Kreatiinfosfaat Kreatiini kinaas Ljubov Lorella Fedortuk Stomatoloogia 2
Kreatiinfosfaat Kreatiini kinaas Ljubov Lorella Fedortšuk Stomatoloogia 2. kursus Tartu Ülikool
Kreatiini ajalugu • 1832. a. prantsuse tedlane Chevreul, lihaskiududes • 1932. a. avastati, et inimese organism sisaldab ~100 gr kreatiini, millest 95% asub lihastes. • Samuti on avastatud, et kõige rohkem leidub kreatiini kiludes.
Kreatiin, kreatiinfosfaat • Skeletilihastes, südamelihastes, ajus, veres • Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. • Keskmist kasvu (70 kg) inimese kehas leidub kreatiini umbes 120 g.
Kreatiini, kreatiinfosfaadi teke • Kreatiin moodustub: arginiin, metioniin, glütsiin. • Maks, neerud -> veri -> erinevad koed (lihased, süda, aju) -> • Kreatiini fosforüülimisel ATP-ga kreatiini kinaasi toimel tekib kreatiinfosfaat. • Liigne kreatiin eritub uriiniga kreatiniini vormis.
Kreatiini roll • Vereanalüüsid • Energia tootmine o Kreatiinfosfaat ATPst makroergoilisem ühend Kreatiniini roll: • Uriiniga väljutav kreatiniini hulk peegeldab lihaste massi -> langus viitab lihasmassi vähenemisele
Kreatiini kinaas (CK) • Lihaskoekahjustuste markerensüüm • Skeleti- ja südamelihastes, (silelihastes, eesnäärmes, ajukoes) • Koosneb kahest subühikust: o B (brain) o M (muscle) Roll: • Energiarikka kreatiin-P süntees ja selle kasutamine lihastööks
Kasutatud kirjandus • http: //www. nosterrex. ee/smf/index. php? to pic=21. 0 (5. november 2011) • „Inimorganismi biomolekulid ja metabolism“ M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer Tartu 2006, lk 372 -373
Aitäh!
- Slides: 10