Lesoni 10 o Tisema 8 2018 UOUONGATAHA MOE

  • Slides: 9
Download presentation
Lesoni 10 ‘o Tisema 8, 2018 UOUONGATAHA, MOE NGAAHI VAA KUO MAUMAU

Lesoni 10 ‘o Tisema 8, 2018 UOUONGATAHA, MOE NGAAHI VAA KUO MAUMAU

Ko ‘etau uouongataha ‘oku matu’aki fakafalala ‘i hotau tu’unga uouongataha fakafo’i tuitui mo Kalaisi,

Ko ‘etau uouongataha ‘oku matu’aki fakafalala ‘i hotau tu’unga uouongataha fakafo’i tuitui mo Kalaisi, ka ‘oku uesia ‘eni foki ‘i hotau ngaahi vaa fakafo’i tuitui. Tetau sio kiha ngaahi vaa ‘oe kau Kalisitiane ‘ihe Folofola na’e maumau pea moe founga na’e solova ‘aki ko ha ako’anga kiate kitautolu ‘ihe ngaahi ‘aho ni. Fakafo’ou ‘ae vaa fakakaungame’a na’e maumau. Ngaue 15: 36 -39 Fakafo’ou ‘ae vaa na’e maumau. Filimone 1 Fakafo’ou ‘ae uouongataha kuo maumau. 1 Kolinito 3: 5 -11 Fakafo’ou hili, ha maumau. Fakamole. Luke 6: 37 Fakafo’ou. Matiu 18: 15 -17

FAKAFO’OU ‘AE UOUONGATHA FAKAKAUNGAME’A KUO MAUMAU “KO Luke pe ‘oku ‘iate au, ha’u mo

FAKAFO’OU ‘AE UOUONGATHA FAKAKAUNGAME’A KUO MAUMAU “KO Luke pe ‘oku ‘iate au, ha’u mo Ma’ake, pea mo ‘omi fakataha: he ‘oku ‘aonga kiate au ‘ihe ngaue fakafaifekau. ”(2 Timote 4: 11) Na’e fuoloa e feohi ‘a Paula mo Panepasa. Kaikehe, koe alea fekau’aki mo Sione Ma’ake, na’a ne maumau’i hona vaa faka-kaungame’a (Ngaue 15: 36 -39). Na’e ‘ikai loto ‘a Paula ke ‘oange ha faingamalie tu’o ua kia Ma’ake, ‘uhinga he na’a ne li’aki kinaua ‘ihe ‘enau ‘uluaki folau. Ka, ko Panepasa na’ane kei falala pe kia Ma’ake. ‘Oku totonu ke ako ‘ae ‘apositolo ‘oku fonu ‘ihe kelesi kene fakaha e kelesi kiate ia ‘oku ne fakaloto mamahi’i ia. Na’e toki fakaa’ua’u lelei ‘e Ma’ake ‘ae ngaue na’e mu’aki fakahoko ‘e Paula, pea na’e tali lelei ‘e Paula ‘ene tokoni (2 Timote 4: 11).

FAKAFO’OU ‘AE UOUONGATAHA FAKAKAUNGAME’A KUO MAUMAU “He koia nai ne ‘alu ai ia ‘iha

FAKAFO’OU ‘AE UOUONGATAHA FAKAKAUNGAME’A KUO MAUMAU “He koia nai ne ‘alu ai ia ‘iha feitu’u la’aa, koe’uhi keke ma’u ia ke ta’engata; . ”(Filimone 1: 15) Koe anga’i popula ‘o ‘Onesimasi na’a ne kai ha’asi ai ‘ae koloa ‘o ‘ene pule (‘eiki). Na’e mei malava ‘e Filimone (koe ‘ene pule pe ‘eiki) kene fakafonu ha tohi launga’i fakalao ‘o ‘Onesimasi. Koe’uhi, ‘ihe kuonga ni ‘oku pule ‘ae ‘eiki ki he’ene kau popula. Kapau na’e fai ‘e Filimone ‘ae faka’ilo fakalao ni, ‘e Na’e fakakaukau lahi ‘a Paula kihe me’a ni. Pea na’a ne loto hanga ‘ehe ‘ene to’onga koia ‘o mamau’i ‘ene kene totongi ‘ae mahu’inga fakamo’oni koia koe taki ia ‘ae siasi ‘o Kolose. ‘ae koloa ne kai ha’asi ‘e ‘Onesimasi. Na’a ne tui foki ‘e fakae’a ‘e Filimone ‘ae ‘ofa faka-Kalisitiane pea kene fakamole’i pea tali lelei ‘a Onesimasi ko hono tokoua (‘ikai koha popula).

FAKAFO’OU ‘AE UOUONGATAHA KUO MAUMAU “Pea ‘oku ai ‘ae ngaahi tauhi kehe, ka koe

FAKAFO’OU ‘AE UOUONGATAHA KUO MAUMAU “Pea ‘oku ai ‘ae ngaahi tauhi kehe, ka koe ‘Eiki pe taha. ” (1 Kolinito 12: 5) Koe uouongataha koe palopalema ia ‘i Kolinito (1 Ko. 1: 11 -12). Na’e ‘ikai tenau mahino’i, ‘oku ngaue ‘aki ‘ehe ‘Otua ‘ae kau taki kehe moe taukei kehe ke fai ‘aki ‘Ene ngaue. Pea ‘oku nau mahu’inga kotoa pe kihe ‘Otua. ‘Oku tau ako ‘ihe fale’i ‘a Paula kihe kakai Kolinito ‘ae: ‘Oku ‘ikai mahu’inga lahi hake pe si’i hifo ha taha, ‘oku mahu’inga taha kotoa pe koe ‘Otua. ‘Oku ui kitautolu ‘e Sisu ketau fengaue’aki ka ‘oku ikai koe fe’auhi. ‘Oku ‘ikai lahi hake pe si’i hifo ha taha, ka koe kakai moe ngaahi taukei kehe. ‘Oku ‘ikai ha foaki ‘e mahulu hake pe si’i hifo, koe foaki kotoa pe ‘oku foaki ke fakakakato ‘ae taumu’a pe taha

FAKAMOLE “’aia ‘oku tau ma’u ai ‘ae huhu’i ‘i hono ta’a, koe fakamole ‘oe

FAKAMOLE “’aia ‘oku tau ma’u ai ‘ae huhu’i ‘i hono ta’a, koe fakamole ‘oe ngaahi angahala. ”(Kolose 1: 14) ‘Oku ‘ikai fakamole kitautolu ‘ihe ‘etau ongo’i halaia pe koe taimi ‘oku tau vete mo kole fakamole ai, ka ‘ihe pekia ma’ataa pe ‘a Kalaisi ‘ihe kolosi. Koe kole fakamole mo vete koe founga ia ‘oku fakahoko ‘aki ‘ae kole ke fakamole’i. ‘Oku ‘ikai fakamole’i kitautolu ‘ehe ‘Otua, ‘uhinga ‘oku liliu ‘Ene fakakaukau, ka koe ‘uhinga koe liliu hotau ‘ulungaanga fakafeangai kiate ia. Kuopau ketau fakamole’i ‘ae ni’ihi kehe ‘o hange ko hono fakamole’i ‘ehe ‘Otua kitautolu (Matiu 18: 21 -35). Ko hono fakamole’i ‘oe ni’ihi kehe koe fiema’u vivili ia kiate kitautolu fakafo’ituitui kihe ‘etau tu’unga lelei fakalaumalie, pea ke mole atu ai ‘ae loto tangia ki hono tukuaki’i ‘ae ni’ihi kehe. ‘Ihe hoko ‘ae me’a ni, ‘oku malava ke mato’o atu ai ‘a ‘etau taufehi’a, neongo kapau ko ‘etau fakamole ‘oku ikai tali ia ‘ehe ‘etau ngaahi fili.

“Ka fai kovi ho kainga kia koe, ‘oku totonu keke fakamole’i kinautolu. ‘Ihe taimi

“Ka fai kovi ho kainga kia koe, ‘oku totonu keke fakamole’i kinautolu. ‘Ihe taimi ‘oku nau ha’u ai kiate koe moe kole fakamole, ‘oku ikai totonu keke pehe, ‘oku ‘ikai teu tui ‘oku fe’unga ‘eni. ‘Oku ou sio ‘oku ‘ikai ongo kiate kinautolu ‘enau kole fakamole ‘ou fai. Koe ha ha’o tu’unga keke fakamaau’i ai kinautolu, ‘oku malava nai keke ‘ilo honau loto? … Koe kotoa kitautolu ‘oku tau mo’ua kihe kelesi ma’ataa pe ‘ae ‘Otua. Koe Kelesi kuo ne foaki mai ki hotau ohia. Koe Kelesi kuo tau ma’u mei hotau Fakamo’ui ko hono taumu’a ke fakamo’ui, fakafo’ou, pea ke fakanofo kitautolu koe kau ‘ea hoko mo Kalaisi. Fakaha ‘ae Kelesi ni kihe ni’ihi kehe. ” E. G. W. (Ngaahi Akonaki ‘a Kalaisi, ch. 19, p. 249 -250)

FAKAFO’OU “Tuku ho’o me’a foaki ‘ihe ‘ao ‘oe ‘esi feilaulau, pea ke ‘alu koe;

FAKAFO’OU “Tuku ho’o me’a foaki ‘ihe ‘ao ‘oe ‘esi feilaulau, pea ke ‘alu koe; ‘o tomu’a fakalelei ki ho kainga, pea ke toki ha’u, ‘o ‘atu ho’o me’a foaki. ” (Matiu 5: 24) Koe ha ‘ae sitepu ‘e tolu ‘oku ako ‘e Sisu kiate kitautolu ‘ia Matiu 18: 15 -17 ke solova ‘aki ha vaa kuo maumau ‘ihe taimi ‘oku fai hala mai ai ha memipa ‘ae siasi? Solova ‘iate kimoua pe maka tu’unga ‘ihe ‘ofa Faka-Kalisitiane. Ui ha toko taha pe toko ua kena kau kihe fakalelei ko’eni. Ui kihe Poate ‘ae siasi ke kau atu kihe ngaue fakalelei ko’eni. Koe ngaahi sitepu ni kuo pau ketau muimui kiai kae malava ketau fe -fakalelei’aki mo uouongataha. Koe toko lahi ange koia ‘ae kakai ‘oku kau kihe ngaue ni, koe toe faingata’a ange ia e ngaue fakalelei ‘oku fai.

“’Oku ‘ihe tumu ‘oe mahu’inga, ke mahino’i ‘ehe kau talavou koe fanau ‘ae ‘Otua

“’Oku ‘ihe tumu ‘oe mahu’inga, ke mahino’i ‘ehe kau talavou koe fanau ‘ae ‘Otua kuopau kenau uouongataha mo taha foki; ‘oku faka-fehokotaki ‘ae fa’ahinga ‘ae tanagta kihe ‘Otua ‘ihe uouongataha ni ‘ehe afo koula koe ‘ofa, pea fakanofo ‘ae taha kotoa pe kihe fatongia ke ngaue ma hono kaunga tangata… ‘Oku ‘ikai ha ‘aa ‘oku langa ke vahe’i ha tanagata mei ha tanagta. Ka ko Kalaisi koe uho ia ‘oe ngaue ni pea tene fakataha’i kotoa pe ke taha. ” E. G. W. (Makatu’unga ‘oe Ako Faka-Kalisitiane, ch. 61, p. 479)