AINERINGED KOSSTEEMIDES AINERINGE organismide jaoks vajalike ainete tskliline

AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES

• AINERINGE – organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel • Biomass – organismide kogumass kindlal ajahetkel • Fossiilne kütus – energia saamiseks maapõuest saadavorgaaniline aine • Denitrifikatsioon – mikroobides toimuv protsess, mille käigus redutseeritakse nitraate, tootes lõpptulemusena molekulaarset lämmastikku ( lämmastik vabaneb elusloodusest ja liigub eluta loodusesse. Protsess toimub hapnikuvabas keskkonnas) Sisepõlemismootor - mootor, milles vedela või gaasilise kütuse põlemisel vabanev energia muudetakse mehhaaniliseks energiaks

• Fotosüntees – protsess, mille tulemusena muudetakse süsihappegaas valgusenergia mõjul orgaanilisteks ühenditeks • Kemosüntees – Protsess, mille korral orgaanilist ainet süsnteesitakse anorgaanilisteste ühendite lagunemisel saadava energia arvel • Rakuhingamine – protsee, mille käigus orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse.

• Esmastoodang e primaarproduktsioon – ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus • Puhastoodang e. Netoproduktsioon – tarbijatele kättesaadav biomass • Kogutoodang e. brutoproduktioon – puhastoodangu ja taimede hingamiseks kulunud energia summa • Sekundaarproduktsioon – ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv • Ökoloogiline efetiivsus – tegur, mis näitab , kui suure osa toidust kasutavad organismid oma biomassi ülesehitamiseks

AINERINGED • Organismid koosnevad umbes 20 keemilisest elemendist, mis pärinevad väliskeskkonast. • Ainete ringlust eluta ja elusa looduse vahel nimetatakse aineringeks.

FOSFORIRINGE • Kõige enam leidub fosforit kivimites, vähem elusolendites, mullas ja vees. Fosfor ringleb kivimite, organismide, mulla ja vee vahel. • Vooluvesi uhab P maakoorest välja ja see muutub kättesaadavaks maismaa- ja veetaimedele( omastavad fosfaatidena ). Loomad omastavad fosforit toiduga ja eritavad ekskrementidena. Jõed kannavad P maailmamerre. Nii meredas kui teistes veekogudes sadeneb osa P põhja. Tagasi maismaale satub P siis, kui maakerke tõttu muutuvad veealused alad maismaaks, aga ka siirdekalade ja veelindude elutegevuse tulemusena. • Kaladest toituvate lindude väljaheited väetavad maismaad, paljud jõgede ülemjooksule kudema siirdunud kalade hukkumisel satub P toidahelasse merest kaugemal. • Taimedele omastataval kujul leidub fosforit looduses vähe. Fosfor „istub kinni“ elusolendites või vähelahustuvate ühenditena setetes. Veekogudes on fosfor tavaliselt tootlikkust piiravaks teguriks. • Fosforiga saastajad on : kodumajapidamised, tööstused ja põllumajandus

ENERGAIVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMIDE • Fotosüntees ja kemosüntees kui esmast orgaanilist ainet tootvad protsessid. • Kust pärineb ökosüsteemides kasutatav energia ? • Energiavoog – Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid).

• Esmastoodang e primaarproduktsioon – ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus • Puhastoodang e. netoproduktsioon – tarbijatele kättesaadav biomass • Kogutoodang e. brutoproduktioon – puhastoodangu ja taimede hingamiseks kulunud energia summa • Sekundaarproduktsioon – ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv

• Ökoloogiline efektiivsus – näitab, kui suure osa toidust kasutavad organismid biomassi ülesehitamiseks. Väljendatakde kasutegurina ( %) • Taimedel on ökoloogiline efektiivsus sama, mis netoproduktsiooni osa brotuproduktsioonist e. Keskmiselt 50 % • Loomadel on biomassi juurdekasv nende poolt söödud toiduga võrreldes väga väike kuna loomad kulutavad palju energiat elutegevuseks. Loomade ökoloogiline tõhusus on umbes 10 %. See on suurim noorloomadel kasvuperioodil. Ökoloogiline efektiivsus näitab seega kui suure osa looma söödud toidu energiast saab kätte toiduahela järgmine lüli.

BIOMASSI JA ENERGIA JAGUNEMIST ÖKOSÜSTEEMIS VÕIB KUJUTADA ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDINA. • Püramiidi astmed vastavad toiduahela lülidele nii, et püramiidi alus kujutab tootjaid, teine aste herbivoore, kolmas aste kiskjaid jne Püramiidi astmeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks

ÖKOLOOGILINE TASAKAAL. • Isereguleeruva arenemisprotsessi käigus kujuneb ökosüsteemis välja ökoloogiline tasakaal. seisund, kus: • erinevate liikide konkurents ressursside pärast on minimaalne, • koosluste struktuur on maksimaalselt liigestunud, • aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne väljalangeva biomassiga.