KODANIKUHISKOND EESTIS CIVIL SOCIETY IN ESTONIA Sillame Lastekaitse

KODANIKUÜHISKOND EESTIS CIVIL SOCIETY IN ESTONIA Sillamäe Lastekaitse Ühing Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Sillamäe Lastekaitse Ühing Missioon: kaitsta laste õigusi ja võimestada noori Visioon: õiglane ja teineteisega arvestav ühiskond, kus nii lapsi kui noori koheldakse kui täisväärtuslikke inimesi.

INFOLEVITUS arusaadav - Kompaktne ja VEEBILEHED Organisatsiooni koduleht: www. sscw. ee Projekt Co-management http: //co-management. sscw. ee Projekt „Jätkusuutlik tööelu“ http: //tooelu. sscw. ee Euroopa Noorte Kohtumine 2011: Jätkusuutlik Areng ww. eym 2011. eu Projekt „Homne Vabatahtlik“ http: //vabatahtlik 2011. sscw. ee KEELED EESTI VENE INGLISE LEVITUS JÄRGMISTE KANALITE KAUDU: - ELEKTROONILISED, UUDISKIRI, TRÜKIMEEDIA, - PARTNERITE KONTAKTVÕRGUSTIKUD JA SOTSIAALMEEDIA Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

KOOLITUSTÖÖ LAI TEEMAVALIK Lapsed ja pered; Kriisist väljapääs; Eestkoste ; Kodanikuharidus; Projekti kirjutamine ja juhtimine; Vabatahtlik tegevus; Integratsioon; Tööelu ja Haridus; Ja muu Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012 ASUKOHAD KOOLIDES NOORTE-KESKUSTES ÜLIKOOLIDES KOHALIKES OMAVALITSUSTES JA MUJAL MTÜdes + ÄRI firmades VÄLISMAAL

KAASAMINE KAASAMISE EDENDAMINE Meetodite väljatöötamine tuleviku efektiivsemaks kaasamiseks ja koostööks. ERINEVATE ÜHISKONNAGRUPPIDE KAASAMINE OMA TEGEVUSTESSE Noored Lapsed ja Pered Vähemkindlustatud Jt. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

VÕRGUSTIKUTÖÖ KOHALIK TASAND Ministeeriumid Kohaliku omavalitsuse üksused (Ida-Virumaal ja mujal) MTÜd – riiklikud ja kohalikud Koolivõrgustik Tudengitevõrgustik Äri partnerid Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012 RAHVUSVAHELINE TASAND Euroopa Komisjon Euroopa Nõukogu ÜRO Rahvusvahelised NGO jm

VIIMASED PROJEKTID 2011 Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Vabatahtliku tegevuse konverentsiseeria Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

VÄLJUNDID 2011 Infovoldikud ja trükised: • Jätkusuutlik tööelu (voldik eesti ja vene keeles) • Euroopa Noorte Kohtumine 2011 Jätkusuutlik Areng: Voldik; Programmijuhend; Kohtumise lõppdokument; Projekti kogumik (eesti ja inglise keeles); • Projekti. Co-management : voldik (eesti ja vene keeles) Käsiraamat “Co-Management: Teel koostöö poole” Projekti „Homne vabatahtlik – volunteer for tomorrow“ : Promo pakk (voldik, posterid, DVD + veebi promo pakk 3 keeles) Õppejuhend “Homne vabatahtlik” (eesti, vene ja inglise keeles) Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

VÄLJUNDID 2011 Videod/ Filmid + DVD • Projekti „Jätkusuutlik tööelu“ lühifilm „Ida-Virumaa kui koht enesearendamiseks“ avaldatud http: //tooelu. sscw. ee ja olemas DVD. • Euroopa Noorte Kohtumise 2011 video ja otseülekanne veebil www. eym 2011. eu koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga ja olemas DVD • Projekti co-management video ja DVD. Valmib mai kuus 2012 Veebilehed (ja kaasnevad interaktiivsed lahendused) • E-ressurss „Jätkusuutlik tööelu“ http: //tooelu. sscw. ee • Projekti co-management veebileht http: //co-management. sscw. ee • Euroopa Noorte Kohtumine 2011: Jätkusuutlik Areng www. eym 2011. eu koos veebipõhise hindamise ja monitooringu süsteemiga • Projekti „Homne vabatahtlik – volunteer for tomorrow“ veebiressurss koos projektiandmebaasiga. http: //vabatahtlik 2011. sscw. ee Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

OLEME VALMIS KOOSTÖÖKS! Sillamäe Lastekaitse Ühing MTÜ Tallinn Office Võru 16 -46, 13612 Tallinn, Harjumaa, Eesti Fax: +372 6250059 Tel: +372 53417810, 55602993 E-mail: info@sscw. ee Web: www. sscw. ee Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

KODANIKUÜHISKOND EESTIS CIVIL SOCIETY IN ESTONIA EUROAKADEEMIA Aeg: SÜGISSEMESTER Maht: 3 EAP Õppejõud: Taisi Valdlo, MA Vassili Golikov, MA Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

KURSUSE EESMÄRGID: • Anda ülevaade kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonna arengust Eestis kombineerides teoreetilisi ja praktilisi lähenemisi. • Luua terviklik ettekujutus kodanikuühiskonna olemusest Eestis, kodanikuühiskonna erinevatest osadest ja nende suhtest üksteisega; ning kodanikuühiskonna seostest teiste ühiskonna sektoritega. • Demonstreerida kodanikuühiskonna praktilist väärtust ja teha põhjalikum ülevaade kodanikuühiskonna toimimise olulisest osast, milleks on projektikirjutamine ja – juhtimine. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

STRUKTUUR 6 akadeemilist tundi loengut 4 akadeemilist tundi praktilist ülesanded. Kokku 3 seminarid Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Kodanikuühiskond Eestis I LOENG Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Mis on KODANIKUÜHISKOND? Kodanikuühiskond on väga lai mõiste ja puudutab meid kõiki. Kodanikuühiskond on ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus on võimalik mõjutada poliitilisi otsuseid. Toimub inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Definitsioon Kodanikuühiskond on kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

MÕISTE Inglise keelne vaste: “Civil Society”. Harvem kasutatav otsetõlkeline “tsiivilühiskond” vastandub eelkõige militaarsusele. Ei peaks põhinema riigi ja muu ühiskonna vastandamisel, vaid nende vahelisel koostööl. Eesti keelse “kodaniku” kasutamine tüvena seab tähelepanu keskmesse inimese just ühiskonna liikmena. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Kodanikualgatuse juured • Ühistegevuse traditsioon on väga pikaajaline – korraldati talguid ja tuldi kokku, et aidata endast nõrgemaid kogukonnaliikmeid. • Organiseeritud kodanikualgatuste areng ulatub 1860. aastatesse. • Kodanikualgatuste arv suurenes I ja II maailmasõja vahelisel iseseisvuse ajal.

Peamised allikad Kodaniku algatuse areng on kogu ühiskonna funktsioon. Selle küpsemise kolmest põhilisest allikast – juurdunud demokraatlikest väärtustest (vabadus, õiglus, solidaarsus jne), lõimunud kodanikukultuurist (tavad, harjumised, praktikad) ja õiguslikust keskkonnast– on vaid üks, demokraatlik õiguslik keskkond, poliitiliste reformide ja väliseeskujude toel või nende survelgi otseselt vormitav. Teised kaks eeldust on „ajaloolised”, s. t nad kujunevad põlvkondade jooksul ja demokraatlike praktikate toel

Taasiseseisvumise järgselt 1991 – Kuulutatakse välja Eesti iseseisvus. Loodi suur hulk uusi mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. 90 -datel toimus kodanikuühiskonna kiire areng.

1998 -2002 1998. aastal hakkasid Eestis üksikute organisatsioonide ja valdkondlike huvide kõrval välja kujunema mittetulundussektori ühised vajadused. Kõigil nappis aga teadmisi ja koolitust paljudel teemadel – seadusloome, rahastamine jne. Kuna kaasamisest tol ajal veel ei räägitud, ei näinud ühendused oma tegevusele ühiskonnas väljundit ja nendega ei arvestatud. Rahvusvahelise toetuse vähenemise järel 1990 ndate teisel poolel sai ilmseks, et kodaniku ühiskond suudab jätkusuutlikult uueneda vaid riiklikku tunnustust ja majandustuge kindlustava õigusraamistiku tekkides.

2002 – Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon (EKAK) EKAK sündis läbiarutatuna väga paljudel ümarlaudadel ja koosistumistel üle Eesti, olulisel kohal olid arutelud erakondadega. Riigikogu kinnitas dokumendi 12. detsembril 2002. EKAKis said kirja prioriteedid, mille alusel loodi 2003. aasta oktoobris kodanikuühenduste ja Vabariigi Valitsuse ühiskomisjon. Kontroll EKAKi rakendamise üle lasub Riigikogul. Parlamendi täiskogus peab toimuma iga kahe aasta tagant kodanikuühiskonna arengu kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

Suund intsitutsionaliseerimisele Kodanikualgatused on enamasti spontaanselt tekkivad liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Püsides elujõulisena, leiavad nad endale aja jooksul institutsionaalsed vormid ning koha ühiskonnas.

Miks koonduda organisatsioonidesse? • Kodanikuühiskond tähendab elukorraldust, kus teadlikud ja aktiivsed kodanikud tahavad ja saavad osaleda ühiskonnaelus ning oma elu puudutavate küsimuste arutamises ja otsustamises. • Igaühel on Eestis põhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, klubidesse; kaitsta oma huve, väljendada ühiseid seisukohti, teha midagi koos ära, või lihtsalt omavahel suhelda, et elu oleks parem ja inimesed õnnelikumad.

KOLMAS SEKTOR Kolmas (kasumitaotluseta, vabasektor, vabakond) sektor on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna keskne osa Selge piir märgib sektori erinevust riiklikest institutsioonidest ehk avalikust sektorist ja ka majanduselust ehk ärisektorist (sellest tulenevad ka nimetused valitsusväline organisatsioon ja mittetulundussektor). Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Kolme ühiskonnasektori lihtsustatud mudel Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Kolmanda sektori organisatsioonid Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone ja nende liite. Kolmanda sektori hulka arvatakse ka ametiühingud, erakonnad, ärihuvide huvikaitseorganisatsioonid, kutseliidud jpm, mida ei peeta tavaliselt avalikes huvides tegutsevateks Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Mittetulundusühing (MTÜ) Mittetulundusühingu kui kasumitaotluseta liikmesorganisatsiooni võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks, väiksema seltskonna või piirkonna huvide eest seismiseks või lihtsalt meelelahutuseks ja hobide koos harrastamiseks MTÜ kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek. Liikmeid peab olema vähemalt kaks. MTÜ asutajateks ja liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, sh alaealised ja välismaalased

Sihtasutus (SA) Sihtasutus luuakse vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kuid seda tüüpi organisatsiooni võib asutada ka erilise varata, kui liikmeskond ei annaks eesmärgi saavutamisele midagi juurde. Või kui soovitakse suuremat läbipaistvust ja kontrolli organisatsiooni tegevuse üle. SA puhul on kohustuslik juhtorgan lisaks juhatusele järelevalvefunktsiooniga nõukogu, samuti teatud tingimustel audiitorkontroll. Sihtasutuse võivad asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, kes ei saa erinevalt MTÜst sihtasutuse liikmeteks, vaid nende voliks jääb põhikirjaga määratud ulatuses asutajaõiguste teostamine.

Seltsing on kodanikuühenduse lepinguline vorm, kus koostööpartnerid ehk seltsinglased lepivad kokku oma panuse andmises ühise eesmärgi saavutamiseks. Kuna tegemist pole juriidilise ega füüsilise isikuga, siis seltsingut mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ei kanta Seltsingu vormis võivad tegutseda väikesed huvialaklubid ja ringid, koorid, orkestrid, aga ka väiksemad külaseltsid jms. Seltsingu asutamiseks tuleb vähemalt kahel isikul (seltsinglased) sõlmida seltsinguleping.

STATISTIKA http: //www. rik. ee/et/e-ariregister E-äriregister on Maakohtute registriosakondade andmebaasil tuginev teenus, mis kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid reaalajas, Seisuga 01. 08. 2012 näitab registristatistika 31382 MTÜd ja 853 SA. Nendest 12053 korteriühistut. Arvud aga näitavad kehvasti reaalselt tegutsevate ühingute arvu.

Sektori jätkusuutlikus Üle on saadud varasematel aastatel domineerinud “teie” ja “meie” suhtumisest, mille on asendanud laiem arusaam kodanikuühiskonnast kui ühiskonnakorraldusest, mille aluseks on aktiivsed ja teadlikud kodanikud ning mille üks osa on mittetulundussektor Siiski pole veel kuigi teadlikuks ja läbipaistvaks muutunud Eesti avaliku sektori poolne ühenduste rahastamine. Märgatavalt arenenud on ka ühenduste tegutsemisvõime.

Kodanikuühendused avalike teenuste osutajana Võimalus teatud ühiskondlikke teenuseid delegeerida valitsusvälistele organisatsioonidele (VVOdele ehk kodanikuühendustele). Eeskätt on jutt olnud sotsiaalhoolekandest, haridusest ja tervishoiust. Kõigi nende teostamine on võimalik nii VVOde, riiklike institutsioonide kui ka äriühingute kaudu. Kuid altpoolt tulev algatus võimaldab teenuste pakkujal arvestada teatud ühiskonnarühmade erivajaduste ja eelistustega, eksperimenteerida uute mõtetega ning paindlikult kohanduda spetsiifiliste oludega. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Huvikaitse ehk eestkoste (inglise advocacy) on kodanikuühenduste tegevus, millega püütakse kindlustada oma eesmärkide arvestamist poliitika kujundamisel ning rakendamisel: lobitöö, kampaaniad, võrgustike arendamine, avalikkuse teavitamine. Lobitöö on selgemini suunatud poliitiliste protsesside või otsustajate mõjutamiseks ja kõikide sidususgruppide/huvigruppide kaasamiseks. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu

Kodanikuühiskond demokraatliku dialoogi kanalina Ta peaks pakkuma kodanikele poliitilise osaluse kanaleid, mis kompenseeriksid esindusdemokraatia institutsioonide tegelikku kaugust inimestest, kelle elu nende otsused ometi mõjutavad. Demokraatliku riigi huvides on ühiskonnas dialoogi võimaldada, soodustada ja isegi aktiivselt esile kutsuda. Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012

Hetkeolukord EKAK-i valmimise taustaks olnud välised, seda tagant tõukavad tegurid, nagu liitumine Euroopa Liiduga, vajadus partnerorganisatsioonide järele jne, on minetanud olulise osa oma mõjust. Valdavalt „isemajandava” kodaniku ühiskonna mudel täidab raskustega (või koguni puudulikult) kõiki kodaniku algatuselt oodatavaid keskseid funktsioone. 20 aastat taastatud iseseisvust pole olnud piisav kodaniku algatuse kujundamiseks ühiskonna stabiilse arengu keskseks mootoriks ja demokraatia koldeks.

KONTROLLKÜSIMUSED Mis on kodanikuühiskond? Mis vahe on mittetulundusühendusel ja sihtasutusel? Mida tähendab mõiste kolmas sektor? Mis on huvikaitse? Milliseid võimalike kodanikuühiskonna rolle ühiskonnaelus oskad nimetada? Mida tähendab lühend EKAK? Kodanikuühiskond Eestis © SSCW 2012