Keel ja suhtlemine leminekul lasteaiast kooli keelekmblusuuringu tulemusi
Keel ja suhtlemine üleminekul lasteaiast kooli (keelekümblusuuringu tulemusi) Airi Kukk Tallinna Ülikool Haridus- ja Teadusministeerium
Keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmidus ja –jõudlus I kooliastmes tugineb Teadus- ja Haridusministeeriumi lähteülesande eesmärgile, mis sätestab, et keelekümblusklassides õppijad peavad põhikooli lõpuks saavutama funktsionaalse kakskeelsuse ja seeläbi olema konkurentsivõimelised Eesti tööjõu- ja haridusturul l Käesoleva projekti oluliseks ülesandeks on selgitada, kuivõrd jätkusuutlik on keelekümbluslasteaia lõpetanute areng üleminekul kooli. l Oluline on uurida ja arutleda, milline on keelekümblusmetoodika mõju lapsele, kelle valmisolek õpinguteks kujuneb samm-sammult kogu tema koolieelse elu jooksul ning mis jätkub esimestel kooliaastatel. l
Põhjuseid, mis on uuringu ellukutsumist veel mõjutanud l. Sotsiaal-majanduslikud muutused Eesti ühiskonnas: – nn tugevate väärtuste võidukäik – muutunud arusaamad koolimineva lapse teadmistele ja oskustele l. Pidev konkurents parema “stardipositsiooni” saavutamiseks l. Etteõpetus ja oskuste treenimine lÕppekavas sätestatud eesmärkide omandatus
Projekti uurimuse metoodika Kooliminevate laste õpioskuste ja arengu hindamise aluseks oli Helsingi Ülikooli uurijate (Hytönen& Krokfors) poolt koostatud ankeetküsitlus, mille aluseks on Alushariduse raamõppekava ja Põhikooli-ja gümnaasiumi riikliku õppekava eesmärgid l Ankeedis on üheksa erinevat uuritavat valdkonda: l 1) õppimine ja arenemine; 2) sotsiaalsed oskused ja seisukohavõtud; 3) keel ja kõne; 4) matemaatika; 5) eetika ja maailmavaade; 6) elu- ja ümbritsev keskkond; 7) tervis; 8) füüsiline ja motoorne areng; 9) kunst ja kultuur l 5 -palline skaala
Käesoleva ettekande eesmärgiks on: l analüüsida lasteaiaõpetajate ja lastevanemate hinnanguid kooliminevate laste arengutasemele keele ja kõne valdkonna osaoskustele; l selgitada, kas ja mil määral erinevad lastevanemate ja õpetajate hinnangud laste saavutustele
Keel ja kõne valdkonna osaoskused l l l l Laps on võimeline kõnes arusaadavalt väljenduma Lapse sõnavara on arenenud eakohaselt Laps kasutab kõnes õigeid käändevorme Laps oskab jutustada kuuldust, nähtust ja kogetust Laps suudab tähelepanelikult kuulata etteloetavaid lugusid ja muinasjutte Laps oskab etteloetu põhjal vastata küsimustele Laps räägib kuuldud lugudest ja muinasjuttudest (kasutab 4 -6 sõnalisi lauseid) Laps on võimeline vestlema teda huvitavatel teemadel
Laps suudab vestluses oma järjekorda oodata Laps jutustab lugusid süžeelise pildiseeria järgi Laps suudab seletada sõnu, kirjeldades vastavat eset, nähtust, pilte (Laps suudab riimida) lugeda peast luuletust Laps tunneb ära sõna algus-ja lõpuhääliku Laps suudab eristada lühikesi ja pikki häälikuid Laps tunneb tähti Laps loeb sõnu Laps eristab tähtede arvu sõnas Laps eristab sõnade arvu lühikestes lausetes. Laps oskab tähti kirjutada Laps oskab laiendada lauset erinevate sõnaliikidega Laps oskab kirjutada oma nime Laps teab nimetada oma kodu aadressi
Uurimus l 9 keelekümblusrühma l Kokku 129 hinnangut õpetajatelt ja lapsevanematelt
Keel ja kõne valdkonna kõigi osaoskuste saavutused lastevanemate ja õpetajate hinnangutes N Mean Std. Deviation Lapse sõnavara on arenenud eakohaselt 125 4, 44 , 874 127 4, 06 , 932 129 3, 78 , 952 128 4, 09 , 951 129 4, 43 , 727 129 4, 39 , 774 128 4, 66 , 633 129 4, 58 , 736 126 3, 94 , 953 128 4, 88 , 368 128 4, 58 , 728 Laps kasutab kõnes õigeid käändevorme Laps suudab vestluses oma järjekorda oodata Laps jutustab lugusid süþeelise pildiseeria järgi (Laps suudab riimida) lugeda peast luuletust Laps tunneb ära sõna algus-ja lõpuhääliku Laps tunneb tähti Laps oskab tähti kirjutada Laps oskab laiendada lauset erinevate sõnaliikidega Laps oskab kirjutada oma nime Laps teab nimetada oma kodu aadressi
teab nimetada oma kodu aadressi Laps oskab kirjutada oma nime ada lauset erinevate sõnaliikidega Laps oskab tähti kirjutada b sõnade arvu lühikestes lausetes Laps eristab tähtede arvu sõnas Laps loeb sõnu Laps tunneb tähti eristada lühikesi ja pikki häälikuid neb ära sõna algus-ja lõpuhääliku dab riimida, lugeda peast luuletust a sõnu, kirjeldades vastavat eset, nähtust, pilte lugusid süžeelise pildiseeria järgi b vestluses oma järjekorda oodata estlema teda huvitavatel teemadel d lugudest ja muinasjuttudest (4 -6 õnalised laused) tteloetu põhjal vastata küsimustele likult kuulata etteloetavaid lugusid muinasjutte tada kuuldust, nähtust ja kogetust asutab kõnes õigeid käändevorme sõnavara on arenenud eakohaselt e kõnes arusaadavalt väljenduma
Laps teab nimetada oma kodu aadressi Laps oskab kirjutada oma nime Laps oskab tähti kirjutada Laps tunneb tähti Laps tunneb ära sõna algus-ja lõpuhääliku Laps suudab riimida, lugeda peast luuletust Laps on võimeline vestlema teda huvitavatel teemadel Laps räägib kuuldud lugudest ja muinasjuttudest (4 -6 sõnalised laused) Lapse sõnavara on arenenud eakohaselt Tugevamad osaoskused võrdlevalt 6 5 4 3 Õpetajad 2 Vanemad 1 0
Laps oskab laiendada lauset erinevate sõnaliikidega Laps suudab eristada lühikesi ja pikki häälikuid Laps jutustab lugusid süžeelise pildiseeria järgi Laps suudab vestluses oma järjekorda oodata Laps räägib kuuldud lugudest ja muinasjuttudest (4 -6 sõnalised laused) Laps suudab tähelepanelikult kuulata etteloetavaid lugusid ja muinasjutte Laps oskab jutustada kuuldust, nähtust ja kogetust Laps kasutab kõnes õigeid käändevorme Nõrgemad osaoskused võrdlevalt 5 4 3. 5 3 2. 5 2 1. 5 Õpetajad 1 Vanemad 0. 5 0
Üldistavad järeldused õppekava õppe-kasvatuseesmärkide edukas realiseerumine õppeprotsessis on tulemuslik õpetaja, õpilase ja lapsevanema koostöös l välised väärtused peavad muutuma sisemisteks tegevusteks harjutamise ning väljaspoolt tulevate kinnituste abil l rõhk lapse positiivse minapildi ja õppimiseelduste kujundamisele, seejuures peab tähtsustuma tema üldise arengu jälgimine l
- Slides: 13