Maailmamajandus 1920 aastail 4 I MS majanduslikud tagajrjed

Maailmamajandus 1920. aastail § 4

I MS majanduslikud tagajärjed I MS paiskas segamini riikide sõjaeelse majanduse I MS ohvriterohke, purustusterohke Kalleim sõda, mis seni maailmas peetud Majanduse ümberorganiseerimine sõja tarbeks (tagala, riiklik kontroll, naised tööle) Suurte impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine

Üleminek rahuaja majandusele v v v Majanduse põhjalik ümberkorraldamine rahuaja tarbeks Tarbekaupade tootmine/Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. Autode tootmine (FORD)/ Konveiersüsteem Elektrotehnika tööstus Keemiatööstus Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.

Majanduselu normaliseerus kiiremini võitjatel riikidel + Põhjamaades kuni 1929 MIKS?

ÜLESANNE: Ühenda riik ja majandust iseloomustav fakt! 1. Prantsusmaa 2. Ameerika Ühendriigid 3. Saksamaa 4. Suurbritannia a. Majandusedu üheks põhjuseks oli Elsass-Lotringi piirkonna ülevõtmine b. Reparatsioonide maksmise tõttu ületasid riigi kulud tulusid c. Mindi üle masstootmisele d. Ülikiire inflatsioon e. Sõda tõi majanduslikku kasu, sest sõja ajal tehti tarneid teistele riikidele f. Majanduse areng jäi vanade tootmisvõtete tõttu teistele suurriikidele alla g. 1920. a. tõusis maailmajanduse juhtriigiks

Ülesande vastused: 1. Prantsusmaa –A, B 2. Ameerika – C, E, G 3. Saksamaa -D 4. Suurbritannia -F

USA majanduslik olukord 1920. aastail 1920. aastad olid USA jaoks siiski õitsengu e. prosperity ajastu. Ameerika majanduse arengutempo kasvas kiiresti ning töötasud tõusid ja elatustase oli USAs palju kõrgem kui Euroopas. Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatööstus. 1920 ndate lõpuks oli ameeriklaste kasutuses üle 26 miljoni auto. Madal hind oli võimalik tänu masstootmisele - uuele töökorraldussüsteemile ettevõttes: tootmisprotsess oli jagatud lihtsateks operatsioonideks ning ühtse töötempo tagas konveier – nn. konveiersüsteem. Süsteem võimaldas lühendada tööpäeva 8 tunnini, suurendades sealjuures iga töötaja tööviljakust. Erinevalt Euroopast ei kasutatud USA-s peaaegu üldse majanduse riiklikku reguleerimist ning puudusid ka sotsiaalsed tagatised. 1929. a. märtsis astus USA-s ametisse president H. Hoover, kes kuulutas lõppu vaesusele.

Nõukogude Venemaa Majanduskriisist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL Ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupiditegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi