Konkreetse välisriigi suhted firma kodumaaga n Välisriigi suhted teiste riikidega n Koduriigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse

Poliitilise keskkonna hindamine n Uuritakse siseriiklikku stabiilsust, välispoliitilisi konflikte, majanduslikku olukorda. n Välimised faktorid: firma kodumaa suhted välisriigiga, toote olulisus, tegevuse ulatus ja asukoht, firma nähtavus, poliitiline situatsioon. n Sisemised faktorid: firma käitumine, koostöö välisriigiga, tegevuse vastavus tavadele, filiaali sõltuvus emaettevõttest.

Olulised küsimused n Kas toode kui strateegiline pakkumine on olnud poliitiliste debattide teemaks? n Kas toode on määrav tooraine mõnele tööstusharule (tsement, teras)? n Kas toode on poliitiliselt või sotsiaalselt tundlik (toiduained, ravimid)? n Kas tootel on riigikaitseline tähtsus?

3. Seadusandlik keskkond n 1) 2) 3) 4) Kuigi turundusröötaja ei ole jurist, tuleks teada: missugused seadused on rangelt kohustuslikud, missuguste reeglite täitmist jälgitakse rangelt, missuguseid norme kontrollitakse juhuslikult, missusgune on otsuste tagapõhi.

Kaks põhilist õigussüsteemi n Tavaõigus – õiguse allikaks on pretsedendi (juhtumi) puhul tehtud otsus. Nii on alati sellel juhul talitatud. (Ingl. , USA, Kanada). n Koodeksiõigus – aluseks Rooma õigus. Baseerub kirjutatud seadustel ja õigusnormidel. Jaguneb tsiviil-, kriminaal-, äriõigu-seks jne. On võimalikud erinevad tõlgen-dused. Kasut. enamikes riikides.

Koodeksiõiguse kaks rühma n Romaani rühm – Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monako jne. n Germaani rühm – Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka, Itaalia, Jaapan jne. Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island – kuuluvad omakorda kokku. Eesti õigussüsteem on kõige sarnasem germaani (saksa) rühmale.

Kõige probleemsemad valdkonnad äriõiguses n Konkurentide salalepped (kartelli kokku- lepped) n Vahendajate lepingute tühistamine n Toote kvaliteet ja selle kontrollimine n Autoriõigus (patendid, litsensid, kaubamärgid, nende õiguste kaitse) n Hinnakontroll n Garantiitõendid

Vaidluste lahendamine n 1) 2) 3) n n n Vaidlused leiavad aset põhiliselt: valitsuste vahel, firma ja valitsuse vahel, firmade vahel. Haagi Rahvusvaheline Kohus, ÜRO Rahvusvah. Kohus UNCITRAL–Intern. Trade Law Comission Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraaži-kohus.

Väliskaubanduslikud kitsendused Tollid – kodumaise tootmise kaitseks väliskonkurentsi eest, tulu saamiseks riigile a) väärtuseline tollimaks – kindel% impordi-tava kauba hinnast (10%) b) kindel tollimaks – kaubaühikule kehtestatud, ei sõltu hinnast c) kombineeritud – tasutakse nii väärtuseline kui ka kindel tollimaks d) liikuv tollimaks – muude teguritega seotud 1.

2. Kvoot – koguseline piirang, millest rohkem ei tohi sisse vedada, ülenormi kogused maksustatakse kõrgemalt. 3. Embargo – riigivõimu keeld vedada välja mingile maale või vedada sisse mingilt maalt kaupu, valuutat jne. (vara arrestim. ) 4. Boikott – poliitil. ja maj. võitlus üksikisiku, organisats. või riigiga. Täielik või osaline teatud kaupade ostmisest keeldumine.

WTO – World Trade Organisation n 1994. a. novembris Uruguay voorul otsustati 7 aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena otsustati luua WTO. n 1. jaan. 1995. a. hakkas WTO kehtima

WTO eesmärgid n GATTi Uruguay vooru tulemuste elluviimine n Kohtufunktsiooni täitmine rahvusvahelises kaubanduses s. h. ka intellektuaalse omandi kaitsega seotud n Rahvusvaheliste vaidluste lahendamise protsessi haldamine n Majanduspoliitiliste ülevaadete koostamine n Koostöö IMF-i ja WP-ga.

WTO kõrgeim organ Ministrite Konverents – 1 kord kahe aasta jooksul. Selle alluvuses töötavad: 1. Kaubandus-ja arengukomitee 2. Maksebilansipiirangute komitee 3. Eelarve-, finants- ja halduskomitee n

Ministrite Konverentsi vaheaegadel täidab tema volitusi Peanõukogu, mille koosseisus tegutsevad: 1. Kaupade Nõukogu 2. Teenuste Nõukogu 3. Intellektuaalse Omandi Kaitse Nõukogu n

n WTO otsused langetatakse konsensuse alusel. n Ühele WTO liikmele teise poolt antud soodustused laienevad kõigile WTO liikmetele (v. a. vabakaubanduslepingud)

n GATT-i liikmed saavad automaatselt WTO liikmeteks, kui ratifitseerivad lepingu(8. dets. 1994. a. ) 2 aasta jooksul. n Teiste riikide liitumise peab heaks kiitma 2/3 WTO liikmetest. n Kõik WTO lepingud on kõikidele liikmetele kohustuslikud.

WTO ja Eesti n Eesti esitas avalduse GATT-i liikmeks asumiseks 1994. a. märtsis. n Eesti võeti WTO liikmeks 13. nov. 1999. a. 136. riigina.

Šveitsi valem Kõrgemaid tolle alandada rohkem kui madalamaid, s. t. ühtlustada. n Tollide alandamise koefitsendid: 1. Arenenud riikidele 2. Arengumaadele n

Erinevad huvid n G 8 – USA, Kanada, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa n G 20 – Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, Hiina, India, Indoneesia, Austraalia, USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa(R), Lõuna-Aafrika, EL (ülejäänud riigid)

n G 7 – USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan + Venemaa n G 5 – Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna. Aafrika Vabariik n G 14 = (L´Aquila kohtumine) G 8+G 5+Egiptus 14 riiki – 80% maailma majandusest

n G 24 – 3 regiooni: Aafrika, Ladina Ameerika, Aasia n Aafrika: Alžeeria, Cote d´Ivoire, Egiptus, Etioopia, Gabon, Gaana, Nigeeria, LAV, Kongo n L-Am. – Argentiina, Brasiilia, Kolumbia, Guatemala, Mehhiko, Peruu, Trinidad ja Tobago, Venetsuela n Aasia – India, Iraan, Liibanon, Pakistan, Filipiinid, Sri Lanka, Süüria

Euroopa Liit n n n n n Kaotada omavahelised tollid. Kehtestsda tollid teiste riikide suhtes. Tagada liikmesriikide inimeste, toodete, teenuste vaba liikumine. Kooskõlastada liikmete majanduspoliitika. Leida võimalusi omavahelise konkurentsi vältimiseks. Ühtlustada seadusandlust. Rajada Euroopa sotsiaalfond ja reguleerida tööturgu Asutada Euroopa Investeerimispank Arendada kaubavahetust

EL ajaloost n 1951 – Euroopa Söe-ja Terasekoondis n 1957 – Euroopa Mjandusühendus(6 riiki) n 1967 – Euroopa Ühendus n 1992 – Maastrichti leping –Euroopa Liit n 1995 – Austria, Rootsi, Soome n 2004 – 8 Ida-Euroopa riiki +Malta, Küpros n 2007 – Bulgaaria, Rumeenia n Liitumisläbirääkimised jätkuvad (Balkan)

Huvitavaid fakte EL-i ajaloost n n n n n 1951 – Saks. , Prants. , Itaalia, Belgia, Holl. , Lux 1961 – Suurb. , Iirimaa, Taani – ei võetud 1967 – eelm. +Norra – ei võetud (de Caulle) 1973 – Suurb. , Iirimaa, Taani, (Norra-ise ei) 1981 –Kreeka 1985 – Gröönimaa astus välja(oli Taaniga) 1986 – Portugal, Hispaania (9 aastat) 1987 – Türgi esitas palve 1990 – Küpros ja Malta (1997 võtsid tagasi)

n 1995 –Austria, Rootsi, Soome (Norra – ise ei) n 1994 -1996 – Ungari, Sloveenia, Tšehhi, Poola, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia – esitasid palve 2004 – 10 riiki 2007 – Bulgaaria, Rumeenia 2013 – Horvaatia

Maastrichti kriteeriumid n Valitsuse eelarve puudujääk < kui 3% SKP n Valitsussekt. võlg- < kui 60% SKP-st n Riigi infl. määr ei ületa rohkem kui 1, 5 protsendipunkti 3 kõige madalama inf. liik-mesriigi keskmist n Vähemalt kaks aastat osalust vahetuskursi mehhanismis n Pikaajaline intr. määr ei tohi ületada rohkem kui 2 prots. punkti kolme kõige parema riigi keskm.

Šengeni viisaruum n 1985. a. - Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa n Hiljem ühinesid – Portugal, Hispaania, Kreeka, Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome. n 2007. a. 21. dets. – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Malta, Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia, Ungari n 2008. a. 12. dets. Šveits (25). Ei kuulu Suurbr. , Iirimaa, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia

4. Kultuuriline keskkond n Sotsiaalne struktuur n Haridus n Religioon n Kommunikatsioon n Esteetika n Väärtushinnangud n Ärikultuur

Olulisemad kultuurilised barjäärid n Toode –tarbijate maitsed ja harjumused n Hind – hinnakujunduse omapära n Turustus – ostude sooritamise omapära n Toetus – keelelised erinevused Kultuur – teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide, uskumuste jne. kogum

Valeotsuste vältimiseks: n Tuleks tundmaõppida kultuurilistkeskkonda n Peaks turundust kohandama vastavalt kultuuriliste nõudmiste muutumisele n Tuleks kaasata välismaiseid eksperte n Tuleks palgata juhtideks ja spetsialistideks kohalikke

Sotsiaalne struktuur n Ühiskonnaliikmete jaotumine sotsiaalsetesse ja demograafilistesse gruppidesse, nende olemus, suurus, suhted n Ühiskonnaelu jagunemine tegevusaladeks

Haridustase mõjutab n Kaupade tarbimist (tehnikatooted) n Kohalike töötajate kvaliteeti n Reklaamivahendite kvaliteeti ja sobivust

Haridustaset arvestades tuleb n Kujundada reklaamisõnumid, pakendisildid n Arvestada naiste ja meeste erinevat har. taset n Korraldada turundusuuringuid n Kohandada toodete keerukad juhised n Arvestada, et reklaamiagentuuride töö kvaliteet sõltub haridustasemest

Religioon n Animism n Judaism n Budism n Hinduism n Islam n Kristlus n Sintoism n Taoism, konfutsianism

Kommunikatsioon n Verbaalne kommunikatsioon (keel). Probleeme kõige rohkem valdkondades, nagu: kaubamärk, pakend, reklaam, isiklik müük, läbirääkimised, turundusuuringud n Mitteverbaalne kommunikatsioon n Kõrge ja madala kontekstiga kultuurid

Kõrge kontekstiga kultuuris: n Inimeste vahelised suhted olulised n Juhindutakse rohkem intuitsioonist ja tunne- test kui loogikast ja faktidest n Otsustavad pigem grupid kui indiviidid n Suhtlemine on kaudne- ei räägita konkr. ärist n Kontekst (kehakeel, olustik, situatsioon jne. ) on olulisem kui sõnad

Madala kontekstiga kultuuris: n Inimesed hindavad individualismi n Otsused tehakse faktidele tuginedes n Suhtlemine on otsene – räägitakse asjast n Tähelepanu on sõnadel ja nende tähendusel (juriidilised nüansid) mitte kontekstil n Isiklikud suhted on vähem olulised kui eesmärgi saavutamine

Esteetika n Muusikaline maitse n Värvid n Margitunnuste valik

Väärtushinnangud 1. Ühiskondlikud väärtushinnangud n Individuaalsus - kollektiivsus n Romantika n Täiskasvanu – laps n Naine – mees n Võitlus – koostöö n Noor – vana

2. Keskkondlikud väärtushinnangud n Ühiskondlik positsioon n Puhtus n Traditsioonid – uuendused n Riskivalmidus n Probleemide lahendamine

3. Isiksuslikud väärtushinnangud n Aktiivsus – passiivsus n Töö – puhkus n Huumor – tõsidus n Erootika

Ärikultuur n Tavad n Läbirääkimised n Ärieetika

Otsuste liigid n Kõrgema juhtkonna otsused n Detsentraliseeritud otsused n Komisjoni otsused

Tavad n Kohustuslikud äritavad n Neutraalsed äritavad

Läbirääkimised n Kontakti kindlustamine n Seisukoha võtmine n Kaalumine, arendamine, veenmine n Kohandumine, nõustumine

Käitumistavadelt jaotatakse inimesed n Lineaaraktiivsed – räägivad poole ajast n Multiaktiivsed – teistele eriti sõna ei anna n Reaktiivsed – enamiku ajast kuulavad

5. Tehnoloogiline keskkond n Toote säilitamine n Elektrienergia n Mõõtühikud n Tööolud n Keskkonnanõuded

Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodid n Eksport – kaudne otsene vahetu n Lepinguline sisenemine – litsents frantsiis n Investeerimise kaudu turule sisenemine ühisfirma tütarfirma: 1) pikaajaline investeering 2) olemasoleva firma ost või uue rajamine

Eksport, kaudne eksport Ekspordi kaudu turule sisenemine – sihtriiki müüakse toodet. Kaudne eksport – kauba müük toimub läbi eksportööri kodumaal asuva vahendaja. Kasutajad Eelis – kiire professionaalne sisenemine Puudus – toote valmistaja side turuga jääb nõrgaks

Otsene eksport – kasutatakse sihtturul alaliselt tegutseva vahendaja abi. Vahendajad: 1) Maakler 2) Kommertsagent 3) Komisjonär 4) Distribuutor (jaotaja), edasimüüja

Vahetu eksport – vahendajaid ei kasutata Kaks võimalust: 1) Kauba müük otse lõpptarbijale 2) Turustamine filiaali või tütarettevõtte kaudu Eelis – teave turust, trendidest, konkurentidest, konkur. toodetest – kasvab müügimaht Puudus – suured kulutused filiaali või tütarettevõtte loomiseks

Lepinguline sisenemine turule Lepinguline sisenemine – sihtriiki müüakse toote valmistamiseks vajalikke oskusi ja õigusi ning toote valmistamine toimub sihttriigis. Ettevõte lubab üle kanda tehnoloogia, oskusteabe, juhtimisstruktuuri, tööstusomandi kasutusõigused jne. sihtriigi firmale. Toote asemel müüakse sihtriiki toote valmistamiseks vajalikke oskusi või õigusi.

Litsents Ettevõte müüb välismaale õiguse kasutada tema firmamärki, patenti, kindlat tootmisprotsessi või autoriõigust. Litsentse väljastatakse küllaltki pikaks ajaks, kasutamiseks, kas ühe või mitme riigi territooriumil.

Litsentsimise põhjused n e/v soovib täiendavaid sissetulekuid tehno- loogia kasutamisest, mis on kodumaal vananenud n e/v soovib vastukaubaks saada välisfirmadelt teadusallüksuste töö tulemusi (vastastikune litsentsimine) n et kaitsta oma kaubamärki järeletegemise eest n et garanteerida oma juriidiline õigus patentidele ja kaubamärkidele

Litsentsimise ohud n Litsentsi ostjatest saavad uued tugevad konkurendid n Litsenstsi omandanud ettevõtteid on raske kontrollida n Suhteliselt väike tulu läbimüügist n Litsentside müümine toimub põhiliselt töös- tuslikult arenenud riikide ettevõtete vahel

Frantsiis n Lisaks litsentsimise käigus ülekantavatele õigustele, kantakse üle ka tootmise organisatsioon, turundussüsteemi ja juhtimissüsteemi korraldus. Tootmissüsteemi rakendamiseks peavad olema tingimused – kvaliteet ja kvantiteet. Sobib kui e/v –l ei ole piisavalt vaba kapitali või on sihtturg poliitiliselt ebastabiilne

n Eelised: 1) Ei ole vaja tegeleda tööjõu probleemidega 2) Saab reklaamida oma kaupa kui kodumaist 3) Lepingu katkestamine on odavam kui oma tehase sulgemine 4) Saab säästa ekspordikulude arvelt 5) Maksud võivad olla väiksemad kui kodus Probleem – kvaliteedi kontroll. Suurem osa tuludest läheb välispartnerile.

Investeerimine Investeerimise kaudu turule sisenemine – toote valmistamine toimub sihtriigis, kusjuures turule siseneja on võtnud endale ühel või teisel kujul tootja rolli. Ühisfirma – 25%-75% Eelised: 1) Suurem kontroll turunduse ja tootmise üle 2) Parem tagasiside kliendilt 3) Suurem kogemus rahvusvah. tur. alal.

Puudused: 1) Suurem investeerimisvajadus 2) Tunduvalt suurem risk Ühisfirma loomisel on oluline kohaliku partneri valik, aga ka kultuuriliste erinevuste ja ärikommete arvestamine Low- context culture – USA High- context culture - Jaapan

Tütarfirma – täielik kontroll firma tegevuse üle Tütarfirma: 1) Pikaajaline investeering (makromajanduslik) 2) Välisturule sisenemine ja seal läbi löömine (mikromajanduslik)

Makromajanduslik lähenemine n Pikaajaline investeering - otsene invest. - portfelliinvest. Tootmisega tegeleva emafirma poolt loodav tütarfirma võib olla: müügitoetusfirma, vaheladu, müügifirma, ostufirma, tootearendusfirma, tehnoloogia ülekandmise firma, finantsfirma, holding-firma, koostetehas, tootmistehas.

Tütarfirma – juriidiliselt vormilt n Harufirma – loodud kodumaa seaduste järgi n Tütarfirma – loodud sihtturu seaduste järgi Omanduse seisukohalt: 1) Soolofirma – 100% emafirma omanduses 2) Ühisfirma – osal. emafirma, osal. kohalik 3) Segafirma – nii riigifirmad kui erafirmad

Eriti soolofirmade puhul eelised: 1) Kasum jääb firmasse 2) Ei teki probleeme koostööpartneritega Puudused: 1) Vajadus suurte investeeringute järele 2) Kvalifitseeritud tööjõu puudus koha peal 3) Seadusega ei ole lubatud 100% tütarfirmat

Mikromajanduslik lähenemine n Olemasoleva firma ostmine n Uue üksuse loomine Ostmise eelised: 1) Tootmise ja turustuse olemasolu võimaldab kohe tootmist alustada 2) Väljaõppinud personal 3) Hulgimüüjate võrk 4) Lihtne siseneda ka teistesse riikidesse

Uue üksuse loomist kasutatakse siis, kui piirkonnas ei leidu sobivat firmat, mida müüakse sobivatel tingimustel või keelab seda kohalik seadusandlus. Eelised: 1) Uusim tehnoloogia, masinad 2) Ei ole sõltuvust vanadest traditsioonidest 3) Kerge luua oma mainet

n Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodi valik (joonis) n Rhvusvahelisele turule sisenemise valiku 3 reeglit

3 reeglit n Naiivne reegel n Pragmaatiline reegel n Strateegiline reegel

Naiivne reegel n Ainult üks meetod sisenemiseks n Ei arvestata turgude erinevusi ja sisenemis- meetodite erinevusi n Kaks põhilist viga: 1) loobutakse ahvatlevatest sihtturgudest – see ainuke meetod ei sobi neile 2) meetod, mida kasutatakse ei sobi tegelikult neile turgudele – see ainuke on vale meetod

Pragmaatiline reegel n Kogemuslik sisenemine – varem proovitud Kõige sagedamini on see eksportimine. Ainult siis, kui eksportimine ei sobi, kaalutakse teisi võimalusi. Eeliseks on suhteliselt väike risk ja kulude kokkuhoid, kuna ei raisata raha teiste võimaluste uurimiseks. Põhiline puudus – see ei pruugi olla parim meetod arvestades sihtriigi ja firma võimalusi

Strateegiline reegel n Tehakse pidevalt alternatiivsete turule sise- n 1) 2) 3) nemise võimaluste võrdlusi ja seega parimaid otsuseid sisenemiseks. Meetodite võrdlemise aluseks on: Kasum Risk Kasumivälised eesmärgid (müügimaht, turu suurus, kontroll, võimalus tagasi tulla jne. )

Strateegiad n Turu segmentimisega seotud: 1) Kontsentreeritud strateegia 2) Diferentseeritud starteegia n Turu laiendamine

Kontsentereerumine n Keskendumine sarnase turuga riikidele n Nõudluse stimuleerimine nendel turgudel n Kulud on suhteliselt tagasihoidlikud

Diferentseerumine n Erinevatele turgudele erinevad tooted n Võimaldab järgida erinevat nõudlust n Oluliselt kulukam

Turu laiendamine n Ollakse nõus väikese osaga konkreetsel turul – ekspordi maht saadakse laienemisega paljudele turgudele n Ei uurita tarbijaid lähemalt, ei segmendita turgu, vaid lähtutakse sellest, kas seda toodet turul on või ei ja võetakse paljudel turgudel oma osa n Maailma turgu käsitletakse homogeense tervikuna - agregeerimine