Muutused Tallinna laste nustamiskomisjoni ts Urve RaudseppAlt Peaspetsialist

Muutused Tallinna laste nõustamiskomisjoni töös Urve Raudsepp-Alt Peaspetsialist 14. 09. 2010

Haridusliku erivajadusega õpilane PGS § 46 (1). . . on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. PGS § 47 (1) HEV õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

Meetmed HEV õpilase toetamiseks • Kooli otsusel rakendatavad meetmed – PGS § 48 • Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed – PGS § 49

Kooli otsusel rakendatavad meetmed Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel rakendab kool õpilasele: • tugispetsialisti teenust; • individuaalset õppekava; • pikapäevarühma vastuvõtmist; • õpilaskodusse vastuvõtmist; Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel ja vanema nõusolekul saab kool korraldada: • õpilase eripedagoogilist või logopeedilist toetamist õpiabirühmas; • õpilase üleviimist põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilastel klassi, kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilaste klassi

Nõustamiskomisjoni soovitusel koolis rakendatavad meetmed Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab kool õpilasele: • lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpet; • õpilase üleviimist õpiraskustega õpilaste klassi, lihtsustatud õppel olevatel õpilastel klassi, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi, väikeklassi, hooldusõppel olevatele õpilaste klassi või kasvatusraskustega õpilaste klassi; • õppe korraldamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi; • terviseseisundist tulenevat koduõpet; • terviseseisundist tulenevat ühele õpilasele keskendatud õpet; • põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

Meetmete tulemuslikkuse hindamine Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.

Nõustamiskomisjoni moodustamine ja ülesanded (PGS § 50 lg 1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on: • soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks; • alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning • hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni

Nõustamiskomisjoni koosseis (PGS § 50 lg 2) • • • Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma: eripedagoog; logopeed; koolipsühholoog; sotsiaaltöötaja; vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte. Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja.

Nõustamiskomisjoni töö korraldamine • Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele. • Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. “Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord” Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 50 • Nõustamiskomisjon teavitab kooli, kus õpilane õpib, nõustamiskomisjoni antud soovitusest selle õpilase kohta. Nõustamiskomisjoni soovitused on õpet korraldavale koolile täitmiseks kohustuslikud, kui õpilane ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem on andnud nõusoleku.

Nõustamiskomisjonile esitatakse taotlus 1) haridusliku erivajadusega isiku sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks; 2) haridusliku erivajadusega isiku arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelse lasteasutuse sobitus- või erirühmas vastavalt; 3) õpilasele lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe kohaldamiseks; 4) individuaalse õppekavaga riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks; 5) õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks; 6) PGS § 51 lõike 1 punktides 5– 12 sätestatud klassi või rühma tingimustes õppe rakendamiseks või vastava klassi, rühma või õpilasele sobiva kooli leidmiseks; 7) hariduslike erivajadustega õpilasi kaasava õppe jaoks vajalike tingimuste loomiseks ja rakendamiseks koolis; 8) koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks; 9) ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamiseks; 10) koolikohustusliku lapse arengust ja terviseseisundist tulenevalt koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra; 11) alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks.

Taotluse esitaja Taotluse nõustamiskomisjonile soovituse saamiseks esitab: 1) vanem või vanema nõusolekul koolieelse lasteasutuse direktor punktides 1, 10 ja 11 sätestatud juhul; 2) vanem või vanema nõusolekul kooli direktor punktides 3– 6, 8 ja 9 sätestatud juhul; 3) koolieelse lasteasutuse direktor punktis 2 sätestatud juhul; 4) kooli direktor punktis 7 sätestatud juhul.

Kellele taotlus esitada? Nõustamiskomisjonilt soovituse saamiseks esitatakse taotlus: 1) õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse elukohajärgsele, kooli või koolieelse lasteasutuse puhul nende asukohajärgsele, maavanema moodustatud nõustamiskomisjonile; 2) õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse elukohajärgsele, kooli või koolieelse lasteasutuse puhul nende asukohajärgsele, linnavalitsuse moodustatud nõustamiskomisjonile, kui asukohajärgse maavanema nõusolekul on linnavalitsus moodustanud linna nõustamiskomisjoni.

Taotlusele lisatavad dokumendid 1) õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ärakiri või väljavõte; 2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ärakiri või väljavõte; 3) õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalse arengu jälgimise kaart; 4) õpilase puhul kooli koostatud ülevaade eelnevate õppeaastate õpitulemustest ja klassitunnistuse ärakiri; 5) perearsti ja eriarsti või muu spetsialisti hinnang, kui see on vajalik haridusliku erivajaduse täpsustamiseks, et nõustamiskomisjon saaks soovitada sobilikku rakendatavat meedet; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakiri. Nõustamiskomisjon võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide hinnanguid õpilase või koolieelse lasteasutuses käiva lapse arengu täpsustamiseks

Tänan ja soovin ilusat õhtupooliku jätku