Tiskasvanud krgvererhktve patsientide teadlikkus riskiteguritest vererhu ohjamisest vimalikest

Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus riskiteguritest, vererõhu ohjamisest, võimalikest tüsistustest ja nende ennetamisest Eve-Merike Sooväli, MSc Piret Simm, MSc. HS Liina Animägi, MPH

Valim • Üldkogumisse kuulusid 01. 2012 -31. 12. 2012 kõik RHK I 10 diagnoosiga täiskasvanud patsiendid N=9482; • Uuringu läbiviimise ajaks oli nendest surnud 175 inimest, N=9307 patsienti; • Juhuvalim moodustus 30% üldkogumi patsientidest (n=2792, kellest arvati välja hooldekodudes elavad patsiendid). • valim n=2700; • Küsitluse läbiviimise aeg: Mai-juuni (piloot), oktoobernovember 2013; • Tagastatud küsimustikke 861; • Neli vastajat olid alaealised ja valimi kriteeriumitesse ei sobinud. • Lõplik uuritavate arv 857.

Uurimismetoodika • Uurimistöö on kvantitatiivne ja kirjeldav; • Andmete kogumiseks oli originaalküsimustik, mis koosnes kolmest blokist: • üldandmed (I osa), • vererõhk ja teadlikkus (II osa), • teadlikkus ja hoiakud oma kõrgvererõhktõvest (III osa); • Ühtekokku oli 100 küsimust või väidet. • Uurimistöö läbiviimiseks saadi luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt ja Andmekaitse Inspektsioonilt; • Pilootuuring kahes perearstikeskuses. • Küsimustik tõlgiti vene keelde kasutades edasi-tagasi tõlget

Andmete kogumine ja töötlemine (1) • Postiküsitlus – vastamismäär 31, 9% • Andmed sisestati arvutiprogrammi Microsoft Office Excel 2010 ja andmed töödeldi ja analüüsiti andmetöötlusprogrammiga SPSS 16. 0. • Taustamuutujatest küsiti sugu, vanust, elukohta, haridust, tööalast staatust ja esimest suhtluskeelt. • Vanuseliselt jäid uuritavad vahemikku 18 – 101 aastat. • Uuritavad jaotati nelja vanusegruppi • • 18 -39 aastased, 40 -59 aastased, 60 -79 aastased üle 80 aastased.

Andmete kogumine ja töötlemine (2) • Väidete ja küsimuste vastuste jaotused esitati protsentidena; • Taustatunnuste gruppides võrreldi väidete keskmisi ja skoore; • Kõiki taustatunnuste ja hinnangute vahelisi seoseid testiti kasutades • Pearsoni hii-ruut statistikut, • Kruskal-Wallise statistikut (K), • ühemõõtmelist ANOVAt (F). • Skoore võrreldi taustatunnuste gruppides Kruskal-Wallise statistiku ja ühemõõtmelise ANOVA meetodiga. • Erinevust, mille korral p<0, 05, hinnati statistiliselt oluliseks nii tunnuste kui skooride puhul.

Sotsiaaldemograafiliste tunnuste jaotus valimis Tunnus Inimeste arv % Mehi 312 36, 6 Naisi 541 63, 4 18 -39 69 8, 2 40 -59 497 58, 4 60 -79 236 43, 3 80+ 49 5, 8 Alg- ja põhiharidus 118 13, 9 Keskharidus 497 58, 4 Kõrgharidus 236 27, 7 Linnas 588 69, 3 Maal või alevis 261 30, 7 Aktiivne 450 52, 9 Mitteaktiivne 400 47, 1 Eesti keel 582 69, 0 Vene keel 262 31, 0 Sugu Vanus Haridus Elukoht Tööalane staatus Esimene suhtluskeel

Vererõhu kõrgenemise põhjused (1)

Kõrgenenud vererõhu tähendus uuritavate jaoks (1)

Kõrgenenud vererõhu tähendus uuritavate jaoks (2) • Naistel oli kõrgvererõhu tähenduste skoor veidi kõrgem (naiste keskmine skoor 3, 99; meestel 3, 83). • Vanusegrupiti, mida vanem vastaja, seda kõrgem oli tähenduste skoor • • 18 -39 aastastel 3, 75; 40 -59 aastastel 3, 90; 60 -79 aastastel 4, 00 üle 80 aastastel 4, 03 • Mittetöötavatel inimestel on skoor kõrgem võrreldes töötavate inimestega (keskmine skoor tööalaselt aktiivsetel 3, 8 ja mitteaktiivsetel 4, 0).

Kõrgenenud vererõhu ohtlikkus tervisele (1) Uuritavad hindasid kõrgenenud vererõhu tõsidust enda jaoks ja ravimite võtmise tähtust vererõhu kontrolli all hoidmiseks • 70, 0% vastanutest pidas kõrgenenud vererõhku väga ohtlikuks ja 30, 0% mingil määral ohtlikuks • 77, 1% arvas, et vererõhu langetamine „parandab oluliselt tervist“, „mõnikord parandab tervist“ vastanuid oli 17, 6%. • Oli ka vastajaid, kelle hinnangul vererõhu langetamine „sageli ei paranda“ (2, 7%) ja „ei paranda“ (0, 5%) tervist. • 2, 1% ei osanud hinnata kõrgenenud vererõhu langetamise tähtsust tervise parandamisele.

Kõrgenenud vererõhu ohtlikkus tervisele (2) • Ohtlikkuse hinnangute skoori osas ilmes statistiliselt tugev seos sooga (F=17, 4; p=0, 00). • Naised hindasid kõrgvererõhu ohtlikkust tervisele, vererõhu langetamise vajalikkust, probleemi tõsidust ja vererõhu kontrolli all hoidmist kõrgemalt (naiste keskmine skoor 3, 96; meestel 3, 80). • Erinevusi keskmistes skoorides leiti veel tööalase staatuses osas (F=6, 7 p=0, 01), (tööturul aktiivsetel keskmine skoor 3, 95; mitteaktiivsetel 3, 86). • Vanus oli seotud ohtlikkuse skooriga (K=9, 46 p=0, 024). • • 40 -59 aastaste keskmine skoor 3, 94 üle 80 aastastel 3, 90 60 -79 aastaste keskmine skoor 3, 87 18 -39 aastaste keskmine skoor 3, 84;

Kõrgenenud vererõhu tõsidus uuritavale ja ravimite võtmise tähtus vererõhu kontrolli all hoidmiseks • Kõrgenenud vererõhku pidas • väga tähtsaks probleemiks 70, 8% vastanutest, • mõnevõrra tähtsaks 24, 9% • Ravimite võtmist vererõhu kontrolli all hoidmiseks pidas • väga tähtsaks 82, 6% vastanutest, • mõnevõrra tähtsaks 12, 3%.

Teadlikkus vererõhu väärtustest (1) • Ligi 92% vastanutest teadsid vererõhu normväärtusi. • Mitteteadjaid oli kõige enam kõige nooremas 18 -39 aastaste vastanute seas (7, 2% vastanutest) • • 84, 6% teadsid, et oluline on alandada mõlemat kõrgenenud vererõhu näitajat. • 18 -39 aastastest inimestest ei osanud 13, 0% öelda, millist vererõhu väärtust on oluline alandada. • Kõikidest vastajatest 90, 8% teadis viimasel visiidil mõõdetud vererõhu väärtust. • Vanusegruppide lõikes 18 -39 aastastest vastajatest 15, 9% ei mäletanud oma vererõhu väärtusi viimasel arsti/õe visiidil või ei mäletanud, kas neile öeldi vererõhu väärtusi.

Vererõhu langetamiseks vajalikud tegevused (1)

Vererõhu langetamiseks vajalikud tegevused(2) • Vastajate teadlikkuse skoor vererõhu alandamiseks vajalikest tegevustest oli statistiliselt seotud: Soo • Naiste teadlikkus vererõhu alandamisega seotud tegevustest oli kõrgem võrreldes meestega (keskmised skoorid vastavalt 4, 4 ja 4, 29). Keele • Eestikeelsete vastanute keskmine skoor 4, 4 ja venekeelsetel 4, 2; Hariduse • alg- ja põhiharidusega vastanute keskmine skoor 4, 5, kesk- ja kõrgharidusega 4, 3; Elukohaga • maal elavate vastajate keskmine skoor oli 4, 4 ja linnas 4, 3.

Teadlikkus haigustunnustest (1)

Teadlikkus haigustunnustest (2) • Haigustunnuste teadlikkuse skoor oli statistiliselt seotud • keelega • venekeelsete vastajate keskmine skoor oli 3, 8 ja eestikeelsetel 3, 6; • haridusega • alg- ja põhiharidusega skoor 3, 8; keskharidusega 3, 7 ja kõrgharidusega 3, 65; • tööalase staatusega • tööalaselt aktiivsete keskmine skoor 3, 66, mitteaktiivsetel 3, 82

Teadlikkus tüsistustest

Patsientide teavitamine vererõhuväärtustest • 64, 0% vastajatest oli arst öelnud, et nende vererõhu väärtus on kõrgenenud, 26, 6% vastajatele oli seda öelnud õde. • 54, 8% uuritavatest oli vererõhu normväärtust selgitanud arst ja 30, 9% nii arst kui õde. • Oli neidki vastajaid, kes ei mäletanud (5, 0%) ja kellele polnud öeldud (6, 9%) vererõhu normväärtust. • 51, 9% vastajatest hindas, et arst on rääkinud vererõhu kontrolli all hoidmise olulisusest; • 29, 1%, et mõlemad, nii arst kui õde on rääkinud vererõhu kontrolli all hoidmise olulisusest; • 10, 6% uuritavate hinnangul kumbki pole rõhutanud verereõhu kontrolli olulisust.

Ravimite manustamise katkestamine • Kõikidest vastajatest oli ravimite võtmise katkestajaid 40, 4%. Vanusegruppidest kõige nooremate seas (18 -39) on katkestajate hulk suurim (50, 0%). • Tööalaselt aktiivsed inimesed katkestasid enam võrreldes mitteaktiivsetega, ning eestikeelsete vastajate seas on katkestajaid vähem (37, 7%) võrreldes venekeelsete vastajatega (46, 3%).

Ravimite manustamise katkestamise põhjused

Katkestamise põhjused • Naiste seas oli enam neid (11, 5%, meestest 7, 7%), kes katkestasid ravimi manustamise põhjusel, et organismil ei ole kasulik ravimeid võtta ning infolehel oli väga palju kõrvaltoimeid (15, 2% naistest). • Rahalistel põhjustel katkestamist oli kõige enam alg- ja põhiharidusega inimeste seas (18, 5%), kõige vähem kõrgharidusega inimeste seas (4, 9%). • Tööalaselt mitteaktiivsete seas on enam neid, kes katkestasid ravimite manustamise infolehel olevate kõrvaltoimete tõttu (18, 9%).

Teadlikkus vererõhu kontrollimise teguritest

Teadlikkus vererõhu kontrollimise teguritest (2) • Vererõhu kontrolli all hoidmise tegurite skoor oli statistiliselt seotud soo • Naiste teadlikkus teguritest oli kõrgem (keskmine skoor 4, 12) võrreldes meestega (3, 94). • tööalase staatuse • Tööalaselt mitteaktiivsetel vastajatel oli vererõhu kontrolli all hoidmise tegurite keskmine skoor kõrgem (4, 12) võrreldes tööalaselt aktiivsetega (3, 99) • vanuse • Mida vanem vastaja, seda kõrgem on teadlikkuse skoor (vastavalt: 3, 96, 4, 00; 4, 11 ja 4, 11) • haridusega • Alg- ja põhiharidusega vastajate keskmine skoor oli 4, 16 kesk- ja kõrgharidusega vastajatel 4, 03

Tänan kuulamast!