Valimisssteemid Valimisssteem mandaatide ehk saadikukohtade jaotamise viis valimistel

Valimissüsteemid

• Valimissüsteem – mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotamise viis valimistel. • Valimissüsteemid: 1) Majoritaarne süsteem 2) Proportsionaalne süsteem 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid

Majoritaarne valimissüsteem “Winner takes all” • Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. • Iga parteid esindab üks kandidaat. • Valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse.

Kui suurest häälteenamusest piisab, et osutuda valituks? • Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. • Absoluutse häälteenamuse põhimõte: Valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% + 1 häältest.

Näide Valimisringkonnas anti 50 000 häält. Kandideeris neli kandidaati. A – 19 000 häält B – 12 000 häält C – 10 000 häält D – 9000 häält Valituks osutus A keda toetas 19 tuhat – samas aga 19 tuhat teda ei toetanud.

• Majoritaarse süsteemi eelised: lihtsus ja inimestele arusaadavus; valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. • Majoritaarse süsteemi puudused: eelised on juhtivatel suurparteidel; väiksemad erakonnad saavad vähe kohti; paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelistusi.

• Majoritaarne valimissüsteem on näiteks: - Suurbritannias - USA-s - Kanadas - Prantsusmaal

Proportsionaalne valimissüsteem • Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt (ehk võrdeliselt) neile antud häälte arvuga. • Mitmemandaadilised valimisringkonnad – ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut • Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas

Kuidas mandaadid ringkondade vahel jagunevad? Mandaatite jagunemine 2007. a. Riigikogu valimistel: valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 11 mandaati; valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 13 mandaati; valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 7 mandaati; valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 6 mandaati; valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati; valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati; valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 8 mandaati.

Kuidas tehakse kindlaks, kes osutus valituks? • Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot. • Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv kvoodi.

Näide: 8 -mandaadilises ringkonnas on kvoot 50 000 häält Partei Kehtivad hääled Mandaadid A B C D E 126 000 94 000 88 000 65 000 27 000 2 1 1 1 0 Jagamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid.

Kes nimekirjast osutub valituks? • Avatud nimekirjad: Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. • Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. (Hääletatakse mitte isiku, vaid erakonna poolt. )

Näide erakond sai ringkonnas 4 mandaati • Suletud nimekiri 1. A – 300 häält 2. B – 30 häält 3. C – 100 häält 4. D – 250 häält 5. E – 60 häält 6. F – 70 häält 7. G – 200 häält Valituks osutuvad A, B, C, D • Avatud nimekiri 1. A – 300 häält 2. B – 30 häält 3. C – 100 häält 4. D – 250 häält 5. E – 60 häält 6. F – 70 häält 7. G – 200 häält Valituks osutuvad A, D, G, C

• Proportsionaalse süsteemi eelised: Hääli ei lähe kaotsi nii palju, kui majoritaarse süsteemi puhul – valijate tegelik tahe kajastub paremini; väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti. • Proportsionaalse süsteemi puudused: Keerukus – rahvas ei saa aru; isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga; parlamenti võib pääseda suur arv parteisid – ei suudeta moodustada stabiilset valitsust.

• Proportsionaalne valimissüsteem on näiteks: - Eestis - Soomes - Rootsis - Hollandis - Taanis

Hübriidsed valimissüsteemid • Valimissüsteem, kus on ühendatud majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. • Nt pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. • Nt valimisringkond on mitmemandaadiline nagu see on omane proportsionaalsetele süsteemidele, mandaadid aga jagatakse majoritaarse süsteemi reeglite järgi • Nt Venemaa, Itaalia, Ungari