Mehe ja naise suguelundkonna vrdlus Kodut anals Mehe
- Slides: 7
Mehe ja naise suguelundkonna võrdlus Kodutöö analüüs
Mehe suguelundkonna ehitus ja talitlus
Naise suguelundkonna ehitus ja talitlus
Mehe ja naise suguelundkonna ehituslikud erinevused • Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. • Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. • Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. • Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. • Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. • Mehe seemnerakkude suurus on umbes 3 -5 µm, naise munarakkude suurus umbes 0, 1 mm (naise suurim rakk). • Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune.
Mehe ja naise suguelundkonna ehituslikud sarnasused • Asuvad samas piirkonnas. Mõlemad paiknevad keha alaosas. • Osa meeste suguelunditest on kehavälised. Naistel on kõik suguelundid kehasisesed. VALE!!! • Pärasool, jämesool, põis. VALE!!!
Mehe ja naise suguelundkonna talitluslikud erinevused • • Meestel: – Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. – Munandid hakkavad talitlema poistel 12 -15 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermi arengutsükkel kestab tavaliselt 75 -80 päeva. – Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl. – Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine. – Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi. – Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi. Naistel – Naise suguelundkonna eesmärk viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal. – Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes, s. o 11 -14 a vanuses. – Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud. Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki. Suguküpsel naistel valmib 3 -4 nädala järel üks munarakk. Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400). – Munasarjad toodavad naissuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju. – Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. – Üle 45 -50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. – Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 32 -36 tundi.
Mehe ja naise suguelundkonna talitluslikud sarnasused • Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. • Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. • Mõlemates sünteesitakse hormoone. • Uriini kehast välja juhtimine. VALE!!!