Harilik siil Erinaceus europaeus Karl Kiur Saar Vlimus

Harilik siil Erinaceus europaeus Karl Kiur Saar

Välimus n n Erisoost isendid on sarnased Loomal on umbes 6000 püstuvat kahvatukreemikaspruuni, tipust tumepruuni okast. Üks okas võib elada 18 kuud Kõhupoolt ja pead katab jämedakarvaline hõre karvkate Kõnnak on katkendlik, peatub sageli, et õhku nuhutada.

Elupaik n n n Elab lehtmetsades, põõsastes, ja hekkides, niisketel karjaja heinamaadel ning muudel rohumaadel Harva okasmetsades, viljapõldudel ja rabades Mägedes puupiirist kõrgemal ei ole

Toitumine n n n Sööb peamiselt maismaal leiduvaid selgrootuid, näiteks vihmausse, liblikaröövikuid, ämblikke, nälkjaid Vahetevahel sööb ka selgroogseid, näiteks konni, sisalikke, lindude poegi ja mune, ka marju, seeni ja puuvilju Öö jooksul sööb umbes 70 g toitu

Pojad n n n n n Siilid paarituvad kevadel pärast talveunest ärkamist Tiinus kestab 31 -35 päeva Pesakonnas 4 -6 poega Pesakondi aastas 1, vahel 2 Sündides 11 -25 g Pojad sündides pimedad Jalgadele suudavad tõusta 11 -päevaselt Pesast lahkuvad 22 päevaselt Poegade eest hoolitseb ainult emasloom

Pesa ja eluviis n n n n Väga harva jagavad isas- ja emasloom ühispesa Ehitab talveune veetmiseks rohust ja lehtedest pesa ja samasuguse ka suvel poegimiseks Suvel elab päeval taimestiku varjus Iga paari päeva järel võib varjapaika vahetada Emased asustavad pesapaiku püsivamalt kui isased Öise eluviisiga Talvitub septembrist aprillini

Levik n n Elab kogu Euroopas Eestis laialt levinud Elab metsastepi- ja stepivööndis Eriti meelsasti asustab salusid, metsaservi ja põõsastikke

Fakte n n n Tüvepikkus 22, 5 -27, 5 cm, sabapikkus 1, 5 -3 cm Kaalub 400 -1200 g, suurim 2 kg Keskmine liikumiskiirus 3 meetrit minutis Eluiga keskmiselt 3 aastat, pikim 7 -10 aastat Ronib ja ujub hästi Hädaohu korral tõmbub kerra

Siillaste liike n n Lõunasiil (Erinaceus concolor) Vahemere siil (Erinaceus algirus)

Kasutatud kirjandus n n n http: //images. google. com Euroopa imetajad 2002 Loomade elu 7. köide