OLMPIAMNGUD Vanas Kreekas VITLUSALAD RUSIKAVITLUS 688 e Kr

OLÜMPIAMÄNGUD Vanas Kreekas

VÕITLUSALAD

RUSIKAVÕITLUS 688 e. Kr võeti rusika võitlus olümpiamängude kavva. 5. sajandini e. Kr seoti rusikate kaitseks ümber käte pehmed nahkrihmad, hiljem asendati need punutud nahkkinnastega , millel olid sõrmeotsad paljad. Võistlejad jaotati ainult vanuseklassidesse, kaalu ei arvestatud. Rusikavõitlust ei piiratud ka ajaliselt. See lõppes, kui üks võistlejaist oli löödud võitlusvõimetuks või alistus ise vabatahtlikult

MAADLUS Sissejuhatus Maadlus on üks maailma vanimaid spordialasid. Selles käib kahevõitlus ilma abivahenditeta, kusjuures see, kes puudutab maad mõlema õlaga, loetakse kaotanuks. Kui kumbki ei suuda vastast ettenähtud aja jooksul seljatada, võidab see, kes suutis rohkem võtteid sooritada või oli kohtunike arvates aktiivsem. Ajalugu Antiikolümpiamängudel oli maadlus esimest korda kavas 708 e. Kr (18. mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 e. Kr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 e. Kr (37. mängudest) noorukite maadluses.

PANKRAATION (Vaba Võitlus) Pankraation oli võistlusspordiala Vana. Kreekas, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Pankraation võeti 648 e. Kr olümpiamängude kavasse. Varem oli ta spordialana ilmselt tundmatu. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistami ne ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine. Võistlejad ei liigitatud kaalu järgi (jagati ainult vanuseklassidesse) ega piiratud võistluse aega. Võistlus lõppes, kui üks võistleja muutus võistlusvõimetuks või loobus vabatahtlikult. Eriliste võistlusmääruste tõttu oli pankraation iseseisev spordiala, mis erines tunduvalt rusikavõitlusest ja maadlusest kui omaette spordialadest.