Loomade laboruuringud kliinilises keemias Aivar Orav 2012 Sissejuhatus

Loomade laboruuringud kliinilises keemias Aivar Orav 2012

Sissejuhatus Meditsiini laborid viivad läbi igapäevaselt loomade analüüse Me ei tea alati, millised on loomade referentsväärtused ja mis eesmärgiga me neid analüüse teeme? Me ei tea, kas inimeste laboruuringuteks valideeritud meetodid üldse sobivad loomade analüüside jaoks?

Millest tuleb juttu? Preanalüütika eripärad loomadel Mõned enamesinevad haigused loomadel ja diagnostika Diabeet Põletiku diagnostika Plasma valgud ja elektroforees Neeruhaiguste labormarkerid Ensüümdiagnostika Pankrease haigused ja labordiagnostika Kilpnäärme haiguste labordiagnostika Raud ja TIBC Muud referentsväärtused Kas haigla labori analüüsi meetodid sobivad loomade analüüside jaoks?

Preanalüütika loomadel

Preanalüütika Kuidas mõjutab preanalüütika loomade analüüside tulemusi? Puuduvad põhjalikud juhised (nii nagu need on olemas inimestel) Vead preanalüütikas põhjustavad sarnaseid vigu, nagu inimeste proovide puhul, kuid ei ole piisavalt uuritud Lipeemia ja hemolüüs mõjutab sarnaselt inimeste analüüsidele mõõtetulemusi, kuid on erisusi!

Preanalüütilised erinevused Hemolüüsi puhul tuleb teada, et: Loomade erütrotsüüdid (sõltuvalt liigist) sisaldavad erinevas kontsentratsioonis ensüüme, kaaliumit ja magneesiumit jt. Näiteks hobune ja koer: Hobune ICF-K 30 x Koer Plasma-K 2 x ICF-K Koera seerumi/plasma K mõõtetulemust mõjutab hemolüüs vähe! NB! Tõugudel on erinev!!!

Ettevalmistus analüüsiks Suurtel loomadel mõjutab proovi ka looma asend (lamab, seisab) Rahulolek Paast

Säilitamine Erütrotsüütide metaboolne aktiivsus on liigiti erinev Glükoosi säilivus täisverel on sarnane inimese proovile Progesterooni säilivus täisverel on halb veistel

Kas seerum või plasma? Kaaliumi erinevus seerumi ja plasma kaaliumi vahel on suurem kui inimesel! Koeral erinevus seerum/plasma = 1, 5 mmol/L (kuni isegi 3 mmol/l)

Enamlevinud haigused loomadel ja nende diagnostika

Diabeet

Diabetes Mellitus DM on loomadel, nii nagu ka inimestel, haigus mis väljendub hüperglükeemiaga ja mille põhjuseks on insuliini produktiooni vähenemine või rakkude mitte reageerimine insuliinile, kliiniliselt pildilt sarnaneb rohkem inimese 2. tüübi diabeediga Etioloogiaks on Langenharsi saarte rakkude kahjustus kuni hävimine Diabeedist on ohustatud keskeas kassid ja koerad, esineb ka hobustel (tõenäoliselt ka teistel loomadel) Diabeedi põhjused ei ole väga hästi loomadel selgitatud (uuritud) NB! Insuliini aminohappeline järjestus on inimese insuliiniga võrreldes erinev!

Diabeedi tüübid (koerte näitel) DM II ja sekundaarne diabeet

Diabeet I ja II DM tüüp I Absoluutne insuliini sünteesi puudumine Põhjused: idiopaatiline või autoimmuune (50% koertel leitakse autoantikehasid), infektsioonid, pärilikkus (teatud koeratõud) DM tüüp II Sihtrakkude resistentsus insuliinile ja/või vähenenud insuliini sekretsioon

Sekundaarne diabeet Etioloogia : põhihaigus, millest on põhjustatud β-rakkude kahjustus (pankreatiit, neoplaasia) või insuliini resistentsus (Cushingi sündroom, hüpotüreoos, progesteroonist indutseeritud STH üleproduktsioon ) Iatrogeenne (glükokortikoidid, progestageen)

Diabetes Mellitus koertel 1 Diabeedi põhjuseks võib koertel olla pankreatiit Tüüpiline diabeedik koer on: Pärilikkus • emane Sagedus 1/500, sagedus kasvab • keskealine Hüperadrenokortism ja pikaajaline glükokortikoidide või progestiinide (kujuneb insuliini resistentsus!) • ülekaaluline manustamine koertel põhjustab DMi Ainult 50% esmase diabeedi diagnoosi saanud koertest haigestuvad kõige sagedamini on 7… 9 elusaastased 60 päeva koerad pärast diagnoosi saamist! Põhjuseks koerad haigestuvad on. Emased mitteadekvaatne kodune ravi. diabeeti Õige ravikaks ja korda põetamisega võimalik sagedaminionkui isased saavutada koera täisväärtuslik elu. Mõnedel tõugudel esineb diabeeti sagedamini (väikesed koeratõud)

Diabetes Mellitus koertel 2 Sümptomid (sarnased inimese DM) Polüdipsia Polüuuria Polüfaagia + kaalulangus Nõrkus Bilateraalsed katarraktid Neerulävi glükoosi suhtes 9, 9 mmol/L Rasvmaks, lipiidide ainevahetuse häired

Diabetes Mellitus kassidel 1 Sagedus on 1/400 kohta Sagedaim on 2 tüübi diabeet, mis areneb peagi insuliinist sõltuvaks Diabeedi põhjuseks võib kassidel olla amüloidoos Mõned uuringud väidavad, et isased kassid haigestuvad sagedamini Kasse on võimalik ravide remissiooni nii, et nad ei vaja enam insuliini

Diabetes Mellitus kassidel 2 Sümptomid Polüdipsia Polüuuria Polüfaagia + kaalulangus Nõrkus Bilateraalsed katarraktid Neerulävi glükoosi suhtes 13, 4 mmol/L

DM diagnostika Glükoos GTT Fruktoosamiin HBA 1 c

Glükoos S, P-Glükoos Koerad Kassid S, P-Glükoos (Heksokinaas) (mmol/L) 3, 5… 5, 5 (6, 00) 3, 5… 5, 7 (6, 88? ) DM siht 5, 5… 10 U-Glükoos NB! Kassidel on suureks probleemiks stressist põhjustatud hüperglükeemia! Kassidel tuleb seetõttu analüüsi mitmeid kordi korrata! Abiks võib olla HBA 1 c ja fruktoosamiini (nitroblue tetrazolium redutseerimise test) määramisest

GTT ja glükagooni stimulatsiooni test GTT Koerad: 50% glükoosi lahust i/v 1 g/kg kehakaalu kohta 1 tunni glükoosi tase peab tervel koeral referentspiiri jõudma Glükagooni stimulatsiooni test (Fall 2009) 0, 5 või 1 mg glükagooni (vastavalt kehakaalule alla 10 kg või üle 10 kg) i/v, 10 ja 20 min määratakse c-peptiidi kontsentratsioon

HBA 1 C Erütrotsüüdi eluiga on loomadel võrreldes inimese erütrotsüüdiga erinev Kassidel 66 -78 päeva HBA 1 c kasutatakse veterinaarmeditsiinis harva, kuna korreleerub koertel ja kassidel diabeedi ravi tulemustega halvasti (mypetsdoctor. com)

HBA 1 C (%) referentsväärtus Koerad (%) Terved DM Allikas 4, 5± 0, 5 7, 7± 2, 2 Lien 2009

Fruktoosamiin Fruktoos (C=O) + Amiin (NH 2) = Fruktoosamiin (glükeeritud valk) Valgu ja fruktoosi ühend (valgu amiinorühm seondub kaksiksideme moodustumisega suhkru karbonüülrühmaga) Peegeldab 2… 4 nädala keskmist glükoosi taset

Fruktoosamiini referentsväärtused Koerad (Feldman ja Nelson 2004) (µmol/L) Terved 225 -365 (alla 374) Esmase DM diagnoosiga 320 -850 Ravi monitoorimine Suurepärane 350 -400 Hea 400 -450 Rahuldav 450 -500 Halb >500

Põletik ja valgud

Üldvalk ja albumiin Koer Kass Hobune 54… 84 60… 78 57… 73 Albumiin g/L 25… 36 24… 35 Üldvalk g/L

Seerumi valkude elektroforees 1 Globuliinide tõus (gamma-globuliinid) Maksatsirroos Kroonilised alaägedad bakteriaalsed põletikud Peritoniit (alb langeb samal ajal) Kassidel stomatiit Paraproteineemia Suhteliselt harv Viitab (nii nagu inimestel) müeloomtõvele Parasiidid (inimestel pole teada, et põhjustaks)

Seerumi valkude elektroforees 2 Hobustel esineb bisalbumineemia Koertel esineb paraproteineemia ekstreemsete väärtustega: Alb ↓↓↓ Üldvalk ↑↑↑ Näiteks: Üldvalk 140 g/L ja Albumiin 15 g/L

Seerumi valkude elektroforees referentsväärtused (Labordiagnostische Bewertung…) Protein(e) (g/l) Hund Katze Pferd [Gesamt-Protein] 54 - 75 57 - 78 55 - 75 * [Albumin] 31 - 38 27 - 38 20 - 31 *[α 1 -Globuline] 2, 0 - 3, 0 0, 5 - 1, 0 2, 0 - 3, 0 *[α 2 -Globuline] 8, 0 - 10, 0 12, 0 - 18, 0 9, 0 - 15, 0 *[β 1 -Globuline] 1, 0 - 4, 0 - 6, 0 (nur β) 5, 0 - 9, 0 *[β 2 -Globuline] 4, 0 - 9, 0 *[γ-Globuline] 4, 0 - 8, 0 11, 0 - 19, 0 - 15, 0 Albumin/Globuli n-Quotient 1, 1 - 1, 5 0, 8 - 1, 0 0, 6 - 0, 7 Elektrophorese 2, 0 - 7, 0

Põletik Marker CRP S-Amüloid A Haptoglobiin Alfa-1 -happeline glükoproteiin Tseruloplasmiin Albumiin

Põletik Liik Väljendunud tõus (100 x) Keskmine tõus (2 -10 x) Vähenemine Kassid S-Amyloid A Alfa-1 -happeline glükoproteiin Haptoglobiin Albumiin Koerad CRP S-Amyloid A Tseruloplasmiin Haptoglobiin Alfa-1 -happeline glükoproteiin Albumiin Hobused S-Amyloid A Fibrinogen

CRP Glükoproteiin (ÄFV) Sünteesitakse hepatotsüütides (vähesel määral ka monotsüütides, alveolaarmakrofaagides ja Lü) vastusena koekahjustusele CRP suurenemine tekib kuni 7 päeva jooksul pärast koekahjustust (koerad? ) Koertel esineb AFV tõus põhiliselt: CRP Haptoglobiin Tseruloplasmiin Fibrinogeen

CRP (koerad) Referentsväärtus Põletiku vastuse kiirus Tõusu maksimum Kahjustuse põhjus ja vastuse tugevus 0… 5 mg/L 4 tundi 24 tundi Trauma 95 x E. Coli lipopolüsahhariid 23 x

S-Amüloid A (koerad) Referentsväärtus Põletiku vastuse kiirus Tõusu maksimum Kahjustuse põhjus ja vastuse tugevus 2, 53± 1, 15 mg/L 4 tundi 24 tundi Parvoviirus infektsioon (alla 10 mg/L) 2 tundi E. Coli lipopolüsahhariid 525 x

Põletiku markerite vastus koekahjustusele/põletikule ei pruugi loomadel sarnaneda inimesele! Kassidel on ÄFV vastus palju tagasihoidlikum kui inimesel Kassidel ei esine CRP tõusu ÄFV vastuse aeg peale kahjustust on eriliikidel erinev (CRP tõus on koertel kiirem kui inimesel) ÄFV poolestusaeg on erinev (CRP langeb küülikul väga kiiresti) Inimeste CRP meetodid ei pruugi töötada loomadel (enamasti ei tööta)

Kreatiniin Referentsväärtus üldiselt < 150 µmol/L, kuid liigiti erinev: S, P-Crea Koerad Kassid Hobused 43… 115 110… 165 76… 152 Tõus 250 µmol/L võib olla tingitud ka dehüdratatsioonist Jaffe meetod kasutusel (sama, mis haigla laborites)

Uurea Kasutamine sarnaselt inimesele Mõjutatud valgu ainevahetusest jms (pole neeruhaiguse spetsiifiline) Maksahaigused ja uureatsükli ensüümdefitsiidid annavad madala uurea sisalduse (ammonium samal ajal kõrge)! S, P-Uurea mmol/L Koer Kass Hobune 1, 4… 9, 0 4, 0… 15, 5 3, 4… 7, 6

Ensüümid

Ensüümdiagnostika Ensüümide aktiivsuse suurenemine peegeldab: Rakukahjustust Nekroosi Rakkude proliferatsiooni Elundispetsiifilisus ALT on maksaspetsiifiline koertel ja kassidel, aga hobustel hoopis lihasspetsiifiline

Referentsväärtused Erinevad meetodid on erinevalt standardiseeritud! Loomadele on iseloomulik väga lai nn “hall ala” AST, CK, ALP interpreteerimisel (eriti hobused! ) Terved Haiged

AST ja ALT Leidub skeletilihases, südamelihases, maksas, erütrotsüütides Koer Kass Hobune AST (IFCC) 10… 57 15… 62 200… 660 ALT (IFCC) 24… 136 30… 125 < 45 ALT tõus viitab koertel ja kassidel maksakahjustusele (väikestel loomadel maksaspetsiifiline, suurtel mitte)

CK Leidub südame- ja skeleti lihastes, ajus Tõus: Rabdomüolüüs ja tromboos kassidel, südame kahjustus (ka füüsiline koormus) Suurtel lamavatel loomadel võib CK aktiisus tõusta ka pikemal lamamisel (isegi 3000 U/L) CK poolestusaeg on lühike (24… 48 tundi) CK (IFCC) U/L Koerad Kassid Hobused 59… 210 60… 350 53… 380

γ-GT Peegeldab maksa ja neerukoe tsütolüüsi Kliiniliselt kasutatakse maksakoe kahjustuse diagnoosimiseks Suurtel loomadel peegeldab pikaajalist maksakoe kahjustust Kassidel ja koertel referentsväärtus küllalt madal: 1… 12 U/L (võib ka mitte määratav olla) Hobune 10… 70 U/L

ALP Leidub luukoes, peensooles, maksas Referentsväärtus võrdlemisi sarnane inimese referentsväärtusele (noortel loomadel aktiivsus kõrgem!) ALP U/L Koerad Kassid 19… 106 16… 100

Pankrease haigused on koertel ja kassidel küllalt tavalised Kartsinoom Pankreatiit Pankrease koe autoimmuunne atroofia (ainult koertel) Haigestuvad eriti saksalambakoerad (üle 60% haigusjuhtudest) ja pikakarvalised kollid (üle 30% haigusjuhtudest)

Pankrease ensüümid Lipaas Koerad: Spetsiifilisus 55% Tundlikkus 73% Pankrease lipaas (koerad ja kassid) Amülaas Koerad: Spetsiifilisus 57% Tundlikkus 62% Koerad on ja kassid: Koertel ja kassidel lipaas ja amülaas küllalt Spetsiifilisus > 90% madala tundlikkuse ja spetsiifilisusega Tundlikkus > 90% pankreatiidi suhtes, kassidel on nende markerite kasutamine veelgi vähem informatiivsem, lipaas pole kassidel üldse kasutatav

Lipaas Spetsiifilisem, kui amülaas (pankreatiit) Koerad < 300 U/L (meetod ja standardiseerimine? ) Ei ole kasutatav kassidel pankreatiidi diagnoosimisel!

Amülaas Koertel ei pääse uriini (inimesel aga küll), kuna molekulkaal suur (seotud globuliinidega või polümeriseerunud) Neeruhaiguste puhul esineb koertel makroamülaasi tõus seerumis (NB! Pole seega pankrease spetsiifiline)

Pankrease ensüümide referentsväärtused Koerad Kassid S, P-Amülaas 200… 900 U/L 0… 1500? S, P-Lipaas 0… 500 0… 250

Kiplnäärme hormoonid Hüpofüüs TSH T 4 T 3 Kilpnääre Vaba T 3 Vaba T 4

Kilpnäärme hormoonid Hüpotüreoidism - sage koertel, harv kassidel (0, 2… 0, 6% koertest) TSH tõusnud (35% haigusjuhtudest jääb TSH referentspiiri) T 4 ja T 3 langenud (vaba T 3 ja vaba T 4) TSH stimulatsiooni test: TSH viiakse i/v ja 6 h pärast määratakse T 4 tase (tervel koeral T 4 tõuseb)- tehakse harva, kuna TSH pole kättesaadav Hüpertüreoos - esineb vanematel kassidel

TSH Koerad Immulite 2000 test (Canine TSH): 0… 0, 5 ng/m. L Mitteteaduslik kirjandus: 0… 37 m. U/L? Kas haigla laborites pakutav TSH sobib loomade jaoks? Ei leidnud usaldusväärset TSH referentsväärtust loomade jaoks Mainitakse, et loomade TSH esineb isomeere, mida kõik meetodid ei määra Olemas on koertele mõeldud kit, teistele loomadele pole teada

T 3 (trijodotüroniin) ja T 4 (türoksiin) T 4 ööpäevane rütm küllalt suur, võib olla tervel koeral isegi alumisel piiril ja ületada ülemist referentsi piiri, teeb diagnoosimise raskeks! T 4 määramine on koertel olulisem, kuna on hüpotüreootilisel koeral püsivamalt alla referentsväärtuse Autoantikehad annavad valekõrgeid tulemusi (metoodika!)

Kilpnäärme hormoonid Koer Kass Inimene TSH 0… 37 m. U/L? T 4 17… 53 nmol/L 12… 58 nmol/L 66… 181 nmol/L vaba. T 4 7, 7… 38, 6 pmol/L 9, 0… 33, 5 pmol/L 12… 22 pmol/L

Raud ja TIBC Ära määra loomadel transferriini! Transferriin on liigispetsiifiline! Võimalusel tee TIBC. Raud langeb loomadel nakkushaiguste korral küllalt väljendunult Raua tõus seondub maksahaigustega (transferriini saturatsioon tõuseb) Aneemiate eristamine (TIBC annab lisainformatsiooni) Raud (μmol/l) Koerad Kassid Hobune 16. 0– 62. 0 17. 0– 34. 0 23. 0– 54. 0

Muud referentsväärtused Koerad Kassid Hobune S, P-Bilirubiin (µmol/l) 1, 2… 14 2… 9 5… 43 S, P-Ca (mmol/L) 2, 2… 3, 10 2, 2… 3, 30 2, 6… 3, 40 S, P-Mg (mmol/L) 0, 72… 1, 00 0, 74… 1, 18 0, 65… 0, 93 S, P-Pi (mmol/l) 1, 6… 3, 0 1, 3… 2, 1 0, 77… 1, 55 S, P-K (mmol/L) 3. 0 -4. 9 4. 0 -5. 4 3. 6 -4. 6 S, P-Na (mmol/l) 144… 157 145… 158 132… 147

Hematoloogia HOBUNE (puhkeajal) HOBUNE (seisab) KOER KASS ÜHIK B-leuk 6. 0 -10. 8 4. 8 -9. 3 6. 0 -12. 5 5. 5 -16. 0 109 / l B-erüt 8. 0 -10. 5 7. 0 -8. 7 5. 5 -8. 5 5. 0 -10. 0 1012 / l B-hb 130 -170 120 -155 120 -180 80 -150 g/l B-hkr 35 -48 34 -42 37 -55 26 -46 % B-mcv 39 -52 60 -70 39 -55 fl B-mch 15 -19 16 -25 13 -17 pg B-mchc 345 -430 320 -360 300 -360 g/l B-tromb 100 -500 150 -500 150 -600 109 / l Neutrof. 50 -70 60 -77 42 -73 % Lümfots. 25 -45 12 -30 14 -52 % Monots. 1 -4 0 -5 0 -4 % Eosinof. 0 -4 1 -8 5 -10 % Basof. 0 -1 0 -1 % Analüüt Diff

Haiglalabor ja loomade analüüsid Paljud inimeste meetodid sobivad loomade materjalide analüüsimiseks Sobib albumiin (S, P) BGR meetodil, ei sobi BGP meetod Immuunmeetodid on väga liigispetsiifilised! Kilpnäärme ja steroidhormoone võib analüüsida inimesele mõeldud meetoditega CRP ei sobi alati loomadele (koerad), kuid on tootjaid, kelle reagendid annavad ristreaktsiooni koera CRP-ga Me oleme vastutavad loomade analüüside kvaliteedi eest, kui me neid oma laboris teeme

Kokkuvõte Loom ei ole inimene, kuid siiski paljud haigused on sarnased ja analüüdid käituvad üldjoontes sarnaselt Preanalüütilised tingimused võivad olla äärmiselt erinevad, seetõttu ei pruugi kehtida inimese meetodi kirjelduses toodud säilimise jms kohta käivad põhitõed (nt hemolüüsi mõju!) Tõlgendamine on keerukas, kuna esineb liigispetsiifilisi (lausa tõuspetsiifilisi) erinevusi markerite käitumise osas Haigla laborites tehtavad uuringud ei ole valideeritud loommaterjali suhtes Loomade kohta käivad uuringud ei ole alati nii põhjalikud ja tulemused ühesed

Soovitused Ära tee loomaarstile analüüse, mille puhul on teada, et see töötab vaid inimesel! Võta osa loomadele mõeldud EQC kontrollsüsteemist Tööta loomaarstile välja preanalüütilised juhised, proovinõudena kasuta mikrokatsuteid Riputa labori seinale loomade referentsväärtused, kuid ole ettevaatlik, erinevates allikates võivad need oluliselt erineda (meetodid ja jälgitavus pole defineeritud)! Ensüümide referentsväärtused on väga orienteeruvad! Jälgi aeg-ajalt loomade mõõtetulemusi ja tee kokkuvõtteid.

Kasutatud kirjandus Fall, T. 2009. Characterisation of Diabetes Mellitus in Dogs. Faculty of Veterinary Medicine and Animal Science Department of Clinical Sciences Uppsala. Feldman EC, Nelson RW. 2004. Canine diabetes mellitus. In Canine and Feline Endocrinology and Reproduction. 3 rd edition. Saunders, St Louis, USA p. 510 viidatud http: //www. vetsulin. com/vet/Monitoring_Glycated. aspx Fructosamine In Dog And Cat Diabetes Mellitus Regulation http: //www. mypetsdoctor. com/fructosamine-in-dog-and-cat-diabetes-mellitusregulation Kerr, M. G. 2002. Veterinary Laboratory Medicine Clinical bioachemistry and Hematology. Second Ed. Labordiagnostische Bewertung von Plasmaprotein und seinen Fraktionen (Elektrophorese) von Hund Katze. http: //www. tierlaborberlin. de/tieraerzte/diagnostikinfos/labordiagnostische-bewertung-von-plasmaproteinund-seinen-fraktionen-elektrophorese-von-hund-katze. html Lien, Y. H. , H. P. Glycosylated Hemoglobin Concentrations in Dogs with Hyperadrenocorticism and/or Diabetes Mellitus Compared to Clinically Healthy Dogs JVCS, Vol. 2, No. 2, April 2009 Sankari, S. 2012. Eläinnäytteiden laboratorioanalytiikasta. Kliin. lab. 2012/2.