Algloomad Andrus Metsma Rapla Tiskasvanute Gmnaasium 2004 Algloomad

  • Slides: 13
Download presentation
Algloomad Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004

Algloomad Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004

Algloomad on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. n Alglomade toitumistüüp on heterotroofne

Algloomad on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. n Alglomade toitumistüüp on heterotroofne st. nad kasutavad valmis orgaanilist ainet, sarnanedes seetõttu loomadega. n Algloomad kuuluvad protistide hulka. n

Elusolendi tunnused n n n Koosnevad rakkudest 1) ainuraksed 2) hulkraksed Paljunemine 1) suguline

Elusolendi tunnused n n n Koosnevad rakkudest 1) ainuraksed 2) hulkraksed Paljunemine 1) suguline 2) mittesuguline Kasvavad ja arenevad 1) otsene 2) moondega Toimub ainevahetus 1) toitumine, hingamine 2) eritumine Reageerivad keskkonna muutustele 1) muudavad toitumist 2) muudavad eluviise

Amööb on kuni 0, 5 mm suurune üherakuline värvitu loomake. n Amööb elab mageveekogudes,

Amööb on kuni 0, 5 mm suurune üherakuline värvitu loomake. n Amööb elab mageveekogudes, väikestes tiikides või kraavides enamasti põhjamudas n

Amööbi toitumine n n n Sobiva toiduosakese sattumisel kulendite vahele imendub see läbi rakumembraani

Amööbi toitumine n n n Sobiva toiduosakese sattumisel kulendite vahele imendub see läbi rakumembraani tsütoplasmasse. Toiduosakese ümber moodustub toitevakuool ehk toitekublik, milles toimub seedimine. Ainevahetuse jääkproduktid eemaldatakse kehast tuikekubliku ehk pulseeriva vakuooli abil.

Amööbi sigimine n n Amööb paljuneb mittesuguliselt ehk vegetatiivselt pooldumise teel. Amööbirakk jaguneb kaheks

Amööbi sigimine n n Amööb paljuneb mittesuguliselt ehk vegetatiivselt pooldumise teel. Amööbirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Soodsates tingimustes võib amööb poolduda üks kord ööpäeva jooksul. Ebasoodsates tingimustes võivad amööbid moodustada tsüsti.

Silmviburlane n n n Silmviburlane on ainurakne punase silmatäpiga viburiga organism. Toitub valguse käes

Silmviburlane n n n Silmviburlane on ainurakne punase silmatäpiga viburiga organism. Toitub valguse käes fotosünteesi teel nagu taim mineraalainetest. Pimedas omandab valmis orgaanilisi aineid läbi kehapinna nagu loom.

Silmviburlase sigimine n Silmviburlane paljuneb vegetatiivselt (mittesuguliselt) pikipooldumise teel.

Silmviburlase sigimine n Silmviburlane paljuneb vegetatiivselt (mittesuguliselt) pikipooldumise teel.

Kingloom n n Elupaik sama kahe eelpool kirjeldatud liigiga. Ehituslikult keerulisem – on välja

Kingloom n n Elupaik sama kahe eelpool kirjeldatud liigiga. Ehituslikult keerulisem – on välja kujunenud suuväli, suuava ja rakuneel, mis lõpeb toitevakuooliga.

Kinglooma sigimine n n Paljuneb mittesuguliselt ristipooldumise teel. Ebasoodsate keskkonnatingimuste korral moodustab tsüste.

Kinglooma sigimine n n Paljuneb mittesuguliselt ristipooldumise teel. Ebasoodsate keskkonnatingimuste korral moodustab tsüste.

Algloomade võrdlus

Algloomade võrdlus

Algloomade tähtsus 1. 2. 3. 4. 5. olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised settekivimite

Algloomade tähtsus 1. 2. 3. 4. 5. olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised settekivimite moodustamisel osalevad looduse aineringes lubjakivi- ja kriidilademete moodustamine toiduks paljudele mereloomadele Algloomad võivad olla ka mitmete haiguste tekitajad Edasi

Tänan tähelepanu eest! ametsma@hot. ee ©anmet. rtg 2004

Tänan tähelepanu eest! ametsma@hot. ee ©anmet. rtg 2004