Eesti muinasaeg Halduskorraldus ja majanduslik areng Eesti halduskorraldus

Eesti muinasaeg Halduskorraldus ja majanduslik areng

Eesti halduskorraldus muinasaja lõpul

Majanduse areng muinasajal Keskmine kiviaeg: küttimine, kalastamine, korilus. Inimesed sõltusid otseselt loodusandidest. (anastav majandus) Noorem kiviaeg: loomakasvatuse ja maaviljeluse algus. Alepõllundus. Endiselt oluline ka küttimine ja kalastamine. Pronksiaeg: peamisteks elualadeks karjakasvatus ja maaviljelus. Põllumaa eraomanduse kujunemine. Varandusliku ebavõrdsuse suurenemine.

Majanduse areng muinasajal Vanem rauaaeg: peamisteks elatusaladeks põlluharimine koos karjakasvatusega, millele lisandus käsitöö, eriti raudesemete valmistamine. Hakati naaberrahvastega kauplema. Varandusliku ebavõrdsuse süvenemine. Keskmine rauaaeg: jätkus põllumajanduse areng - künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem. Kauplemise areng (skandinaavlased), juhtiv roll ülikutel.

Majanduse areng muinasajal Muinasaja lõpp (u 1000 -1200): kõrgel tasemel maaharimine, kolmeväljasüsteem. Arenenud loomapidamine. Lisaks ka küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Oskuslik käsitöö: relvasepad ja väärismetallist ehted. Vahetusja vahenduskaubandus, hõberahade kasutamine vahetusväärtusena. Suur majanduslik ebavõrdsus – ülikud (suurmaaomanikud) ja talupojad. Maa rentimine ja andamite tasumine (st algeline maksusüsteem). Orjade kasutamine.