Ameerika hendriigid The United States of America hendriikide

Ameerika Ühendriigid (The United States of America)

Ühendriikide pealinnad (The capital cities of the States) n n n Alabama - Montgomery Alaska - Juneau Arizona - Phoenix Arkansas - Little Rock California - Sacramento Colorado - Denver Columbia District - Washington Delaware - Dover Florida - Tallahassee Georgia - Atlanta Hawaii - Honolulu Idaho - Boise Illinois - Springfield Indiana - Indianapolis Iowa - Des Moines Kansas - Topeka Kentucky - Frankfort Louisiana - Baton Rouge South-Carolina - Columbia South-Dakota - Pierre West-Virginia – Charleston Connecticut - Hartford

n n n n Maine - Augusta Massachusetts - Boston Minnesota - Saint Paul Missouri - Jefferson City Montana - Helena Nevada - Carson City New Jersey - Trenton New York - Albany Oklahoma - Oklahoma City Pennsylvania - Harrisburg North-Dakota - Bismarck Tennessee - Nashville Utah - Salt Lake City Virginia - Richmond Wisconsin - Madison Maryland - Annapolis Michigan - Lansing Mississippi - Jackson Nebraska - Lincoln New Hampshire - Concord New Mexico - Santa Fe Ohio – Columbus Oregon – Salem North-Carolina - Raleigh Texas – Austin Rhode Island - Providence Vermont – Montpelier Washington – Olympia Wyoming - Cheyenne

50 osariiki (50 states)

Rahvastik (Population) n USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. n Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77, 1% valgenahalised, 12, 9% afroameeriklased, 4, 2% Aasia päritolu ameeriklased, 1, 5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0, 3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.

Rahvastiku tihedus (The density of population)

Keeled (Languages) Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. n Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214, 8 miljonit inimest (81, 6%), hispaania keelt 29, 7 miljonit, hiina keelt 2, 2 miljonit, prantsuse keelt 1, 4 miljonit, tagalogi keelt 1, 3 miljonit, vietnami keelt 1, 1 miljonit ja saksa keelt 1, 1 miljonit ameeriklast. n

Washington D. C. Columbia ringkond (lühend DC – District Of Columbia) on USA 1. järgu haldusüksus. Ta ei kuulu ühegi osariigi koosseisu, olles eraldiseisev föderaalne ringkond, mis allub otse USA Kongressile. n Ringkond moodustati 16. juuli 1791 Ringkonna algne territoorium eraldati Marylandi ja Virginia osariigi territooriumist. n Ringkond hõlmab valdava osa Washingtoni linnast. Washingtoni halduspiirid ja Columbia ringkonna piirid langevad kokku 1878. aastast alates. Ringkond ja linn moodustavad osa Baltimore'i-Washingtoni linnastust. n Nimi "Columbia ringkond" tuleneb USA poeetilisest nimest "Columbia", mis 20. sajandi algul käibelt kadus. Varem on ringkonda mitteametlikult nimetatud ka Federal City 'föderaallinn'. USA-s nimetatakse seda mitteametlikult Washington, DC, mujal enamasti lihtsalt "Washington". n

Washington

n Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn ja seal töötavad USA president, valitsus ja kongress, samuti kaitseministeerium (Pentagon; jääb ametlikult Virginia osariigi territooriumile), välissaatkonnad jpm. n Linna ametlik nimi on Washington, D. C. (the District of Columbia). Washington on iseseisev linn. n Washington on kongressi poolt valitsetav föderaalringkond, mis ei ole ühegi osariigi osa.

n Loe lisaks: www. wikipedia. org