KOV ksimused iguskantsleri tlaual VALLO OLLE KOV autonoomia

KOV küsimused õiguskantsleri töölaual VALLO OLLE

KOV autonoomia – enesekorraldusõigus – iseseisvus – kaalutlusõigus - õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab - universaalpädevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel („kõiki kohaliku elu küsimusi“): õigus otsustada ja korraldada PS alusel ja tingimustel kohaliku elu küsimusi ilma volitusnormita seaduses (vt HMS § 90 lg 2) - õigus vabalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võime teha otsustusi vastavalt oma poliitilistele ettekujutustele NB! mitte põhiõigus, vaid reguleerimisautonoomia (statuudiõigus) - kaitseb KOVü-t selle eest, et riik ei sekkuks ebaproportsionaalsel viisil tema tegevusse kohaliku elu küsimuste otsustamisel (RKPJKo 22. 12. 2009, 3 -4 -1 -16 -09, p 39).

KOV autonoomia – enesekorraldusõigus – iseseisvus – kaalutlusõigus • „Konstitutsiooniõiguslikus mõttes on regulaatoril alati siis autonoomia, kui ta oma vaba reguleerimisruumi riikliku sekkumise vastu saab kaitsta. “ (Chr. Engel). • Enesekorraldusõiguseta muutuks KOV oma, valimiste kaudu teostuv legitimatsioonisüsteem (PS § 156) mõttetuks. • Volikogu liikmed peavad saama langetada otsuseid sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid. Riigi ja kohaliku huvi konflikti korral peab säilima volikogu liikme võimalus otsustada sõltumatult kohaliku elu küsimusi oma kogukonna huvides (RKÜKo 19. 04. 2005, 3 -4 -1 -1 -05, p 17).

Enesekorraldusõigus (PS § 154 lg 1) - otsustusdiskretsioon (õigus otsustada, kas rakendada seadusega ettenähtud õiguslikku tagajärge või mitte; - valikudiskretsioon (õigus valida lubatud abinõude vahel)

KOV enesekorraldusõigus: vabadus millest ja milleks? ● KOV jaoks: vabadus kohaliku elu küsimustes täidesaatva võimu otstarbekussuunistest. ● seadusandja jaoks: vabadus vajadusest reguleerida seda, mida ta ei tea, mida ta käsitleda ei taha või ei saa. ● (põhi)seadus jääb ülemuseks (seaduslikkus: PS § 154 lg 1; § 3 lg 1 ls 1) ● et kohalike elanike õigustatud vajadused ja huvid saaksid rahuldatud

KOV enesekorraldusõigus: miks PS -s tagatud? • Tua res agitur: kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks (J. S. Mill); • detsentraliseerib avalikku võimu, piirab ja tasakaalustab riigivõimu (RKÜKo 19. 04. 2005, 3 -4 -1 -1 -05, p 17); • vastab üksikisiku reaalsetele vajadustele; • tugevdab demokraatlikku ühiskonda • ressursse saab paremini kohandada erinevate vajadustega • objektilähedus PS: volikogu enesekorraldusõiguse eesmärk on võimaldada volikogul täita oma ülesandeid tõhusalt ning kooskõlas põhiseaduslike printsiipidega. Volikogu tõhus toimimine on

KOV autonoomia ja põhiõiguse riive • Milliseid kohaliku elu küsimusi saab KOV „avastada“ (PS § 154 lg 1), riivamata seejuures põhiõigust? • Riigikohus: PS § 3 lg-st 1 tulenevalt saab teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega. Samas võib seadusandja ka temast alamalseisvale organile (sh volikogule) anda volituse kehtestada põhiõigusi piirav õigusakt. „Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. “ (RKÜKo 03. 12. 2007, 3 -3 -1 -41 -06, p 22).

Kas põhiõiguse riive pädevusnormiga? KOKS § 22 lg 1: „Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 36/2) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; “ Kor. S § 59 lg 1: „Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. “

KOV enesekorraldusõiguse riive: proportsionaalsus ja/või meelevaldsuse keeld RKPJKo 20. 12. 2016, 3 -4 -1 -3 -16. Meelevaldsuse keeld: PS § 3 lõike 1 esimeses lauses sätestatud riigivõimu meelevaldse teostamise üldise keelu konkretiseeringut konkreetse KOVü suhtes ning väljendab sellisena KOV tagatist PSJKS § 7 tähenduses. Meelevaldsuse keeldab, et KOV haldusterritoriaalset korraldust muutes tuleb järgida PS-i formaalseid nõudeid (vt otsuse p-d 106– 113). Lisaks formaalsetele nõuetele vastamisele peab KOV haldusterritoriaalse korralduse muutmine olema ka materiaalses mõttes põhiseaduspärane, st teenima põhiseaduspärast eesmärki ning aitama seda saavutada (olema selle saavutamiseks asjakohane) (vt otsuse p -d 114– 130). Samuti tuleb arvestada PS §-s 158 sätestatut, mille kohaselt ei tohi KOVü-te piire muuta vastavate

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ ►KOV organite ja nende komisjonide elektroonilised töövormid (istungid, koosolekud) 18. 06. 2020 „Enesekorraldusõigusest ja õiguse tõlgendamisest“: KOV elektroonilised töövormid on lubatud, kuigi KOKS sõnaselgelt ei sätesta; tuleks näha ette KOKS-s ja valla/linna PM-s/volikogu töökorras. Eriolukorra tingimustes tuli teha menetluslikke mööndusi. – vt ka 21. 09. 2017 „Skype’i teel Ruhnu Vallavolikogu istungil osalemine“; 02. 09. 2019 „Virtuaalne osavõtt vallavolikogu istungist“; „KOV volikogu istungid eriolukorras“ 02. 06. 2020 „Volikogu elektroonilise istuni jälgitavus“ [Räpina vald]: volikogu istung e-kirjade vahetamise teel, istungit kinniseks ei kuulutatud, kuid avalikkus jälgida ei saanud

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ ► KOV heakorraeeskiri 04. 03. 2019 „Ettepanek Lääne-Harju valla heakorraeeskirja põhiseadusega kooskõlla viimiseks“: vajadus arvestada kohalikku olustikku, järgida määratletusnõuet ►KOVü põhimäärus - volikogu komisjonide moodustamise kord ja liikmelisus 13. 12. 2017 „Ettepanek linna põhimääruse põhiseadusega ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kooskõlla viimiseks“ [Sillamäe]; 06. 08. 2020 „Soovitus Märjamaa Vallavolikogule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla põhimääruse järgimiseks“

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ 19. 01. 2018 „Volikogu komisjonide liikmelisus“: inimeste kaasamine komisjoni väljastpoolt volikogu on võimalus, mitte kohustus; võimalus kaasata hääleõiguseta (ekspert); 12. 03. 2018 „Volikogu komisjoni koosseisu kujundamine, võimude lahusus ja ametikohtade ühitamatus“; 13. 03. 2018 „Volikogu ja linnavõi vallavalitsuse komisjoni koosseisu kujundamine“: KOKS § 19 lg 2 p 1 ega mingi muu seaduse säte ei keela valla- või linnavalitsuse liikmel olla volikogu komisjoni liige. 17. 01. 2019 „Volikogu komisjonide koosolekute avalikkus ja protokollimine“ [Kose vald]: õigusvastane ei ole KOV põhimääruse säte, mille kohaselt volikogu komisjoni koosolekud on kinnised, v. a juhul, kui komisjoni esimees otsustab teisiti.

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ - fraktsiooniõigus 20. 03. 2018 „Fraktsiooni moodustamiseks vajalik volikogu liikmete arv“: volikogul on fraktsiooniõiguse kujundamisel avar kaalutlusruum, KOKS ei reguleeri 19. 08. 2019 „Volikogu fraktsioonid valla põhimääruses“ [Jõgeva vald]: fraktsiooni liikmete miinimumarvu sätestamine ja põhimõte „üks valimisnimekiri – üks fraktsioon“ piiravad vaba mandaati (EKOH art 7 lg 1) koosmõjus volikogu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega mandaadi teostamisel (PS § 12 lg 1 ls 1), kuid on õiguspärased - volikogu esimehe esinduspädevus volikogu nimel kirjavahetuse pidamisel - 18. 04. 2018 „Hiiumaa valla põhimääruse § 10 punktid 2 ja 3“: õigusvastane ei ole, et PM-s pole konkreetselt sätestatud, mis vormis volikogu liikmeid teavitatakse ja milliste kanalite kaudu kirjavahetust peetakse

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ - vallavalitsuse pädevus valla põhimääruses: seadus nõuab (KOKS § 8 lg 1 p 2) - volikogu liikme vaba mandaat 28. 10. 2019 „Maardu Linnavolikogu töökord“: volikogu liikme õigus küsimust selgitada;

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ ►vahetu demokraatia 15. 05. 2018 „Kohalik rahvahääletus“: PS ja KOKS ette ei näe; PS § 156 ei takista seadusandjal sätestada, kui ta vajalikuks peab. Üleriigiliselt ühtse reeglistiku kehtestamine on riigielu küsimus (PS § 154 lg 2) 06. 03. 2020 „Rahvaküsitlus psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu ehitamise kohta“ [Narva]: KOV-l tuleb rahvaküsitluse küsimuse sõnastamisel olla eriti hoolikas, et mitte võimendada eelarvamusi haavatavas olukorras olevate inimeste suhtes.

Enesekorraldusõiguse kaasusi: KOV „siseasjad“ • 03. 2020 „Liikumiserivajadusega inimeste ligipääs vallavolikogu ja -valitsuse ruumidele“ [Valga vald]: „Vallavolikogul tuleb korraldada oma töö nii, et volikogu liikumiserivajadusega inimestel, samuti volikogu istungit jälgida soovivatel liikumiserivajadustega inimestel oleks volikogu istungiruumile takistusteta ligipääs. Ka vallavalitsuse töö peab olema korraldatud selliselt, et liikumiserivajadusega inimesele oleks tagatud takistamatu ligipääs tööruumidele. “

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!