Ott Kasuri Tegevdirektor EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIT Eesti Maaomavalitsuste

  • Slides: 8
Download presentation
Ott Kasuri Tegevdirektor

Ott Kasuri Tegevdirektor

EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIT Eesti Maaomavalitsuste Liit on asutatud 20. novembril 1921. a. 1989. aastal

EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIT Eesti Maaomavalitsuste Liit on asutatud 20. novembril 1921. a. 1989. aastal algas kahe omavalitsusliidu, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu, tegevuse taastamine (taastamise koosolek 29. septembril 1990. a), ◦ ◦ 6. novembril 2002. a võeti vastu “Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus”, Asutatud KOLS § 3 (KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE LIITUDE SEADUS) alusel 14. novembril 2003. a EMOLi Maapäev Paides, kinnitati “Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusele” vastav liidu uus põhikiri Liikmeid 131 (seisuga 2012) 11. 09. 2021 2

EMOLi EESMÄRGID EMOLi eesmärk on demokraatliku, detsentraliseeritud ning subsidiaarsusprintsiibile vastava ühiskonnakorralduse edendamine ning kohalike

EMOLi EESMÄRGID EMOLi eesmärk on demokraatliku, detsentraliseeritud ning subsidiaarsusprintsiibile vastava ühiskonnakorralduse edendamine ning kohalike omavalitsuste (KOV) jõuline esindamine. Demokraatlik ja stabiilne, mõistlik ja otstarbekas, toimiv ja jätkusuutlik ning terviklik kohalik- ja regionaalse halduse süsteem. (Tasakaalustatud demokraatia, identiteet ja efektiivsus) Maakondlike omavalitsusliitude arvestatav positsioon poliitilisel maastikul regionaalpoliitikas ja regionaalhalduses. Tugevad omavalitsused Eesti riigis. Liitumise eesmärk on tugevamad omavalitsused st efektiivsust ja võimekust olla riigile parem partner. EMOLi liikmete rahulolu. St avalike teenuste/hüvede kättesaadavust elanikele: sotsiaalhoolekanne, arstiabi, alus -ja põhiharidus, kultuur, sport, huviharidus, internet … 11. 09. 2021 3

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 2 Omavalitsuse ülesandeks on korraldada antud vallas

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 2 Omavalitsuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest kuludest. Ott Kasuri 11. 09. 2021 4

KOV eelarvetulud Allikas : Andrus Jõgi RM 2009 , Kohalike omavalitsuste 2008. aasta eelarvete

KOV eelarvetulud Allikas : Andrus Jõgi RM 2009 , Kohalike omavalitsuste 2008. aasta eelarvete täitmise analüüs-ülevaade 11. 09. 2021 5

KOV eelarvekulud Allikas : Andrus Jõgi RM 2009 , Kohalike omavalitsuste 2008. aasta eelarvete

KOV eelarvekulud Allikas : Andrus Jõgi RM 2009 , Kohalike omavalitsuste 2008. aasta eelarvete täitmise analüüs-ülevaade 11. 09. 2021 6

IV ETTEPANEKUD KULTUURIVALDKONNAS FISKAALSE SISUGA ETTEPANEKUD Ettepanek 1. Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetuseks

IV ETTEPANEKUD KULTUURIVALDKONNAS FISKAALSE SISUGA ETTEPANEKUD Ettepanek 1. Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetuseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks 2013 1 767 370 € 2014 2015 2016 2017 1 944 107 € 2 002 430 € 2 072 515 € 2 134 691 € Ettepanek 2. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse tagamiseks 230 080 € 253 088 € 265 742 € 279 030 € 292 981 € MUUD ETTEPANEKUD KULTUURI VALDKONNAS 2012 a. 287 600 € 2012 – 830 850 € Ettepanek 1. Taastada maakondlike tervisespordikeskustele suunatud programmi tegevus Ettepanek 2. Jätkata kooride-, rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevuse toetamist riigieelarvest Ettepanek 3. Eraldada vahendeid kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide arendamiseks. Vahendite maht peab kasvama, kuna alates 2009 aastast on see olnud samal tasemel, ning ei kata vajadusi. Vahendite suurendamine on hädavajalik teenus kallinemise tõttu. Pidada läbirääkimisi selle kululiigi viimiseks haridustoetuse hulka 2009 aastal läbi viidud omavalitsuste tulude vähendamisega seoses võeti omavalitsustelt kohustus tegelda spordivaldkonnaga. Omavalitsused ei ole võimelised oma vahenditega spordikeskusi ülal pidama ja arendama. Vähendatud tulubaasi tingimustes ei ole omavalitsused, eriti maapiirkondades võimelised piisavalt seda tegevust rahastama. Arvestades asutuste riiklikku tähtust on hädavajalik ka riigipoolne suurem toetus. MUUD HARIDUSE, NOORTE JA KOOLIEELSE LASTEHOIU KÜSIMUSED Ettepanek 1. Kavandada vahendid huvikooli seaduse § 21 lg 4 täitmiseks. (arvestus € õpilase kohta aastas) Huvikooli seadus kehtib, kuid keskvalitsus ei ole seda kunagi täitma asunud. Kohalike omavalitsuste tulude piiratuse tõttu ei suuda omavalitsused kindlustada kõigile õpilastele soovikohast tegevust oma huvide arendamiseks. Huvikooli seadust tuleb täitma asuda ja eraldada omavalitsustele selleks piisavalt toetust. Arvestuslik toetuse maht aastas oleks ligikaudu 17 miljonit eurot. Ott Kasuri 9/11/2021 7

TÄNAN ! 11. 09. 2021 8

TÄNAN ! 11. 09. 2021 8