Rahvastikuarvestus Urve Kask Rahvastiku ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja

Rahvastikuarvestus Urve Kask Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja

Rahvastikuarvestuse lähiajaloost — miks Eestis on kasutusel kaks rahvaarvu? (1) Traditsiooniliselt toimub rahvaarvu koostamine järgmiselt. Rahvaloenduse rahvaarvule lisatakse igal aastal sünnid ja võetakse maha surmad, liidetakse sisseränne ja lahutatakse väljaränne. Regionaalse rahvaarvu koostamisel arvestatakse täiendavalt siserännet. 1990. aastate alguses kaotati Eestis elukoha registreerimise kohustus. 2005. aastani ei olnud toimivat süsteemi ja seetõttu sel perioodil Eesti rahvastiku elukohaandmete usaldusväärsus langes. 04. 02. 2009 Urve Kask

Rahvastikuarvestuse lähiajaloost — miks Eestis on kasutusel kaks rahvaarvu? (2) Praegu on kasutusel kaks rahvaarvu. 1. Statistikaameti koostatav rahvaarv baseerub 2000. aasta rahvaloenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Rahvaloendusjärgsetel aastatel ei ole Statistikaamet rändeandmeid rahvaarvutamisel arvestanud, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine on ebatäielik ja rändesündmused olulise alakaetusega. 2. Siseministeeriumi rahvastikuregistri põhjal on võimalik kasutada registripõhist rahvaarvu, mis baseerub seadusandluse raames toimuvatel rahvastikusündmuste ja elukohamuutuste registreerimisel. 04. 02. 2009 Urve Kask

Mis on kasutatavate rahvaarvude peamine erinevus? (1) Rahvastikuregistri ja rahvaloenduse üldkogumid erinevad: * registripõhine arvestus kajastab ainult seadusandlusest tulenevaid toiminguid (rahvaarv de iure); * rahvaloendus on unikaalne andmebaas, mis kajastab alati tegelikku olukorda (rahvaarv de facto). Kui seadusandluspõhised toimingud tegelikust olukorrast oluliselt ei erine, on üldkogumid sarnased ja andmekonflikti ei teki. Kui erinevus on suur, ei kajasta andmed tegelikku olukorda. Eestis on kõige problemaatilisem rahvastikusündmus ränne, mis põhineb elukoha registreerimise andmetel. 04. 02. 2009 Urve Kask

Mis on kasutatavate rahvaarvude peamine erinevus? (2) Puudulik elukohamuutuste registreerimine on kaasa toonud olulise erinevuse seadusandluspõhise ja tegeliku olukorra vahel (erinevus 20%), mis toob kaasa olulisi nihkeid ka rahvastikuindikaatorites. Sellest johtuvalt otsustas Statistikaamet: n pärast 2000. aasta rahvaloendust rändesündmusi rahvastikuarvestuses arvesse ei võeta (eeldati, et selline olukord kestab umbes 2– 3 aastat); n rahvastikuindikaatoreid regionaalsel tasandil ei arvutata. 04. 02. 2009 Urve Kask

Kattuvad ja erinevad ema elukohad rahvastiku- ja sünniregistris, 2006 Allikas: Rahvastikuregister, Meditsiiniline sünniregister. 04. 02. 2009 Urve Kask

Kattuvate ja erinevate ema elukohtade arv, 2006 Allikas: Rahvastikuregister, Meditsiiniline sünniregister. 04. 02. 2009 Urve Kask

Planeeritud tööd, mida ei olnud võimalik realiseerida Statistikaamet tahtis pärast 2000. aasta rahvaloendust loenduse ja rahvastikuregistri andmeid linkida. Eesmärk oli rahvastikuregistri kontingendi valideerimine ja ühtse lähtebaasi saamine rahvastikuarvestusele. Linkimise tulem hävitati Andmekaitse Inspektsiooni nõudmisel (2000. aasta isikustatud loendusandmeid ei tohi kasutada statistilistel eesmärkidel). 04. 02. 2009 Urve Kask

Praegune olukord (1) Rändeta rahvaarvu koostamine on jäänud kestma pikemaks perioodiks kui Statistikaamet algselt kavandas. Rände mittearvestamine on kaasa toonud kumulatiivse vea kasvu Statistikaameti koostatavas rahvaarvus. 04. 02. 2009 Urve Kask

Tartu linna rahvastiku soo-vanusjaotus rahvastikuregistri (RR) ja Statistikaameti (SA) arvestuse järgi, 1. 01. 2008 04. 02. 2009 Urve Kask

Praegune olukord (2) 2008. aastal tegeles Statistikaamet aastate 2000– 2007 rändeandmete taastamisega ja järgnevad perioodid tulevad juba regulaarse statistika baasil. n Et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik, on rände registreerimine sel perioodil ebatäielik. n 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud. 04. 02. 2009 Urve Kask

Praegune olukord (3) Statistikaamet alustab rändega rahvaarvu avaldamist. 22. aprillil 2009 avaldatakse perioodi 2000– 2007 rändega rahvaarv. Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Seega olemasolevale kahele rahvaarvule lisandub veel kolmas — rändega rahvaarv. Järjepidevuse säilitamiseks lähtub Statistikaamet rahvastikuindikaatorite arvestamisel rändeta rahvaarvust (vajadusel tehakse pärast 2011. aasta loendust ümberarvestused aastate 2000– 2011 kohta). 04. 02. 2009 Urve Kask

Tulevikustsenaarium: üleminek ühele rahvaarvule ehk planeeritud tööd aastatel 2009– 2012 (1) n Rahvastikusündmuste indikaatorite arvutused kolme rahvaarvu põhiselt — milline on eri rahvaarvude vanusstruktuuri mõju indikaatoritele. n Sotsiaaluuringutest on välja valitud tööjõu-uuring, mille baasil testitakse eri rahvaarvude mõju indikaatoritele. n Rahvastikuregistri baasil koostatakse nn tõenäosuslik alalise rahvastiku kontingent, mida kõrvutatakse teiste alamregistritega (EHIS, SKA, MTA jt). Eesmärk: saada ülevaade kontingendist ja selle soo-vanusjaotusest. 04. 02. 2009 Urve Kask

Tulevikustsenaarium: üleminek ühele rahvaarvule ehk planeeritud tööd aastatel 2009– 2012 (2) n Siseministeeriumiga ja RSSO teadusnõukoguga arutelud ja otsused rahvastikuregistri kontingendi täiendamise või sealt mahaarvamise võimalikkuse kohta sõltuvalt 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest. Eesmärk: saada rahvastikuarvestusele ühtne baas. n Jaanuaris-veebruaris 2012 otsustamine — kas Eesti suudab üle minna ühele rahvaarvule? n Pärast loendust publitseeritakse rahvastikuregistripõhist rahvaarvu, statistika definitsioonipõhist alalist rahvastikku ning aastakeskmist rahvaarvu. 04. 02. 2009 Urve Kask

04. 02. 2009 Urve Kask