Mees ja naissuguhormoonide teke primaarsete ja sekundaarsete sugutunnuste

Mees- ja naissuguhormoonide teke, primaarsete ja sekundaarsete sugutunnuste mõiste ning seos sugunäärmete talitlusega. Suguhormoonide mõju käitumisele Arko Lepik Stom II 1. rühm

Suguhormoonid • Mees- ja naissuguhormoonid mõjutavad suguelundite arenemist, panevad aluse sekundaarsetele sugutunnustele ning mõjutavad seksuaalkäitumist. • Naisel ja mehel tekib lisaks soo hormoonidele ka vastassuguhormoone. • Väga tähtsad nii naisel kui mehel esinevad hormoonid on LH (luteiniseeriv hormoon) ja FSH ( folliikuleid stimuleeriv hormoon).

Sugutunnused • Primaarsed sugutunnused- kaasasündinud soolised eripärad – Munasari, emakas, munand, suguti. . • Sekundaarsed sugutunnused- suguküpsete välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga. – lihasmass, karvakasv, kehakuju, hääl. .

Meessuguhormoonid • Mehel on kõikidest androgeenidest 2/3 testikulaarse ja 1/3 adrenaalse päritoluga. • Tähtsaim adrenaalne androgeen on dehüdroepiandrosteroon (DHEA). • Tähtsaim testikulaarne androgeen on testosteroon. • DHT e dihüdrotestosteroon ja androstenedioon on vähem tähtsad testikulaarsed androgeenid. • Meestel esineb ka naissuguhormoone, kuid teistes kogustes.

Meessuguhormoonid • Keskne meessuguhormoon on testosteroon – See on tähtsaim testikulaarne androgeen, mida sünteesivad Leydigi interstitsiaalrakud. – Mõjub valk-anaboolselt, s. t stimuleerib valgu sünteesi. Töötavad anaboolsete steroididena nii meestel kui naistel. Anaboolsed märklauad on seejuures lihased, luud ja neerud, vähemal määral ka aju. – Eriline tähendus seksuaalse, kuid ka agressiivse käitumise kujunemisel.

Meessuguhormoonid • Testosteroon toimib efektorelundi rakkudele osalt otseselt, osalt toimub tegelikult toimiva hormooni moodustumine taandusreaktsiooni teel. • Nii teostub adrogeenne toime mehelikule karvakasvu tüübile ja rasunäärmetele 5 -αdihüdrotestosterooni kaudu. • Ka lisasugunäärmetesse (prostata, seemnepõieke) toimivaks androgeeniks on 5 -αDHT.

Meessuguhormoonid • Ilmselt piisab normaalse seksuaalse ja meheliku käitumise säilitamiseks ringleva testosterooni teatud hulgast, mis mehel on 12 ng/ml piirides. • Sellest läviväärtusest kõrgem testosterooni nivoo ei põhjusta meheliku käitumise intensiivistumist. • Seega on tegemist kõik-või-mittemidagifenomeniga.

Naissuguhormoonid • Naissuguhormoone nimetatakse östrogeenideks. • Keskne östrogeen on östradiool. • Lisaks toodetakse progesterooni, oksütotsiini, östriooli, östrooni, prolaktiini, koriogonadotropiin (h. CG).

Naissuguhormoonid • Prolaktiin- produtseeritakse hüpofüüsi laktotroopsetes rakkudes. • Peaaegu kõik toimed on suunatud biokeemiliste eelduste loomisele järglaste eest hoolitsemiseks, seega liigi säilitamiseks. Imetajatel on toime sihtelundiks esmajoones rinnanääre • Inimesel toimib see hormoon laktatsiooni käivitavalt ja säilitavalt.

Naissuguhormoonid • Oksütotsiin- toodetakse hüpotaalamuse nucleus supraopticus`e ja nucleus paraventricularis`e suurtes rakkudes. • Oksütotsiini sihteluniks on müomeetrium, s. t emaka muskulatuur ning rinnanäärme müoepiteel. • Oksütotsiin põhjustab rinnanäärme müoepiteeli kontraktsiooni. Samuti müomeetriumi kergeid kontraktsioone.

LH ja FSH • Mõlemal sugupoolel kutsuvad nad esile suguhormoonide gonaadset produktsiooni ja väljapaiskumist. • Mehel stimuleerib LH androgeenide produktsiooni munandi Leydigi interstitsiaalrakkudes ja spermatosoidide teket. • Naisel stimuleerib FSH folliikulite kasvu ja östrogeeni produktsiooni. • LH stimuleerib ovaariumis gestageenide väljapaiskumist. Kutsub esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist e ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks.

Sooline diferentseerumine • Naisgenitaalide edasiseks arenguks pole mingi endokriinne aktivatsioon vajalik. • Meesgenitaalide diferentseerumine toimub embrüonaalsetes testistes produtseeritud kahe hormooni mõjul. • Leydigi rakud setserneerivad androgeene, Sertoli rakud produtseerivad ühte proteiinhormooni, nn. Mülleri inhibeerivat hormooni.

Sooline diferentseerumine • Naislootel arenevad välisgenitaalid samuti ovaariumidest sõltumatult. • Mehe välisgenitaalide areng on aga sõltuv androgeenidest. • Androgeenide mõjul sugutialge kasvab ja moodustab penis`e.

Sooline diferentseerumine • Meessuguhormoonide toimel maskuliniseerub ka loote aju. • Mehe ja naise ajul on sedastatavad morfoloogilised erinevused. • Embrüonaalselt androgeenide poolt mõjustamata aju jääb feminiinseks.

Kasutatud kirjandus • Schmidt, R. F. , Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 397 -399, 402 -403, 410, 820 -824, 829 -830. • Zilmer M. , Karelson E. , Vihalemm T. , Rehema A. , Zilmer K. - ``Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded``Tartu 2010. Lk 177, 181 -183, 305. • Peet-Henn Kingisepp- ``Inimese füsioloogia`` Tartu 2006. Lk 226, 235 -236.