Metsa korraldamise juhendi Enn Prt muudatused 04 01

Metsa korraldamise juhendi Enn Pärt muudatused 04. 01. 2017

Üldised muudatused Metsa korraldamise juhend reguleerib metsade korraldamist. Uude metsaregistrisse on võimalik esitada ainult (tootliku) metsamaa inventeerimisandmed. Seetõttu eemaldatakse juhendist: - lõiked ja punktid, mis reguleerivad vähetootliku metsamaa kirjeldamist - lisast 2 kõlvikuliikide klassifikaatorid Metsaregistrisse ei ole vaja esitada omandivormi koodi. Lisast 2 eemaldatakse omandivormide klassifikaatorid. Metsaregistrisse ei ole vaja enam esitada metsa majandamise kitsendusi. Lisa 5 „Metsa majandamise kitsenduste põhjused“ tunnistatakse kehtetuks. Metsakorraldajatel säilib siiski kohustus märkida piirangud metsa majandamise kavas ja arvestada nendega metsamajanduslike tööde kavandamisel. Lihtsustatakse enamuspuuliigi määramise reegleid. Juhendi § 11 lg 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv väga detailne juhend ei oma praktilist väljundit.

Detailsemad muudatused Paragrahvi 4 lõike 1 viimases lauses asendatakse number 25 numbriga 15. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud kuni 15 m laiuse mittemetsamaakõlvikuga. Paragrahv 4 lõige 4 : Metsaeraldiste pindala arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide alusel ja esitletakse metsainventeerimise andmetes hektarites vähemalt kümnendkohaga … Praegu „kümnendkohaga“. Metsaregistri andmeformaat sätestab eraldise pindalal 2 kohta peale koma, kuid midagi ei juhtu, kui pindala andmed saadetakse kümnendkohaga. Paragrahv 7 lõige 2 : Puistutes alates noorendike arenguklassist tuleb märkida ka hektaritagavara, alates latimetsadest tagavara juurdekasv hektaril. Praegu on juurdekasv kohustuslik arvutada alates noorendikest, nüüd võib seda teha alates latimetsadest, kuid noorendike juurdekasvu arvutamine ja metsaregistrisse esitamine ei ole keelatud.

Detailsemad muudatused Paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: Teise rindena ei kirjeldata enamuspuuliigi sama vanu kasvus alla jäänud puid. Praegu: Teise rindena ei kirjeldata esimese rinde puuliigi sama vanu kasvus alla jäänud puid. Paragrahvi 9 lõike 1 punkti 4 täiendatakse järgmise lausega: Alates keskealiste puistute arenguklassist peab üksikpuude rinde valitseva puistuelemendi kõrgus olema vähemalt 30% kõrgem enamuspuuliigi kõrgusest. Praktikas esines juhtumeid, kus esimese rinde puistuelement ja üksikpuude rinde puistuelement olid praktiliselt sama kõrgusega. Paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik, kirjeldatakse esimest rinnet põlvkondade viisi. Põlvkondi tuleb eristada, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 40 aastat. Põlvkondi võib eristada, kui nende vanuse erinevus on enam kui 20 aastat või vähemalt kahekordne. Põlvkonnana ei kirjeldata noorendiku dimensioonidele vastavaid puid. Praegu on reguleeritud, millal põlvkondi tuleb eristada. Lisatud lause sätestab, millal põlvkondi võib eristada. Praktikas on põlvkondade kirjeldamisega liialdatud, sagedad on juhtumid kui kirjeldatud on reaalselt mitteesinevaid põlvkondi.

Detailsemad muudatused Paragrahvi 12 lõige 7 sõnastatakse järgnevalt: Metsakahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustuse põhjus. Kui kahjustatud on elavaid puid, siis märgitakse lisaks kahjustatud puistuelement ja kahjustatud puude osakaal protsentides. Kuni latimetsa arenguklassini märgitakse protsentides kahjustatud puude arv ning alates keskealise metsa arenguklassist kahjustatud puude tagavara. Kui kahjustatud puud on hukkunud on kohustuslik märkida surnud puude või lamapuidu tagavara. Kahjustuste loetelu on toodud lisas 16. Kahjustuse % märgitakse, kui kahjustatud puud on elus. Kahjustuse põhjus märgitakse ka siis, kui kahjustatud puud on hukkunud ning kahjustuse põhjus on tuvastatav (näiteks torm, ürask, üleujutus …) Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: Kahjustuse protsendi määramise viga ei tohi olla juhul kui kahjustatud on kogu puistu või kahjustatud on esimese puistuelement, mis moodustab vähemalt 20% esimese rinde tagavarast või puude arvust enam kui 15 protsendipunkti. Kahjustuse õige määramine on teatud juhtudel olulisem kui praegu, seetõttu ka kindlad nõuded määramise täpsusele.

Lisad Lisa 3 Arenguklassid Kood Nimetus A Lage ala S Selguseta ala N Noorendik L Latimets K Keskealine mets V Valmiv mets Y Küps mets Kirjeldus Ala, kus põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud metsataimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt 500 elujõulist metsataime hektari kohta. Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1, 3 m kõrgust või kõrgemat puud ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm (kaasa arvatud). Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning kaalutud keskmise vanusega alla 1/2 kaalutud keskmisest küpsusvanusest. Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on üle kümne aasta väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus ½ küpsusvanusest või enam. Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on kümme või vähem aastat väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest. Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on võrdne kaalutud keskmise küpsusvanusega või ületab selle. Kaalutud keskmise vanuse ja kaalutud keskmise küpsusvanuse arvutamise valemid ning küpsusvanused (raievanused) puuliigiti on sätestatud keskkonnaministri 27. 12. 2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ paragrahvis 3. Puuliikide korral, millel metsa majandamise eeskirjas puudub küpsusvanus, kasutatakse küpsusvanuse väärtusena vanust 30 aastat.

Lisad Lisa 7 Boniteediklassi määramine lagedatel ja selguseta aladel ning kuni 15 aasta vanustes puistutes Kasvukohatüüp Leesikaloo Kastikuloo Lubikaloo Sambliku Kanarbiku Pohla Jänesekapsa-pohla Mustika Karusambla-mustika Jänesekapsa Sinilille Naadi Sõnajala Osja Tarna Angervaksa Tarna angervaksa Sinika Karusambla Lodu Madalsoo Siirdesoo Raba Mustika-kõdusoo Jänesekapsa-kõdusoo Mineraalne puistang Turbane puistang Boniteediklass IV-Va III-Va III-V II-IV Ia-III Ia-IV Ia-III III-Va II-IV I-III II-IV III-Va III-Va I-IV Ia-IV I-V II-Va Võrreldes kehtivaga on enamike kasvukohatüüpide boniteediskaalat oluliselt laiendatud. Põhjuseks metsakorralduse praktika.

Lisad Lisa 16 Kahjustused Kood 1 2 3 6 7 10 38 39 40 49 43 44 48 50 52 53 54 Kahjustuse põhjustaja tuli üleujutus torm külm lumi ulukid tüve putukkahjurid võra putukkahjurid juurepess teised tüvemädanikud (seened) männi koorepõletik haavataelik viirushaigused (vähid) muul põhjusel tekkinud kahjustused langala (põlevkivikaevandused) mehaanilised vigastused saaresurm Lisatud on üks uus kahjustaja – saaresurm. Lisast on eemaldatud kahjustuse aste, seda ei pea enam märkima. Tegemist oli väga subjektiivse, erinevalt tõlgendatava näitajaga.

Aitäh! Enn Pärt Enn. Part@envir. ee