Loomade imeline maailm Slaidi Show Lepatriinusid vime eelkige

  • Slides: 44
Download presentation
Loomade imeline maailm Slaidi Show

Loomade imeline maailm Slaidi Show

Lepatriinusid võime eelkõige kohata aias. Nad on u. 1 - 10 mm. Pikkused mardikad.

Lepatriinusid võime eelkõige kohata aias. Nad on u. 1 - 10 mm. Pikkused mardikad. Lepatriinude erkpunane värvus on tingitud nende vere mürgilisusest. See kaitseb neid vaenlaste eest. Lepatriinud hävitavad mitmeid kahjureid näit. lehetäisid

Mesilane Eestis elutsev kiletiivaline putukas v Eestis on neid mitusada liiki v Mesilaste tagakehal

Mesilane Eestis elutsev kiletiivaline putukas v Eestis on neid mitusada liiki v Mesilaste tagakehal asetseb mürgiastel, mille nõelamise tagajärjel mesilane sureb v Tähtsaim mesilane mesilasperes on emamesilane v Leidub ka erakmesilasi v

Latikas Taimestikurohkes magevees elutsev kala v Latikas kuulub karplaste sugukonda v Kasvab kuni 60

Latikas Taimestikurohkes magevees elutsev kala v Latikas kuulub karplaste sugukonda v Kasvab kuni 60 cm. Pikkuseks v Täiskasvanuna kaalub u. 5 kg. v Eluiga võib kesta kuni 27 a. v Eestis on tähtis tööstuskala v Noorena sööb taimset toitu v

Luts kuulub tursklaste sugukonda v Mageveekala v Kaalub 24 kg. v Kasvab kuni m.

Luts kuulub tursklaste sugukonda v Mageveekala v Kaalub 24 kg. v Kasvab kuni m. pikkuseks v Lutsu elu keeb öösel v Toiduks konnad ja vähid v Koeb Detsembris ja Jaanuaris v

Peoleo on Eestis elutsev laululind v Isaslinnu rüü on kuldkollane v Emaslinnu sulestik on

Peoleo on Eestis elutsev laululind v Isaslinnu rüü on kuldkollane v Emaslinnu sulestik on rohekaskollane v Peoleo elab valguserohkes metsas v Pesa meenutab kujult korvi v

Punarind on Inglismaa rahvuslind v Pesitseb kuusemetsas v Eelistatud pesapaigaks on ka pargid ja

Punarind on Inglismaa rahvuslind v Pesitseb kuusemetsas v Eelistatud pesapaigaks on ka pargid ja aiad v Pesa ehitab maapinnale v Toiduna maitseb Punarinnule: selgrootud, marjad ja seemned v

Rebane Koerlane v Mass võib ulatuda kuni 9 kg v Rebase toidulaual võib kohata

Rebane Koerlane v Mass võib ulatuda kuni 9 kg v Rebase toidulaual võib kohata peamiselt närilisi v Kas sa teadsid, et…. Rebasel on äärmiselt hea kuulmine, ta võib kuulda kuni 40 m. kaugusel olevaid lummepeitunuid tedreparvi v

Jänes Kuulub jäneseliste seltsi v Eestis on levinud kaks liiki halljänes ja valgejänes v

Jänes Kuulub jäneseliste seltsi v Eestis on levinud kaks liiki halljänes ja valgejänes v Suvel toituvad jänesed rohttaimedest ning talvel puude koort v Jänesed poegivad kaks korda a. v Tavaliselt on nad toiduahela alglülisid v

Jaaguari pikkus 2, 4 m. v Tal on tähniline karvkate v Jaaguari tasub karta,

Jaaguari pikkus 2, 4 m. v Tal on tähniline karvkate v Jaaguari tasub karta, sest tegu on ohtliku kiskjaga v Lisaks sellele oskab ta hästi ujuda ja ronida v Huvitav teada… Jaaguar on Lõuna. Ameerika ja Kesk- Ameerika suurim kaslane v

Skunk Kuulub kärplaste sugukonda v Kiskjaline, kes elutseb Ameerikas v Keha pikkus on 70

Skunk Kuulub kärplaste sugukonda v Kiskjaline, kes elutseb Ameerikas v Keha pikkus on 70 cm. v Skungil e. vinukloomal on tihe karvastik ja kohev saba v Kas sa teadsid…. Skunk pritsib enesekaitseks pärakust mitme m. kaugusele ebameeldiva lõhnaga ainet v

Kilpkonni on u. 220 liiki v Nende keha ümbritseb luuline kilprüü v Kilpkonnad suudavad

Kilpkonni on u. 220 liiki v Nende keha ümbritseb luuline kilprüü v Kilpkonnad suudavad kaua nälgida v Suurim kilpkonnaliik on nahkkilpkonn u. (500 - 600) kg. v Huvitav teada… mõne kilpkonnaliigi sarvkilbid on väga ilusad , neist valmistatakse isegi tänapäeval ehteid v

Nastiklasi on u. 1700 liiki v Eestis elutseva Nastiku pikkus on u. 1 m.

Nastiklasi on u. 1700 liiki v Eestis elutseva Nastiku pikkus on u. 1 m. v Nastiku tunnuseks on kaks oakujulist laiku kuklapiirkonnas ning ümarad pupillid v Elupaigaks on tavaliselt niisked alad v Huvitav teada: nastikule meeldib sukelduda ja ujuda veekogudes v

Konni on 200 liiki v Suurim konnaliik on hiidkonn, pikkus 25 cm v Konnad

Konni on 200 liiki v Suurim konnaliik on hiidkonn, pikkus 25 cm v Konnad toituvad selgroodudest v Lõunamaised konnad on mürgised ning elutsevad puude otsas v Kas sa teadsid, et… mudakonn kaevab ennast ohu korral mulla sisse v

Kaelkirjak Aafrika savannide sõraline v Tema tunnuseks pikk kael v Sööb puulehti kuni 6

Kaelkirjak Aafrika savannide sõraline v Tema tunnuseks pikk kael v Sööb puulehti kuni 6 m. kõrguselt v Juues on kaelkirjakul jalad harki v Liiguvad väikestes karjades v Kas sa teadsid, et… Kaelkirjak on maailma pikim loom v

Orav Puudel elutsev näriline v Orav on hea ronina, seda soodustavad teravad küünised v

Orav Puudel elutsev näriline v Orav on hea ronina, seda soodustavad teravad küünised v Talveks paneb ta seeni ja marju kuivama v Oravate arvukus sõltub käbide rohkusest v Kas sa teadsid, et. . Oravad on segatoiduidulised imetajad, nad käivad aegajalt linnu pesi rüüstamas v

Liblikas Liblikaid on maailmas 150 000 liiki v Eestis on neid 1980 liiki v

Liblikas Liblikaid on maailmas 150 000 liiki v Eestis on neid 1980 liiki v Liblikate lennukiirus on 54 km. H v Liblikate tiibu katab tiivatolm v Suurimate liblikate tiibadeulatus kuni 30 cm. v Kas sa teadsid, et Mõnel liblikaliigil on tiivad läbipaistvad näit. klaastiiblastel v

Paradiisilinnud Uus- Ginea ja Austraalia ürgmetsades elutsevad linnud v 40 liiki v Suurused: varblasest

Paradiisilinnud Uus- Ginea ja Austraalia ürgmetsades elutsevad linnud v 40 liiki v Suurused: varblasest vareseni v Isaslindudel on kirju sulestik v Kas sa teadsid, et… Vanasti kasutati nende sulgi Euroopa daamide kübarailustusena v

Metssiga Kasvab kuni 2 m. Pikkuseks v Kaalub kuni 300 kg. v Isastel e.

Metssiga Kasvab kuni 2 m. Pikkuseks v Kaalub kuni 300 kg. v Isastel e. kultidel on kihvad v Segatoiduline v Kari koosneb kümnest seast v Kas sa teadsid, et…. metssiga on ta põllumeestele kahjuriks, sest ta sungib põlde toiduotsingul v

Koaala on Austraalia kukkurloom v Tegu on väga aeglase imetajaga v Toiduks eukalüptilehed v

Koaala on Austraalia kukkurloom v Tegu on väga aeglase imetajaga v Toiduks eukalüptilehed v Koaalad on maailmas väga haruldased liigid v Huvitav teada. . Koaalad söövad mürgise taime lehti v

Piirpääsuke e. piiritaja v Pesa ehitab inimasulate lähedusse v Enamiku aja oma elust veedab

Piirpääsuke e. piiritaja v Pesa ehitab inimasulate lähedusse v Enamiku aja oma elust veedab ta õhus v Sulestiku värvus: must v Rändab lõunasse peale pesitsemist v Kas sa teadsid, et… piiritaja on maailma kõige kiirem lind u. 150 km/h v

Mäger Segatoiduline v Elab kogu aasta urus v Mägral on pikad küünised v Kuulub

Mäger Segatoiduline v Elab kogu aasta urus v Mägral on pikad küünised v Kuulub kärplaste sugukonda v Mägra elu toimub öösel v Magab talveund v

Loomade imeline maailm Slaidi Show koostaja: Kerli Uib v Kasutatud programm: Microsoft Powerpoint v

Loomade imeline maailm Slaidi Show koostaja: Kerli Uib v Kasutatud programm: Microsoft Powerpoint v Programmi aastaversioon: 2000 v Kontori assistent: Links v Kasutatud kirjandus: ENEKE v C: documents and settings/owner/my documents/my pictures/slaidi tööd/Loomade imeline maailm. ppt v