Pedagoogiline eestvedamine laste aktiivse ppimise toetamisel ja koolieelse

Pedagoogiline eestvedamine laste aktiivse õppimise toetamisel ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamisel Tiina Peterson HTMi üldhariduse osakonna peaekspert 1

Pedagoogiline eestvedamine • Pedagoogilisel eestvedamisel on oluline organisatsiooni kultuur, mis tugineb vastastikusel austusel ja lugupidamisel. • Võtmeteguriks on lapse arengu toetamine ja õppe-kasvatusprotsessi kvaliteedi soodustamine, kus vastutus töötajate vahel on jagatud.

Administreerimine, juhtimine ja eestvedamine (Ebbeck &Waniganayake, 2003) (1) Rollid ja vastutus Administreerimine Juhtimine Eestvedamine Oodatud käitumine lähtuvalt ametijuhendist Keskendumine igapäevasele andmete kogumisele Kvaliteedi hindamine parendamise eesmärgil Panustamine personali arengusse ja täienduskoolitusse Dokumentatsiooni süstematiseerimine Laste, perede ja personali vajaduste analüüsimine pikaajaliselt Päringutele vastamine ja finantstoimingud Finantsaruandlus Strateegiate kavandamine 3

Administreerimine, juhtimine ja eestvedamine (Ebbeck &Waniganayake, 2003) (2) Oskused Administreeri mine Juhtimine Eestvedamine Kompetentsid, mis on omandatud koolituse ja praktilise kogemuse kaudu Teadlikkus ametlikest sihtidest ja õiguslikest alustest Kommunikatsioo Teaduspõhine nioskused lähenemine ja kriitiline mõtlemine Asjaajamise Personali reeglite nõustamine ja järgimine, sh toetamine dokumenteerimi ne Delegeerimine ja võrgustiku arendamine Poliitikate ja protseduuride järgimine Strateegiate formuleerimine ja analüüsimine Lasteaia kvaliteedi ja personali hindamine 4

Lapse aktiivse õppimise toetamine (1) • Väärtuspõhine lähenemine õppe- ja kasvatustegevusele ja juhtimisele • Erinevate aktiivõppestrateegiate kasutamine • Laste initsiatiivi, eneseregulatsiooni ja probleemi lahendamise oskuste soodustamine • Oluline, et lasteaia juhid ja õpetajad reflekteerivad oma tööd, arendavad kriitilist mõtlemist ja muudavad vajadusel oma lähenemisviise 5

Lapse aktiivse õppimise toetamine (2) • Töökorraldus peab soodustama kasvukeskkonda, kus lapsed saavad mängida ja tegutseda väikestes gruppides • Lapsest lähtuv töökorraldus eeldab head meeskonnatööd rühma õpetajate ja õpetajate abide vahel ning kattuva tööaja rakendamist • Suurem rõhk lasteaia põhiprotsessile s. o lapse arengu toetamisele õppe- ja kasvatustegevustes ning igapäevaelu toimingutes

Prioriteedid koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamist toetavates koolitustes(1) • Väärtuskasvatus ja laste üldoskuste kujundamine lasteasutuses, tähelepanu eakohastele-, sotsiaalseteleja õpioskustele; kiusamisest vaba lasteaed metoodika; • Loovuse, mängu ja aktiivõppestrateegiate kasutamine õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel ja nendeks tegevusteks vajaliku loovust arendava keskkonna kujundamine (sh Hea Algus, Reggio Emilia, Montessori-, waldorfpedagoogika, keelekümblus, avastus- ja õuesõpe); • Lapsest lähtuv tegevuskultuur ja õpetaja eneseareng lasteaias, sh koolitused rühma meeskondadele õpetaja abide kaasamisest õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel, läbiviimisel ja reflekteerimisel; 7

Prioriteedid koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamist toetavates koolitustes(2) • Õppe- ja kasvatusvaldkondade (mina- ja keskkond, sh meediakasvatus; keel ja kõne; matemaatika; kunst; liikumine; eesti keel kui teine keel) didaktikad ja nende omavaheline lõimimine; • Eesti keelest erineva emakeelega laste toetamine lasteaias; • Erivajadustega laste arengu toetamine (lähtudes erivajaduste spetsiifikast), tugivõrgustiku loomine; • Koolivalmiduse hindamine ja õppe- ja kasvatustegevuste planeerimine sellest lähtuvalt. 8

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor. 9

Õpikäsitlus (1) • Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. 10

Õpikäsitlus (2) • Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. • Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. 11

Õpikäsitlus (3) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid; 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; 4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; 5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; 6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. 12

Erivajadustega laste toetamine(1) • Erivajadustega laps käesoleva määruse tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. • Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. 13

Erivajadustega laste toetamine(2) • Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. • Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. 14

Koostöö lapsevanemaga • Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. • Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. • Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele. 15

Dokumenteerimine (1) Lasteasutuse õppekavas esitatakse: 1) lasteasutuse liik ja eripära; 2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil; 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; 5) erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; 6) lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus; 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord. 16

Dokumenteerimine (2) (1) Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (3) Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. 17

Dokumenteerimine (3) (4) Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. (5) Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist. 18

Dokumenteerimine (4) Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord (1) Õppe- ja kasvatustegevuse päevik on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse dokument, milles määratletakse andmed rühma laste ja nende vanemate (eestkostjate) ning õppe- ja kasvatustegevuse kohta ühel õppeaastal. Igal rühmal on oma päevik. (2) Päeviku igale rühmale kinnitab lasteasutuse direktor allkirjaga päeviku viimasel leheküljel enne õppeaasta algust. (3) Õpetaja kannab päevikusse: 1) andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; 2) andmed vanemate (eestkostjate) kohta, sh vanemate nimed ja kontaktandmed; 3) õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks; 4) andmed läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta. 19

Lapse arengu hindamine ja toetamine Häidkind, P. , K. Palts, J. Pillmann, K. Ennok, K. Villems ja T. Peterson. 2013. Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus. http: //www. hm. ee/index. php? 0512221 20

Meeleolukat algavat suve! Tiina Peterson tiina. peterson@hm. ee 7 350 114