Harilik orav Sciurus vulgaris Karl Kiur Saar Vlimus

  • Slides: 10
Download presentation
Harilik orav Sciurus vulgaris Karl Kiur Saar

Harilik orav Sciurus vulgaris Karl Kiur Saar

Välimus • Karvastik on suvel punakaspruun, talvel on šokolaadpruun. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid.

Välimus • Karvastik on suvel punakaspruun, talvel on šokolaadpruun. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Orava saba on kehast veidi lühem (umbes 2 -14 cm). Kõht on oraval valge. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata oravaid, kelle karv on must.

Elupaik • Peamiselt elab okasja segametsades, vähem elab lehtmetsades puu otsas. Võib kohata kalmistul,

Elupaik • Peamiselt elab okasja segametsades, vähem elab lehtmetsades puu otsas. Võib kohata kalmistul, parkides ja Alpides koguni 2000 meetri kõrgusel.

Toitumine • Orav on segatoiduline loom, kelle menüüs moodustavad peamise osa taimede seemned, kuusekäbid,

Toitumine • Orav on segatoiduline loom, kelle menüüs moodustavad peamise osa taimede seemned, kuusekäbid, tammetõrud, sarapuupähklid jne. Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid ja putukaid. Talveks kogub orav toiduvarusid.

Orava lend • Tänu tema teravate küünistele suudab ta hüpata puust puusse. Kui oraval

Orava lend • Tänu tema teravate küünistele suudab ta hüpata puust puusse. Kui oraval saba ei oleks, oleks tal raske lennata, sest saba aitab tal tasakaalu hoida, aitab suunda pöörata ja aitab pidurdada. Kui orav puust kinni ei saa, ei pruugi ta ikkagi viga saada.

Pojad • Vastsündinud kaaluvad 7 -10 grammi ning on paljad ja pimedad. Esimesel kuul

Pojad • Vastsündinud kaaluvad 7 -10 grammi ning on paljad ja pimedad. Esimesel kuul toimub areng aeglaselt. Kuu aja jooksul avanevad neil silmad. Noored iseseisvuvad 2 kuu vanusena.

Pesa • Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu

Pesa • Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Ühel oraval on tavaliselt mitu pesa.

Levik Euroopas • Väga palju on oravaid Kesk-Euroopas, Balti riikides ja Skandinaavia maades. Kõikides

Levik Euroopas • Väga palju on oravaid Kesk-Euroopas, Balti riikides ja Skandinaavia maades. Kõikides Skandinaavia riikides on, välja arvatud Island. Kesk -Euroopas on väga palju neid. Kõige rohkem on Prantsusmaal ja Saksamaal. Enamus oravaid elab Euroopas.

Veel huvitavat oravate kohta • Ladinakeelne nimetus: Sciurus vulgaris • Rahvapärane nimetus: Käbikuningas •

Veel huvitavat oravate kohta • Ladinakeelne nimetus: Sciurus vulgaris • Rahvapärane nimetus: Käbikuningas • Arvukus Eestis: arvukas • Koht ökosüsteemis: vaenlasteks on metsnugis, kanakull ja kassikakk • Tüvepikkus 18 -24 cm, saba 14 -20 cm • Kaalub 170 -400 grammi • Tiinus kestab 70 -80 päeva • Lendab kuni 72 km/h

Kasutatud kirjandus Veel oravate liike • http: //bio. edu. ee/loomad/i metajad/imindex. htm • http:

Kasutatud kirjandus Veel oravate liike • http: //bio. edu. ee/loomad/i metajad/imindex. htm • http: //www. google. com • http: //images. google. com • Dorling Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia” • David W. Mac. Donald ja Priscilla Barrett “Euroopa imetajad” • Hallorav Sciurus Carolinensis • Pärsia orav Sciurus anomalus • Harilik orav Sciurus vulgaris • Siberi vöötorav Tamias sibiricus • Harilik lendorav Pteromys volans