Viron lauseoppi Lauselhendiga laused II v ja tavlhend

Viron lauseoppi: Lauselühendiga laused II

v- ja tav-lühend • Täiendilised v- ja tav-lühendid märgivad harilikult põhitegevusega samaaegset tegevust: Kaugelt kostev öise linna mühin sumises veel veidi aega Peetri kõrvus. Eestis toodetavate kaupade kvaliteet on hea. • Ei maksa liialdada v-/tav-lu hendilise o eldista itega, sest sama asja saab paremini edasi anda ilma lauselu hendita:

Harjutus: Ühenda lausepaarid, kasutades v-/tav -lauselühendit. Näide: Lennuk tiirutab saare kohal. Lennuk viskas alla lendlehti. – Saare kohal tiirutav lennuk viskas alla lendlehti. Noormees erutub kergesti. Tüdrukud narrivad noormeest – ………………. . . . . . ……………………… Lugu kaevus varitsenud näkist kohutas lapsi. See lugu põhines kontrollitud faktidel. – …………………. . . ……………………………. . . . . …………………………. … Kevadised vihmad uhuvad minema lume. Lumi katab maad. ………. . . . ……………………………. . . . . ……………. . Õhtuti loetakse lapsele muinasjuttu. Muinasjutt ajab talle hirmu peale. ………………. . . . . . . . . Jumal vaatab ja naerab nende üle. Inimesed askeldavad oma rumaluses. ………………. . . . . . . . .

Harjutus: Paranda liigselt tarvitatud v-/tav-lauselu hendiga laused. „See uudis on kogu maailma jahmatama panev!“ hu u dis Ju ri, kosmonautide pealik ja lehvitas kaamerate poole. 7 miljardit televaatajat oli hinge kinni pidades ja lginud pudeli o ngitsemist ja po les nu u d soovist teada saada selle sisu. Aga Ju ri oli oma leiu to ttu niivo rd u lbitsev, et lasi eetrisse hoopis viieminutilise reklaami. Pa rast seda kuulutas ta erutusest va riseva ha a lega: „Eesti rahva esivanemad on kosmosest pa rinevad!“ Kogu maailm tardus hetkeks. „See dokument pole to estatav, “ teatasid seeja rel nagu u hest suust ko igi suuremate riikide valitsusjuhid. Puhkes diplomaatiline skandaal.

vat -lauselühend • vat-lauselu hendit kasutatakse lauses sihitisena, kui o eldisega va ljendatud teguso na ta hendus on seotud tunnetuse vo i tajuprotsessiga: Ma na gin astronaute orbiidil pudelit o ngitsevat. Juhan arvas oma o desid rahulikult magavat. • See lauselu hend on oma ta henduselt la hedane mas-vormile: Ma na gin astronaute orbiidil pudelit o ngitsemas.

Verbita lauselühend • Teguso nata lauselu hend ehk absoluutne nimetav va ljendab teoviisi: Astronaut tuli tuppa, endal kiiver peas. • Selles lauselu hendis puudub teguso na.

Harjutus: Kirjuta tekst ringi kasutades vatlühendit ja verbita lauselühendit Sellel ta helepanuva a rsel pa eval na gid inimesed, et pa ike so o stis tohutu mu rinaga la bi taeva. Seeja rel kuuldi, et ta prantsatas hirmsa mu rinaga vastu maad. Seeto ttu arvati, et tuleb maailma lo pp. Inimesed jooksid ringi ja neil oli pea laiali otsas. Tegelikult tegi ha damaandumise tulnukate kosmoselaev, mille pardal oli 12 tulnukat. Ko ik tulnukad jo udsid enne plahvatust katapulteeruda, ja maandusid o nnelikult Saaremaa inim- tu hjadele aladele. Juba paar sajandit hiljem teati Euroopas, et Eesti aladel elab pikakasvuline, sinisilmne heledate juustega inimto ug. See rahvas ra a gib imelikku keelt, milles on erinevalt ko igist teistest tuntud keeltest kolm va ldet ja astmevaheldus.

Lauselühendite funktsioonid I Lauselühendid esinevad lauseliikme funktsioonis: ALUSLÜHEND: SIHITISLÜHEND: ÖELDISTÄIDELÜHEND: TÄIENDLÜHEND: Avalikult nina nokkida ei ole ilus. Zorro tahtis pärlid sigade ette loopida. Isa nägi lapsi pahandust tegevat. Sõja eesmärk oli alistada diktaator. Ma olen teist päeva magamata. Laulu ümisev mees keeras selja. Kirjutatav kiri on väga salajane. Äsja uinunud kaunitar ei tahtnud ärgata. Koka keedetud liha ei kõlvanud süüa.

Lauselühendite funktsioonid II MÄÄRUSLÜHEND: (a) Oma päevad veetis ta raamatuid lugedes. (b) Lugenud raamatud läbi, hakkas tal igav. (c) Ta pidi lahkuma helistamaks koju. (d) Mees pani sõnagi lausumata mantli selga. (e) Margus läks jalutama. (f) Margus käis jalutamas. (g) Margus tuli jalutamast. Samaaegselt toimuva tegevuse edasiandmiseks kasutatakse deslühendit (a), eelnenud tegevuse edasiandmiseks nud- ja tud-lühendit (b). Põhjust väljendatakse maks-lühendiga (c), mitte toimuva tegevuse edasiandmiseks kasutatakse mata-lühendit (d), pidevat tegevust märgivad teised ma-tegevusnime vormid (e, f, g):

Harjutus. Tõmba lauselühendile joon alla ja määra, millise lauseliikmega on tegu. Täna korraldatav pidu ületab kõik ootused (……. . ). Töölised lahkusid meel must ja suundusid koju (……. . ). Laev kaldus kreeni meeste pingutustest hoolimata (……. . ). Meie tublid skaudid kuumast suvepäikesest põlenud aitavad alati vanainimesi (……. . ). Kirja lõpuni lugenud hakkasid tal pisarad voolama (……. . ). Hamburgerit süües sai ta suu kõik soustiga kokku (……. . ). Caesar suri reedetuna oma sõprade poolt (……. . ). Arktiline külm luusse ja lihasse lõikav võttis ekspeditsiooni liikmete hulgast oma lõivu (……. . ). Söömaaeg lõpetatud lasti unel hea maitsta (……. . ). Kuningatütar lahkus nuttes oma kodust (……. . ). Abielulahutust saamaks oli ta valmis kõigeks (……. . ). Mees tundis end õnne tipul juhatades suurt orkestrit (……. . ).

Harjutus: moodusta iga liitlause põhjal lauselühendiga lause. Vana vo itleja oli elu u le ja rele mo telnud ja ta otsustas pensionile ja a da. Pioneerina ra ndas ta maailmas ringi ja samal ajal kohtus ta kolm korda tiigriga. Ta astus tiigrile julgelt vastu ega hoolinud tiigri teravatest hammas- test. Et hu ppeks hoogu vo tta, to mbas tiiger ku u ru selga. Pioneer vo ttis kaelast kaelara ti, mis punetas. Tiiger taandus lahinguta ja tal oli saba jalge vahel. Pioneer ei mo telnud pikalt ja ra ndas edasi. Lo puks sattus ta kokku tiigriga, kelle hambad no retasid verest. Pioneer tegi kiire u levaatuse ja veendus, et veritsemine oli po hjustatud igemepo letikust. Kahe na dalaga ravis ta tiigri terveks ja ja tkas oma teed.

Lauselühendi kirjavahemärgid • -des, -mata, -maks ______, lause_______. Vaadates suvist o htutaevast, meenutasin mo o dunut. • Lause ______, -des, -mata, -maks ______. Meenutasin mo o dunut, vaadates suvist o htutaevast. • ________-des, -mata, -maks lause ______. Suvist o htutaevast vaadates meenutasin mo o dunut. • Lause______________des, -mata, -maks. Meenutasin mo o dunut suvist o htutaevast vaadates. • Lause_______, absoluutne nimetav, ________. Mees sammus, kaabu kuklas, mööda tänavat. Lause, nud- ______lause. Nud-_____põhisõna Kodunt lahkunud, läks ta metsa. Kodunt lahkunud mees läks metsa.

Harjutus: Pane kirjavahemärgid. Punamu tsike korv ka es sammus metsa poole. Jo udnud metsa kohtas ta seal hunti. Hunt kaunid so nad huulil suutis petta kogenematut Punamu tsikest. Hundi juttu uskuma ja a nud neiu ei osanud o nnetust aimatagi. Jo udnud vanaema majja imestas tu druk mitmete asjade u le. Ko ige kummalisem tundus vanaema ise, kes lebas voodis silmad suured ko rvad suured suur. Ku simusi esitades ma rkas Punamu tsike, et vanaema muutub aina veidramaks. Hunt aga oli olukorra peremees ja pistis Punamu tsikese nahka su dametunnistuse piina tundmata. O nneks olid metsas jahimehed. Vanaema majast mo o dudes tajusid nad ohtu. Nad sisenesid majja kartmata oma elu pa rast. Jahimehed mo istes kohe olukorra to sidust hakkasid tegusema.