Kellel on Eestis raske elada Mai Luuk Tallinna

Kellel on Eestis raske elada? Mai Luuk Tallinna Ülikool, sotsiaalpoliitika lektor

Kas Eestis on raske elada? Jah, sest…. • … Eesti elanikkond vananeb ja väheneb, Eesti on üks kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond Euroopa Liidus • … rahva tervislik seisund on suhteliselt halb • … (tasuta) haridus ei ole enam kõigile kättesaadav • … hoolimata tööjõupuudusest on paljudel inimestel keeruline keskmise palgatasemega tööd leida • … erinevused palkades ja sissetulekutes on Eestis ülemäära suured võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega

Kas Eestis on raske elada? Jah, sest …. • … suurel osal elanikkonnast ei ole võimalik oma elamistingimusi parandada • … kiire elukalliduse tõus suurendab järsult mitmete elanikkonnagruppide (madalapalgalised, lastega pered, üksikvanemad, pensionärid, puuetega inimesed, üliõpilased) vaesusriske • … Eesti on “mina-keskne” ühiskond, kus hoolivus ja ühtekuuluvustunne on pigem erandlik nähtus • … noored ei austa vanemat põlvkonda, sest need on pärit “nõuka-ajast” • … me ei oska olla õnnelikud, ei julge oma kordaminekutest rõõmu tunda, meil on hirm tuleviku suhtes

Eesti rahvas vananeb ja väheneb • Viimasel 15 -l aastal on meil olnud negatiivne iive – surmad ületavad sündimust. Eesti keskmine loomuliku iibe kordaja on jätkuvalt negatiivne, sündimus ületab suremust ainult Tallinnas ja Harjumaal • 1990 -aastatel järsult vähenenud sündimus põhjustab seda, et alates 2010. aastast siseneb tööturule üha vähem noori. Seega jääb maksumaksjaid tunduvalt vähemaks, mis omakorda vähendab rahalisi vahendeid pensionikassas ja ravikindlustuses

Rahva tervislik seisund on halb • Eestit iseloomustab varajane suremus võrreldes Euroopa heaoluriikidega. Eestis on naiste eluiga 76 aastat ja meeste eluiga 65 aastat. Kas Eestist saab üksikute naispensionäride ühiskond? • Suremuse põhjused: - südame- ja veresoonkonna haigused - pahaloomulised kasvajad - erinevad vigastussurmad, mis iseloomustavad parimas tööeas mehi • Eesti rahvas põeb kroonilisi hingamisteede haigusi ja on pidevas stressis

Haridus ei ole kõigile kättesaadav • Osal noortest väga hea haridus • Vastukaaluks on aga noorte hulgas rohkesti koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes edasi ei õpi. Selle põhjuseks on: - perede vaesus - perede toimetulematus ja õpitud abitus - riigi ükskõiksus noorte tuleviku suhtes • Samuti puuduvad Eestis täiskasvanute tööalase koolituse võimalused, mis tagavad Eesti konkurentsivõime rahvusvahelises tööjaotuses

Paljudel inimestel on raske tööd leida • • Tööturu riskirühmad on: inimesed (eriti naised) vanuses 50+ töökogemusteta ja madala haridustasemega noored venekeelne elanikkond, kes ei valda eesti keelt väikeste laste emad, paljulapselised naised puuetega inimesed pensionieas inimesed Eesti tööandjad pakuvad liiga vähe paindlikke töövõimalusi (osaajatöö, kodus töötamine jms. ), mis sobiksid eriti naistele

Erinevused palkades on suured • Eesti keskmine brutopalk 2007. a. II. kvartalis – 11500 EEK. Madalaimad palgad on hotellides ja restoranides (7000), põllumajanduses (8500) ja kaubanduses (10700) • Harjumaa (sh. Tallinna) keskmine brutopalk (13000) ületab tunduvalt Valgamaa (8400), Lääne-Virumaa (8700) ja Hiiu- ning Ida-Virumaa (8800) keskmist palka • Alampalk (2007. a. - 3600 EEK) on maksustatav ja madalam kui keskmine pension • Eestis on maksukoormus suhteliselt kõrge • Eestis on sotsiaaltoetused jätkuvalt madalad ja sotsiaalteenused välja arendamata

Tallinn versus ülejäänud Eesti • Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus – kõige paremad töökohad, kõige väiksemad ettevõtlusriskid, kõige uhkemad majad ja korterid ning kõige saastatum ja närvilisem elukeskkond!!! • Eestisisesed erinevused on väga suured: erinevad palgad/sissetulekud, erinevad haridusvõimalused, erinevad elamistingimused, erinevad võimalused ettevõtluseks ja vaba aja sisustamiseks • Mitmed maapiirkonnad on regionaalpoliitika suutmatuse tõttu muutunud isoleerituks - seal puudub vajalik infrastruktuur, napib töökohti, koolide sulgemine piirab laste haridusvõimalusi

Et Eestis oleks kõigil hea elada… • … tuleb väärtustada iga inimest! • …tuleb väärtustada lapsi ja peresuhteid – koos on alati kergem! • … tuleb toetada neid, kes ise hakkama ei saa, mitte neid halvustada • … tuleb sisendada noortesse hoolivat suhtumist oma vanematesse ja ühiskonda, kus elatakse • …tuleb märgata enda kõrval inimest ja temast hoolida • … tuleb elada väärikalt, et nii oma elu kui kogu maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta!

Ja lõpetuseks – kellel on Eestis raske elada? Kas eestlastel või Eestis elavatel vähemusrahvustel? TÄNAN TÄHELEPANU EEST!