Nykyviron lause ja tekstioppi II Tekstitbid ja tekstiliigid

Nykyviron lause- ja tekstioppi II: Tekstitüübid ja tekstiliigid

Tekstitüübid • Tekstitüübid on: • kirjeldav ehk deskriptiivne, • jutustav ehk narratiivne ja • po hjendav ehk argumenteeriv tekst. • Tekstitüübid põhineved keelelistel põhitegevustel: kirjeldamine, jutustamine ja põhjendamine. • Need põhitegevused on universaalsed ja esinevad kõigis keeltes. Seetõttu on ka tekstitüübid universaalsed. • Väga sageli esineb ühes ja samas tekstis eri tekstitüübi tunnuseid.

Kirjeldav tekst • Kirjeldava teksti peaeesmärk on nähtuse olemusest ülevaate andmine. • Kirjeldus vo ib olla subjektiivne (elamused, ta helepanekud) vo i objektiivne (tehnilised u ksikasjad, mo istete seosed). • Kirjeldavat teksti iseloomustavad: • seisundiverbid: kas konkreetsed (olema, seisma, paiknema, • asuma, paistma) vo i abstraktsed (ta hendama, va ljendama, • sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) • po hiliseks ajavormiks olevik vo i lihtminevik • olemasolulaused kohama a rustega (kuskil on midagi) • liigitavad ja nimetavad o eldista itelaused (miski on mingisugune) • lause alus va ljendab abstraktset mo istet vo i passiivset olukorras olijat.

Harjutus 1. Leia tekstist kirjeldava tekstitüübi tunnustega osad. Tunda ussisõnu: M+ Nagu me kõik hästi teame, ei ole eesti keeles grammatilist tulevikku. See tähendab, et eesti keeles puudub selline abisõna või sõnaliide, mis koos tegusõnaga annaks edasi tulevikus toimuvat tegevust. Muidugi on eesti keeles olemas viise, kuidas tulevikus toimuvaist asjust rääkida, näiteks tegusõna saama nagu Urmas Oti kuulsas fraasis aga see saab olema juba hoopis teine jutt, kuid selget grammatilist sundi eesti keel kõnelejatele oleviku ja tuleviku eristamiseks ei avalda. Lause Lähen teatrisse sobib vastuseks niihästi küsimusele Mis sa praegu teed? , Mis sa homme õhtul teed? või ka Mis sul ületuleval laupäeval plaanis on? Teatavasti on paljudes suurtes keeltes nagu inglise, prantsuse, vene, hispaania ja saksa grammatiline tulevik olemas. Irvhambad on kõnelejate arvu ja grammatilise tuleviku kokku viinud ja arvanud, et grammatilise tulevikuta keelel pole ka päriselt tulevikku. Tegu on muidugi üsna meelevaldse seletusega, seda ilmsemalt, et maailma suurima emakeelekõnelejate arvuga hiina keeles pole samuti grammatilist tulevikku. Samas on tõsised teadlased juba paar sajandit vaielnud, kas ja kui palju mõjutab keele grammatiline ehitus selle kõnelejate maailmatunnetust, käitumist ja tulevikku. Varasematel aegadel on järeldused olnud üsna tõestamatud, kuid tänapäevane suurandmete analüüs võimaldab neid seoseid täppisteaduslikumalt uurida. Ka grammatilise tuleviku mõju keele kõnelejatele on uuritud. Ilmneb, et kui keeles puudub grammatiline tulevik, siis selle keele kõnelejate majanduslik käitumine on vastutustundlikum võrreldes nende keelte kõnelejatega, milles on grammatiline tulevik olemas. Nii näiteks on tulevikuta keelte kõnelejatel suurem kalduvus raha säästa, nad on pensionile jäädes majanduslikult enam kindlustatud, nad suitsetavad vähem, nende seksuaalkäitumine on vastutustundlikum ja nende hulgas pole nii palju ülekaalulisi. Seda seaduspära seletatakse asjaoluga, et nendes keeltes, kus tulevik puudub, on see tunnetuslikult lähemal kui keeltes, mis teevad selge grammatilise vahe praeguse hetke ja hüpoteetilise tuleviku vahel. Teisisõnu, inimesed, kelle keeles puudub tulevik, elavad teadmisega, et tulevik on oleviku varsti kätte jõudev osa, ja seetõttu nad mõtlevad tuleviku ja oma käitumise tagajärgede peale rohkem. Roberts, S. G. , Winters, J. , & Chen, K. (2015). Future tense and economic decisions: controlling for cultural evolution. Plo. S one, 10(7), e 0132145.

Jutustav tekst • Jutustav tekst annab edasi sündmusi nende toimumise ajalises järgnevuses. • Tüüpilised jutustavad tekstid on rahvajutud, ilukirjanduslikud jutustused, elulood, ajaloolised ülevaated. • Meediatekstides on jutustavad tekstid uudised, mõnikord on jutustavaid osi arvamuslugudes. • Jutustava teksti tunnused: • tu u piline ajavorm on lihtminevik • o eldiseks enamasti tegevusverbid (tegema, minema, valmistama, kirjutama) • tegevust va ljendavad laused (keegi tegi midagi) • aja- ja kohava ljendid (kus ja millal midagi juhtus) • lause alus va ljendab aktiivset tegijat: isikut vo i kollektiivi.

Harjutus 2. Leia tekstist jutustavad osad Muidugi ei ole eesti keel kuidagi olemuslikult parem kui mõni teine keel. Pigem on keeled nagu erinevad tööriistad – üks sobib paremini ühe töö tegemiseks, teine jälle teise töö tegemiseks. Maailmas on umbes 7000 keelt, seega siis 7000 eri tööriista – varustatus, mis võimaldaks hakkama saada mistahes ülesandega. Saatuse iroonia on selles, et pool maailma elanikkonnast kasutab vaid tosinat kõige levinumat keelt, ja saja kõige levinuma keele kõnelejaskond moodustab tervenisti 80% maailma rahvastikust. Või kui vaadata asja teise nurga alt, siis on eesti keele valdamine sama, mis mõista ussisõnu, ehk see võime on vaid 0, 013% inimestest. Siinkohal võib ju vastu vaielda, et on väiksemaidki keeli kui eesti keel ja neid on üle kuue tuhande laiali maailma eri nurkades, ning pidada eesti keelt mingiks ainukordseks maagiliseks ussisõnade keeleks oleks lihtsalt enesepett. Samas tuleb arvesse võtta, et enamik neist väikestest keeltest on praktiliselt kõrval tänapäeva maailma teaduslike, tehniliste, ühiskondlike ja kultuuriliste probleemide lahendamisest. Aga mitte eesti keel. Seetõttu on eesti keele oskus, iseäranis eesti keele oskus emakeelena suurem varandus, kui enamik oskab arvata. Esiteks, eesti keel on kaasaja tasemel arenenud kirjakeel, mida kasutatakse kõigis eluvaldkondades. Tänu oma struktuurilistele iseärasustele, tänu eesti keele mõttemaailma eripärale võimaldab see probleemidele läheneda teise nurga alt ja võibolla leida lahendusi, mis jäävad märkamata suurte keelte kõnelejatele nende keelte eripära tõttu. Privileeg olla kasvanud üles eestikeelse maailmanägemisega võib anda eelise mistahes probleemi mitmekülgsemaks analüüsimiseks. Eelise, mis puudub suurte keelte kõnelejatel, sest nad oskavad peale emakeele heal juhul vaid mõnd teist suurkeelt. Teiseks, haritud ja jõuka rahvana on eestlased äärmiselt mobiilsed – neid leidub igas maailma nurgas, paljudes parimates ülikoolides, uurimisinstituutides, muusikakollektiivides, äriettevõtetes jne. Samas on praegune rändelaine Eesti jaoks juba kolmas viimase 150 aasta jooksul. Esimene rändelaine toimus 19. sajandi lõpus, ja siis rännati välja põhiliselt tsaari Venemaa ida- ja lõunaossa. Selle rände tulemusel moodustati hulgaliselt eesti külasid Siberis, Lõuna Venemaal ja Kaukaasias. Teine rändelaine oli sügisel 1944 sõjapagulaste siirdumine läände. Selle tulemusel kujunesid välis-eesti kogukonnad Euroopas, Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Kolmas rändelaine algas mõned aastad tagasi ja selle suurimaks sihtmaaks on Soome, kuid vähemal määral paljud linnad üle kogu maailma. Kõrge mobiilsus tähendab, et eestlased on võimelised viima oma ussisõnu väljapoole nende traditsioonilist kultuurikonteksti. See võime puudub väga paljude teiste väikeste keelte kõnelejatel, kes on paiksed oma traditsioonilise eluviisi juures, ega suudaks ka välja rännates kaasa rääkida tänapäeva teaduse, tehnoloogia ja kultuuri arengus, sest neil lihtsalt puudub selleks omakeelse hariduse põhi.

Põhjendav tekst • Põhjendav tekst vahendab autori seisukohti ja arvamusi, ning esitab neile põhjendusi • Põhjendav tekst on sageli dialoogiline – esitatakse poolt ja vastuargumente. • Po hjendavade tekstid on arvamuslood, esseed, arvustused, diskussioonid, teadustööd. • Põhjendava teksti tunnused: • eitavad laused • vastandust ja vo rdlust sisaldavad va ljendid • tingiv ko neviis • vo imalikkust vo i vajalikkust (vo ib, peab), to ena osust (kindlasti) ning positiivset vo i negatiivset hinnangut (o nneks, kahjuks) va ljendavad so nad • omadusso nad ja nende vo rdlusastmed • po hjuslikud side- ja ma a rso nad (seeto ttu, sellepa rast, ja relikult, niisiis, seega)

Harjutus 3. Jooni alla kõik põhjendava teksti tunnused. Kui see kõik sõnastada majandusterminites, siis eestlased on suutnud oma ussisõnad turule tuua ja panna tänapäeva globaliseeruvas maailmas kasumit teenima. Samas, me ei mõtle nii, et eestlaste edukus laias maailmas võiks mingilgi määral olla eesti keele teene – mis vaid näitab, kuivõrd üks ja harjunud me oleme oma keelega. Ometi annab emapiima ja -keelega saadud võime probleemidele eestlase nurga alt vaadata meile avatud maailmas alati eelise suurkeelte kõnelejate ees. Ussisõnade väge tasub uskuda. See, et eestlased praegusel e-ajastul suudavad toimida maailma absoluutses tipus, luua innovaatilisi geenitehnoloogiaid ja tarkvaralahendusi, lennutada tehiskaaslasi, teha maailmatasemel teatrit ja järjest paremaid filme, on võimalik ainult tänu sellele, et eesti keel on tänapäeva tasemel kultuurkeel. Teisisõnu – eesti keelel on ussisõnade maagia vaid seetõttu, et me suudame eesti keele vahendusel kõnelda tänapäeva maailma asjadest meile omasel viisil. Kuigi enamus maailma tarkustest ja innovatsioonist väljendatakse suurkeelte vahendusel, leiab see tee eesti mõttemaailma, kus see meie ainukordse maailmanägemise vahendusel ringi töötatakse ja väärtustatakse. Ja ainult see omadus – keele arendatus – annab eesti keelele maagia, mis võimaldab kaasaja kõige keerukamaid probleeme vaadelda uue nurga alt. Et eestlaste ussisõnade maagia püsiks, on vaja hoida keel ajakohane. See on eesmärk, mille heaks igaüks meist saab anda oma panuse. Täna käivitub üldrahvalik Vikipeedia täiendamise projekt Miljon+, mille eesmärgiks on kirjutada miljon eestikeelset vikiartiklit. Kui me seda suudame, siis oleme võimelised mistahes probleemi lahendama oma salajaste ussisõnade abil loodetavasti sammukese enne teisi. Ja leidma lahendusi, mille peale teised ei suuda tulla.

Tekstiliigid e. žanrid • Tekstiliike on väga palju, näiteks toiduretseptid, romaanid, eeskirjad, uudised, luuletused, kirjad, reklaamid, meilid ja paljud muud. • Tekstiliigid erinevad kultuuriti, nad on ajalooliselt tekkinud ja täidavad mingit kindlat rolli. • Tekstiliikide definitsioone on raske anda, kuid siiski iseloomustab iga tekstiliiki mingid iseloomulikud tunnused: • teksti tervikstruktuur, • tekstitu u pide (kirjelduse, jutustuse, po hjenduste) kombineerimise viis • keelevahendid (stiil).