Radioaktiivsus I Tauno Tursk Avastamise ajalugu Philised uurijad

Radioaktiivsus I Tauno Tursk

Avastamise ajalugu Põhilised uurijad Põhimõisted

? ? ? w Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Tulemuseks on teise aatomi tuum. Radioaktiivsel lagunemisel ei muutu aatomitevahelised sidemed, vaid aatomite tuumad ise. Seega pole tegu keemilise reaktsiooniga. Selle lagunemise käigus tekib radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon. Radioaktiivne kiirgus on inimesele ohtlik, kuna see lõhub keemilisi sidemeid molekulide vahel. On olemas ka looduslikult radioaktiivsed elemendid. Nende kiirguse hulk on aga nii väike, et inimese tervist see ei kahjusta. w w w Radioaktiivse kiirguse olulisemad liigid: n n Alfakiirgus – kiiratakse alfaosakesi Beetakiirgus – kiiratakse beetaosakesi Gammakiirgus – kiiratakse gammakvante. Võib kaasneda esimese kahega. Suur läbitungevõime. Neutronkiirgus – kiiratakse vabu neutroneid. Võib muuta radioaktiivseks ka mitteradioaktiivseid ühendeid!

Antoine Henri Becquerel (1852 -1908) Prantsuse füüsik, kes avastas 1896. aastal radioaktiivsuse. Sündis nimekate teadlaste suguvõssa ja seega päris ta isalt uurimisvahendid. Avastas radioaktiivsuse, uurides uraanikristallide röntgenkiirgust. Ta pani tähele, et valguskindlas pakendis fotoplaadid tumenesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Järelikult lähtub uraaniühenditest suure läbitungimisvõimega kiirgus. Hiljem demonstreeris ta, et uraaniradiatsioonil on mõned ühised jooned röntgenkiirtega, kuid erinevalt nendest saab neid magnetiga eemale suunata. Seega koosneb see kiirgus laetud osakestest. 1903. aastal pälvis ta koos Marie ja Pierre Curie’ga Nobeli füüsikapreemia.

Marie Curie (1867 -1934) Pierre Curie (1859 -1906) Prantsuse füüsikutest abielupaar. Avastasid, et nn “uraanikiired” on omased ka mõnedele teistele ainetele ja nimetasid need ümber radioaktiivseks kiirguseks. Avastasid 1898. aastal, et uraanipigimaak sisaldab kahte tundmatut keemilist elementi – raadiumi ja polooniumi. Mõlemad on väga radioaktiivsed. Jagasid Becquereliga 1903. aastal Nobeli füüsikapreemiat. 1911. aastal pälvis Marie keemiapreemia. Pärast abikaasa surma pühendus Marie radiatsiooni meditsiinis rakendamise uurimisele. Marie Curie suri 1934. aastal leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel.

Ernest Rutherford (1871 -1937) Uus-Meremaa päritolu füüsik, keda tuntakse kui tuumafüüsika isa. Tema olulisim avastus on see, et aatom osadest koosneb. Tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme erinevat tüüpi kiirgust. Samuti tõestas ta, et ühest elemendist võib radioaktiivse lagunemise mõjul saada teine element. Palju teisigi avastusi tuumafüüsika valdkonnas.

Kasutatud allikad www. accessexcellence. org/AE/AEC/CC/historical_background. php www. wikipedia. com www. obs. ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend 1. html www. miksike. ee/documents/main/referaadid/tuum. pdf

Esitluse lõpp