ROLLIDEST JA MNGULISUSEST ARENGUTEGEVUSTES Jaan Urvet Ruhnu vallavanem

ROLLIDEST JA MÄNGULISUSEST ARENGUTEGEVUSTES Jaan Urvet – Ruhnu vallavanem, kunstide magister 1

Pahaloomuline kurbus ja pahaloomuline joomarlus MIDA ME JUMALDAME? Ilmaennustaja – kõnelus jumalaga humal - jumal 2

Ülemiste vanakese kui lõpu hirm? Igavese elu lootus? „Ei valmis ja küpsenud ühiskonnale!“ TÖÖ!TÖÖ! Eestlane - looja 3

Kollektiivsus on pahe ja muutub edumeelses ühiskonnas pärssivaks. Ühiskond vajab enesekindlaid, eesmärgistatud ja tugevaid kogukondi. Ratsionaalne käitumine? ! Kõik ei mahu staadionile 4

5

Introvertne linnas, ekstravertseks külas 6

Kogukondlik lava 23 kutselist teatrit – 1000 ca 500 amatöörteatrit - 10000 213 valla- ja linnavolikogu - 3000 vallaametnikud - 3000 Parlament+abivägi - 300 ministrid, ametnikud – 5000 Kogukonnad – 10000 x 10 = 100000 ca 125000 kaasamängijat 7

8

Kumb oli enne, kas lavamäng või mängulisus? Paaritusmiõiguse rituaalid loomariigis Tseremooniad 9

Teatriantropoloog Richard Schechner eritleb lavamängu 7 võimalikku funktsiooni: 1. Lõbustamine/meelelahutus 2. Millegi ilusa tegemine 3. Identiteedi tähistamine või muutmine 4. Kogukonna loomine või tugevdamine 5. Ravimine 6. Õpetamine või veenmine 7. Tegelemine püha või deemonlikuga 10

MÄNG – VÕITLUS Inimese sotsiaalsete, emotsionaalsete, intellektuaalsete, esteetiliste (mingil määral ehk ka eetiliste) vajaduste rahuldamine MEELELAHUTUS Mäng on inimesele meeldiv, argirutiinist ja ka produktiivsusele orienteeritud tööprotsessist eristuv tegevus. 11

12

13

Kogukondlik rahva. TEATER – lugude ja tegudega uue maailma loomine (ideaalmaastiku modelleerimine ja seoste tekitamine) Kohalike kaasamängijate osalemine loos - ühiselt tegeletakse lahendamist nõudva olukorraga. VOLIKOGU RAHVAPARLAMENT SELTSIELU annavad võimaluse igaühel tunda oma panuse olulisust 14

15

Kogukonnamäng arendab: 1). vaatlusvõimet, 2). väljendusoskust, 3). füüsilist lõdvestumisoskust, 4). näitlejameisterlikkust, 5). eneseteadvust, 6). loovust, 7). analüüsioskust, 8). fantaasiat, 9). probleemide lahendamisoskust, 10). ühiskonna ülesehituse mõistmist 16

Kogukonna võimulaval Luuakse uusi ratsionaalseid ja irratsionaalseid maailmu Omandatakse oskus ja vahendid oma ambitsioonide saavutamiseks. Osatakse loovust kanaliseerida 17

Sünnivad superstaarid ja statistid 18

19

Olla või mitte olla! Härra, teile on kiri 20

Kogukonna areng Igapäevane tegevus või spektaakel? Sõltub pakkumisest ja vaatamisest, selle intensiivsusest, näitamise ja vaatamise teadlikustamisest ja vastavast (de)kodeerimisest arengutegevuste eel, jooksul ja järel. 21

Mängu eesmärgiks on luua kaaslastele nauditav atraktsioon, anda ideid. Mängus on alati kas üks, kaks või enam juhtmängijat, kes vajavad vaatajaid 22

23

Mängujuht – kohalik liider: 1). mängu analüüs, 2). suhtevõrgustike loomine, 3). visioonide (lavakujunduse) integreerimine tervikusse ja 4). sobiva tempo-rütmi saavutamine. 24

Mängija – kohalik staar: 1). võtab rolli, 2). suudab seda taasesitada ja 3). olla partner. 25

publik – kogukonna passiivsed liikmed: 1). jälgib ja 2). analüüsib. 26

Mängulisus ei sõltu suhte mängija – vaataja olemasolust, mängulisus loob seda suhet See võib sündina nii vaikivatest kui ka väljendatud kokkulepetest - arengukavast 27

Kogukonna mängulisuse väljendusvormid 1. Jälgimisest teadlik olev isik - käitub nii, nagu ta arvab, et ta vaatajate arvates peaks käituma (kui eesmärgiks on heakskiit) 2. Esineja – varjab oma identiteeti (kompetentsust) või toob seda esile 3. Tagasihoidlik - üritab vältida jälgitud olemist, põgeneb ‘lavalt’. 28

Mängulisus on näitamises ja vaatamises. Mängulisus kutsuvad esile: 1. Näitlejad 2. Ettekanne 3. Sotsiaalne kontakt 4. Igapäevased rollimängud Mängulisus efektiivsus 1). võimendab reaalsust, ent samas 2). tekitab ka võõristust. 29

Aususe presumptsioon Kui me pole teadlikud vaatemängust, siis eeldame, et ümbritsejad räägivad, mis nad mõtlevad ja tunnevad Näitleja jutt teatris väga suure tõenäosusega pigem vale, liialdus, ilustus, kellegi väljamõeldis, töötlus, moonutus. 30

Helmut Fuchs / Andreas Huber „Tundeterroristid“ Passiivne strateeg: ei täida ülesandeid, ootab asjade iseeneslikku lahenemist, peaasi, et saaks võimule. Otsustusvõimetu, lugupeetav ja meeldiv kaaskodanik, soov olla populaarne 31

Võitleja: kõiketeadja, hirmutaja, soov jääda alati peale, ekspert, ei talu vasturääkimist, teeb lolliks, paljastab, kasutab alandamiseks võimumänge, kui eksib – süüdistab teisi, vajab klakööre ja kaasajooksikuid, pealekaebajate sõber, vihkab muudatusi. 32

Verbaalterrorist: pealekaebaja, peenelt poetab ebadiskreetset informatsiooni, perfektne süütu näo ettemanaja, tulistab turvalisest kaugusest, esitab süütul ilmel solvanguid, ohvriteks on nõrgad, lihtsameelsed ja manipuleeritavad 33

Ilmeksimatu: vihkab ebaselgust, vihkab muutuseid, autoritaarne, kohalolek pelotav, põikpäine, varjab alaväärsustunnet, halvustab kaaslaseid, ei salli edukaid enda kõrval, räägib käskival toonil, osaleb meeskonnatöös, kui saab olla juhtrollis. 34

Varitseja: vaatleb, analüüsib, siis ründab – väliselt lahke ja sõbralik, teeskleb süütut, kuulujuttude levitaja, nuhib infot, et siis levitada, kambajõmm, ässitaja – jääb ise tagaritta, paniköör. 35

Ettevalmistaja: valmistab tasahilju asju ette ja siis paugutab suurtükist. 36

Salakuulaja: nähtamatu ja tundmatu, ärgas, hea kuulaja, aktiivne, kogub infi, vajalikul hetkel paiskab välja aastate jooksul kogutud infi 37

Snaiper: vallandab verbaalrünnaku siis, kui siht on selgelt silme ees, salvab, solvab, märkitabav, otsib nõrku. 38

Kurtja: kirub ja viriseb, jagab negativismi, laimaja, veenmisjõu saladus on pisuke tõde tema juttudes, ma ei oleks kunagi arvanud. . . Olen kuulnud räägitavat. . . 39

Tuulelipp: võtab omaks kõigi ja samas mitte kellegi seisukohad isikliku kasu huvides, valmis loobuma oma aust, ilmutab kaaslaste vastu abivalmidust ikka vaid omakasu nimel. 40

Kas profid või amatöörid? Publik pole ka enam dissidentlik kogukond. Teatrikunst ei ole ka enam sotsiaalses tsentris. Lembit Peterson ütleb “Teater peab meeled kokku panema”. Inimene tahab eelkõige saada ilusat lootust (head ooperit ja balletti). Meelte kokkupanemine on nagu illusoorne väljapääs. 41

42

43

Mäng mõtestab ühiskondlikku ja sotsiaalset mälu. Mäng peegeldab ühiskonda ja aitab olla vahendiks sellest arusaamiseks. Lollimängimine ei tohi saada mängijaile eesmärgiks. Mängija vajab infot ühiskonnast kui toitu. 44

Mängukunst – valitsemise kunst Eetiline ja esteetiline päevakajalisus läbi filosoofia ja igavikulise. Harrastusmängijad on õnnelikud, kuna nad tahavad ise oma rolle elulaval läbi proovida, läbi elada. Saada kogemust. Tehniliste vahendite ja tehnika puudus põhjustab ebastabiilsuse nende loomingus, kuna iga etendus on uus proovimine. KOHALIK VÕIMULAVA? ? ? 45