Mehe ja naise suguelundkonna vrdlus Kodut anals Mehe

  • Slides: 7
Download presentation
Mehe ja naise suguelundkonna võrdlus Kodutöö analüüs

Mehe ja naise suguelundkonna võrdlus Kodutöö analüüs

Mehe suguelundkonna ehitus ja talitlus

Mehe suguelundkonna ehitus ja talitlus

Naise suguelundkonna ehitus ja talitlus

Naise suguelundkonna ehitus ja talitlus

Mehe ja naise suguelundkonna ehituslikud erinevused • Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad,

Mehe ja naise suguelundkonna ehituslikud erinevused • Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. • Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. • Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. • Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. • Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. • Mehe seemnerakkude suurus on umbes 3 -5 µm, naise munarakkude suurus umbes 0, 1 mm (naise suurim rakk). • Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune.

Mehe ja naise suguelundkonna ehituslikud sarnasused • Asuvad samas piirkonnas. Mõlemad paiknevad keha alaosas.

Mehe ja naise suguelundkonna ehituslikud sarnasused • Asuvad samas piirkonnas. Mõlemad paiknevad keha alaosas. • Osa meeste suguelunditest on kehavälised. Naistel on kõik suguelundid kehasisesed. VALE!!! • Pärasool, jämesool, põis. VALE!!!

Mehe ja naise suguelundkonna talitluslikud erinevused • • Meestel: – Mehe suguelundkonna eesmärk on

Mehe ja naise suguelundkonna talitluslikud erinevused • • Meestel: – Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. – Munandid hakkavad talitlema poistel 12 -15 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermi arengutsükkel kestab tavaliselt 75 -80 päeva. – Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl. – Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine. – Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi. – Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi. Naistel – Naise suguelundkonna eesmärk viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal. – Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes, s. o 11 -14 a vanuses. – Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud. Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki. Suguküpsel naistel valmib 3 -4 nädala järel üks munarakk. Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400). – Munasarjad toodavad naissuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju. – Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. – Üle 45 -50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. – Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 32 -36 tundi.

Mehe ja naise suguelundkonna talitluslikud sarnasused • Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse

Mehe ja naise suguelundkonna talitluslikud sarnasused • Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. • Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. • Mõlemates sünteesitakse hormoone. • Uriini kehast välja juhtimine. VALE!!!