Lasteaed t na ja homme ppimise n htavaks

Lasteaed tä na ja homme. Õppimise n ähtavaks te gemine last eaia kasvukeskk onnas. Kristina Nu gin

Oluline! 0 Mida aktiivsem on õpetaja, seda passiivsemad on lapsed. 0 Uuriv õpe on kontseptsiooni-põhine enam kui teemapõhine. (Vesi on limiteeritud ressurss) 0 Oleme liikunud informatsiooni ajastust (teadmised, analüütiline mõtlemine) kontseptsiooniajastusse (oskus kombineerida loovust analüüsivõimega). 0 Individuaalne „ Ma imestan“ vihik. 0 Baasoskused lastele: lugemine, uurimisoskused, teadmine, kuidas õppida, organiseerimisoskused, suhtlemisoskused ( Davidsonja Carber 2009).

Mäng 0 Alustada tegevust spontaanse mänguga 0 Mudeldada lastele dialoogi, mängu, tegevuse laiendamist, ettenägematute olukordadega hakkama saamist 0 Mängus õpetaja teeb väikese sissejuhatuse õpitavasse teemasse. 0 Põnev, lõbus, huvitav, naljakas, ettearvamatu.

Mõistekaart 0 Mõistekaart (ingl. k. concept map) ehk märksõnaskeem on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines. 0 Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi struktureerida. 0 sunnib teksti mõttega lugema; 0· paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle; 0· õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama; 0· õpetab mõisteid omavahel seostama; 0· loob võimaluse seostada teksti varemõpituga; 0· võimaldab mõistete visuaalset korrastamist; 0· kaotab formaalse õppimise teksti läbitöötamisel; 0· annab tagasisidet ja õpetab õppima.

Know- Want to know- Learned 0 Eelkooliealistele lastele tuleb teha õppimine nähtavaks 0 Lapsed ise peavad õppimist planeerima 0 Lapsed ise peavad õppimist analüüsima 0 Kognitiivne strateegia võrldusoskuse tugevdamiseks 0Õppimise eesmärgistamine

K-W-P-H-L-R T- tean. 0 T- tahan teada. 0 E- ennustused. 0 K- kuidas saan teada? 0 Õ- õppisin, sain teada. 0 R- reflektsioon- mis kerge/ raske, meeldis/ ei meeldinud. 0

Venni diagramm

Töö sõnadega 0 0 0 0 0 Talve sõnad (lumi, tuisk, kuusk) Minu 10 (100) sõna- ajalehest, ajakirjast, sama tähega. Kuidas saab veel öelda? – ilus, väike. Sõbra omadused Hommikuteated Sõnad, mis algavad tähega X- plakat seinale Lugu- Kes? Kus? Mis toimus? (probleem- lahendus) Tegelased loetud raamatutest Uuring JAH/ EI- pesupulkadega nimed Soovid/vajadused

Kasvukeskkonna loomise printsiibid. 0 Keskkond on elav, muutuv süsteem. 0 Keskkond räägib 0 Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) 0 Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria) 0 Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad)

Keskkond õpetab mõtlema. 0 Piaget (1974) järgi ei tohiks sõnad anda valmis teadmist. 0 Iseseisev mõtlemine ei otsi valmis lahendusi, vaid püüab neid ise luua. 0 Laste mõtlemist iseloomustab analoogmõtlemine (pilved) 0 Dewey (1938) järgi on õpetaja roll luua keskkonnas anomaalia või pinge õppijate jaoks.

Kuidas keskkond õpetab? Oluline on laste mõtted kuuldavaks teha ja siit edasi koos õppida. 0 Uued esemed keskkonnas tekitavad infovahetuse laste vahel. 0 Uued sõnad aitavad mõelda ja rääkida senisest esinevalt (moonakott, broneerima, pass, pardakaart, kangelane) 0 Õpetaja roll on olemas olla, juhtida- suunata, kättesaadav olla. 0

Kiusamisest vabaks.