Keeled mida valdame teevad meid rikkamaks Tatjana Timofejeva

Keeled, mida valdame, teevad meid rikkamaks Tatjana Timofejeva Tallinna Lindakivi Lasteaia eesti keele õpetaja

Eesti keele õppimise vajadus “Mitte-eestlaste eesti keele oskus on mitte ainult integratsiooni määraks, vaid tulevikus ka edu pandiks tööjõuturul ning ühiskonnas. ” N. Malõševa Ajaleht Estonia, 16. 02. 2004

Kahes keeles õppimise iseärasused Kord tulid lastele rühma külla kaks nukku. Üks nukkudest oli eesti, teine oli vene rahvarõivais. Lapsed mõistsid üht nukku hästi, teist nukku, aga mitte. Nuku Katja abiga tutvusid lapsed nuku Tiinaga. See mäng näitas lastele, et mitte kõik inimesed ei räägi ühte moodi.

Õppematerjalide süstematiseerimine Õppimine toimub põhimõttel lähedase juurest kaugema juurde, tuntult tundmatu juurde. Üleminek igale järgmisele teemale toimub sujuvalt.

Välismaailm on lastele eesti keele õpetamise läte ning vahend Last ümbritsevaid esemeid ning nähtusi tuleb vaadelda arengu allikatena, mängu, suhtlemist täiskasvanute ning eakaaslastega – eesti keele kandjatega –, aga eesti keele õpetamise peamise vahendina.

Koostöö lastevanematega Koostöökogemus on kasulik kõigi asjaosaliste jaoks, kuna lapsed näevad vanemate huvitatust. On meeldiv näha, kuidas lapsevanem õhinal mängib oma lapsega. Selliseid vanemaid tekib üha rohkem.

Lastele eesti keele õpetamise üheks eesmärgiks on kultuuriloolise kompetentsuse kujundamine

Erinevad kultuurid Iga kultuur, avades oma uusi tahke, avab samas ka seda, mis ühendab erinevaid keeli kõnelevate erinevate rahvaste kultuure. See on eriti oluline praegu, mil on vaja õppida suhtlema paljurahvuselises riigis.

Maailmapilt pole võimalik keeleta, kuna keel on inimmälu, kõigi tema teadmiste kandjaks Tänan tähelepanu eest!