Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor 2021 KADRI PAU SA

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor 2021 KADRI PAU SA TARTU ÄRINÕUANDLA

tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Meetme “Kogukonna areng” kaudu Programmi eesmärk … toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse. Meetme „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Mis on kogukond antud programmi võtmes? Kogukond – mingis piirkonnas elav teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. KOP mõistes kogukonda ei iseloomusta mitte ainult see, et neil on mingi ühine asi ajada vaid ka see, et nad elavad samas piirkonnas ehk jagavad ühist elukeskkonda. Ühine elukeskkond: • sisuliselt naabruskond (eelkõige sama küla, alevik, alev, väikelinn, asum, külade piirkond). • teenuseid osutab sama omavalitsus (sh prügivedu, lumelükkamine, valgustus jne) • KOV valimistel on samad kandidaadid • lapsed käivad samas koolis/lasteaias • ühine külamaja või kooskäimiskoht (külaplats vms)

Kogukond ØTaotluses peab selgelt väljenduma kohaliku kogukonna huvi, vajadus ja algatus. ØTegevused on suunatud kogukonna liikmetele, kogukond on kaasatud tegevuste elluviimisesse. ØKasusaajaks on kohalik kogukond. ØTehtud investeeringud on avalikus kasutuses ja kogukonna liikmetele kättesaadavad. Ø Kasvavad kogukonna liikmete teadmised ja oskused, koostöö, kogukond muutub tugevamaks. 4

Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum. Mida veel projektis jälgida? Projekti eesmärgi sõnastamine: eesmärk on soovitud olukord kuhu tahetakse oma projekti lõpuks jõuda. Kindlasti ei saa olla eesmärgiks tegevus. Näiteks keraamika ringi korraldamine. Vajalik on, et oleks kirja pandud, mida selle tegevuse läbi viimine kogukonnale annab - mis on see muutus praeguse olukorraga võrreldes. Eesmärk peab moodustama kooskõla probleemikirjelduse, tulemuste kirjeldusega ja loogiliselt haakuma tegevustega.

Projekti üldine struktuur 1 OTSENE EESMÄRK 1. TULEMUS 1. 2. TULEMUS 1. 1. 1. TEGEVUS X€ 1. 1. 2. TEGEVUS X€ 1. 2. 1. TEGEVUS X€ 1. 2. 2. TEGEVUS X€ 2. 1. 1. TEGEVUS X€ 2. 1. 2. TEGEVUS X€ 2. 2. 1. TEGEVUS X€ 2. 2. 2. TEGEVUS X€ PROJEKTI ÜLDINE EESMÄRK 2. OTSENE EESMÄRK 2. 1. TULEMUS 2. 2. TULEMUS Joonise autor Mai Timmi.

Eesmärgi sõnastus taotluses – mida jälgida Ø Sõnastatud projekti raames toimuva tegevusena – EI SOBI Ø Anonüümne, sobib igale kolmandale organisatsioonile, kuid ritta on seatud programmi ja meetme kontekstis olulised sõnad – KA EI OLE HEA Ø Konkreetsest organisatsioonist lähtuv sõnastus, mis toob välja projekti lõpus soovitud olukorra ja samuti on jälgitud antud programmi mõtet ja eesmärki – VÄGA HÄSTI

Projekti eesmärgi sõnastamine smart reegli järgi: Spetsiifiline ehk ainulaadne ja antud projekti teistest eristav; Mõõdetav ehk arvuliste ja/või kvaliteedinäitajatega kirjeldatud; Ajaliselt määratletud ehk eesmärgi saavutamise aega täpsustav; Realistlik ehk antud tingimustes teostatav; Täpne ehk üldsõnalisust ja ebamäärasust vältiv.

Mis on/ei ole mõju? Ø Igapäevaste tegevuste kirjeldus ei ava mõju ja ei pruugi sisulist muutust luua. Nt. külamaja uksed on igapäevaselt avatud ja ootame kogukonna liikmeid. Kui kogukonna liikmed uksest sisse ei astu, siis muutust nende jaoks ei toimu. Ø Väljund iseenesest ei ole ka mõju. Nt. kui olemas on küla arengukava, kuid selle koostamine ei ole laiapõhjaline olnud, siis arengukava ise ei muuda kogukonna liikmeid ühtsemaks ja teadlikumaks. Ø Ürituse läbi viimine ei pruugi samuti mingit muutust luua ja mõju omada. Vajalik, et oleks läbi mõeldud, kuidas muutuse teostumist tagada ja seda hinnata. Nt. koolitus küla elanikele – praktilised harjutused, kodutööd. Ka lihtne ootus, et kogukonna liikmed on üksteisega tuttavamad ei pruugi koos käimisega saavutatud olla, kui seda tutvumist ja omavahelist suhtlust ei ole läbi mõeldud ja kavandatud.

Kogukonnateenus. . . on teenus , mis aitab kaasa kogukonna arengule ja töökohtade loomisele piirkonnas. Kogukonnateenus erineb tavaettevõtluses pakutavast teenusest just pakkumise põhjuse poolest – teenuse pakkumise lähteks ei ole kasumi taotlemine. Kogukonnateenust tuleks pakkuda piirkondades ja valdkondades, kus tururegulatsioon ei toimi (väikese kasumitootluse tõttu ei paku huvi äriettevõtetele), ise tehes on odavam. (Eesti Külaliikumine Kodukant)

Veel teenustest ja nende pakkumisest ØKogukonnateenus on teenus, mis on kogukonnale tervikuna oluline ning lahendab mõnda kogukonna ees seisvat kitsaskohta ning toimib turutõrke tingimustes. Taotluses selge vajaduse põhjendus kogukonna vaatest. ØIga teenus, mida MTÜ pakub, ei ole kogukonnateenus. Nt. ruumide rent väikses metsakülas, kus on tegutsemas ka mitu turismitalu. ØKOP projektide puhul on lubatud, et MTÜ teenib toetust saanud objekti abil ka tulu, kuid esmavajadus peab tulenema kogukonna seest.

Teenuste arendamise projektid Kogukondlik teenus saab alguse ühistegevusest ja inimestevahelisest läbikäimisest . Ø Kas kohalikku vajadust on kirjeldatud ja inimeste käest küsitud? Ø Kas küla elanikud saavad regulaarset rakendust? Ø Kas teenuse pakkumise kulud ja tulud on lahti kirjutatud ja realistlikud?

Veel mõtlemise kohti projekti planeerimisel … Kas on olemas ruumid ja tingimused projekti raames soetatavate esemete/asjade hoidmiseks ja haldamine on läbi mõeldud? Kuidas peaks investeeringuprojekti taotluste puhul olema tegevuskava? Kas ainult asja soetamine või ka tegevused soovitud tulemuse saavutamiseks?

Küsimusi, mõttekohti mis vastuseta jäänud?

Aitäh osalemast ja kaasa mõtlemast!