Varased mitteregivrsilised anrid Soolorepertuaar intoneerimistbid hiked kutsungid helletused

Varased mitteregivärsilised žanrid. Soolorepertuaar intoneerimistüübid hõiked, kutsungid helletused loodushäälendid loitsud lastelaulud ahellaulud muinasjuttudes itkud

sageli on koos sõna ja tegevus kuidas esitati? Veli ella, veljekene, ära kipu kilterissa, vahi vallapiälikussa – kibe surm one kilterilla, valus vallapiälikulla! Kui sa lüöned orjalasta, valusast sa vaestalasta, ori tõõseb hommikunna, vaene enne valge’eda, tõstab üles kaksi kätta, kümme küünta, käsib su käed mädata, sõrmed lülini lüheta. peial pihku pehmisseda. Suagu, suagu, ma sajatan: täna üksi, homme kaksi, ülehomme kõik need kõlmi! tekstid Kodavere kihelkonnast 1887, 1888.

„Sõnu luges ta tasa pobisedes, et teiste kuuldes sõnad ei kaotaks oma mõjuvõimu. Näo pööras ta sõnu sosistades põhja poole, ise silus ja paitas kätega õrnalt haiget ja juba rohuga võitud kohta. “ mälestused Kuusalu rannas Tapurla k elanud Mai Kravtsovist, minialt Leena Kamarikult 1956 “Hundi Kusta siis pobises miski oma nina ette. Ja uss tuligi. Tuli kõhe rukki õrasse sisse, õras liikus kahele puole, õras õli nisuke madal, õli näha, kuda uss ruomas kohe tierada pial. Kusta sirutas käe välja ninda ja uss keris ennast kierdu tieraja pial. ” Iisaku khk, meenutanud Enn Rego 1983 Roosisõnad ja nikastuselõnga tegemine Tomski oblast, Kaseküla

Loitsu esitusviisid: Sõnakeskne – monotoonne, retsitatiivne intoneerimine: monotoonne – pisut rütmistatud – ilmekam, rõhkudega lugemine sisendav – kuri või hirmutav Mängulisem, rütmikeskne – hüüdeline intoneerimine: rütmiline lugemine vahelduvate (vastandatud) kõrgustega laulmine: lihtsa motiivi kordus – viisiga laulmine

Tuleb võtta üks villane lõng – kui tä õless kahe- või kõlmekõrru kokku panna – üks süllä pikune. Siis tuleb selle lõngale üheksa sõlme sisse teha. Ja parajaste, kui neid sõlmi kokku tõmbad, siis tuleb iga sõlme sisse niid sõnad lugeda. Parem one, kui lõng õless punane. Ja siis sii lõng ümber selle aige kõha siduda. Siis suab tervess. Tehakse villase punase lõnga sisse üheksa lahtist sõlme. Loetakse iga sõlme sisse niid sõnad, kui sõlm lahti on. Siis tõmmatse lõng trammi, siis kukuvad kõik sõlmad korraga kinni ja lõng pannasse ümber nikastanud koha. Anna Lindvere, Mustvee, pärit Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k. 1938 Tallinnas (ERA, Pl 92 B 4)

Nurmes Põhja-Karjala maakond Pekka Tuovinen, Nurmes, Kynsinieme k, salvestatud 1953 Valtimos

oi sie mato maan alainen kirjava kulon alainen luulit puuta purrakseni haapaa haukatakseni pajuu pannakseni leppää leikatakse et sie puuta purrutkuu haapaa haukannunnu etkö leipää leikannut purit viatoint ihmist viatoint verii haavoittelit ai sie paha ja pagana ai sie häijy- häijy hävitöini tiem mie siun lihat lihasen keiton kanssa närin luisien hampahien välissä via sekivulla tervike ja havalla paremmaks ja kivulla terviiks ja havalla paremmaks ja ptyi (sylkäisy) Anna Kivisoo, Väikylä, snd Ropsu k, Eesti-Ingeri (isur, ema vadjalane), 1937 Tallinnas

Liisa Kümmel, Tori khk, Ore k, snd 1888 Suure-Jaani khk, Leetva k. Küsitleb H. Tampere 1961. a. Mis sa, siga, sirised, kivialune, kirised, mässi ennast mättaesse, keri ennast künkaesse! Küll ma mõistan su arvata, mida karva, Leenake, kullakallis Leenake: savikarva, samlakarva, musta muti mulla karva, sisaliku silma karva, sarapuu malga sarnane, pea sul kui pajupuu, keha kui kuuse juurikas. Sinu võim on võetud, karniuh! Anton Visnap, Paistust (RKM, Mgn. II 1827 a)

Tere, tere, kuuke, sina vanaks, mina nooreks! Sina kulda sööma, mina kulda saama! Seale uni, laisale tõbi, tööle jõudu, leivale jätku! Pärnu-Jaagupi khk 1933. a (E 83501 (44)) Tere, kuu, nuur miis! Sina vanast, mina noorõst! Kuu kulla puhtast, mina rahu tervest! Ode Vabarna, Setomaa, Ton´a k (RKM, Mgn. II 1859 g)

Kiirmus, kaarmus, arakale aigus, varesele valu, kiitsarakale kibedust ja mustalinnule muu tõbi! Undi uule, karu kaela, rebase reide, põdra põlve, jänese jalga, kitsi kinderkonti, kilk kannatama, kirp pikali seena ääre maha, karpragati! Ümmer lamaka lepa, ümmer kõvera kase, urr-urr, vananaise tasku! Minu lapse kõht terves, külalapsed kõik vurtsa viskama! Liisa Kümmel, Tori khk, Ore k, snd 1888 Suure-Jaani khk, Leetva k. Küsitleb H. Tampere 1961. a. (RKM, Mgn. II 520 i) Selma Lätt, Tartu, pärit Hallistest Anna Kruusimägi, Karja khk Kiitsakale kibe ja varesele valu, kassi perse pind – meie lapse käsi, saa terveks! Juuli Sööt, Rõuge khk Harakulõ halu, varõssalõ valu, mustalõ tsirgulõ muu tõbi! Rebäsele suur pikk riitäüs, soelõ suur suutäüs, kahrule suur kahmatäüs latsõ käekene terves!

Olga Parts, Helme Aitima, aitima, äh, aitima puuraiujale, aitima kivikikerdäjäle, aitima palgivädajale, aitima saunategijäle, (aitima saunaküttäjäle, aitima veevädäjäle, ) aitima, äh, äh! Anna Sutt, 54 a, 1968. a Kihnus (RKM, Mgn. II 1578 d, e) Jummal sekka, sannakõnõ! Aituma, aituma viituujale, vihahaudjale, sausüüjale, sannakütjale, aituma, käe kerges, silma selges, jala nobes Ja ehk kui sääl kedagi na viheldi, mõni noor tüdruk, sis vanemid inimesi, sis taale iks loeti, et: kosja tulgu, tõsõ mingu, kolmanda saisku tua takah! Anna Jeret, 68 a. Urvaste khk 1967 (RKM, Mgn. II 1360 h)

Armsaks vihtlemine Saki, saanakene, saki, saanaleenikene! Õetsileini, õnneleini, kasuleini, karjaleini, pruudileini, armuleini! Kurjad lapsed lava alla, meie lapsed lava piäle! Külä ahjun külmäd kivid, mede ahjun medeleeväd. Aiteh vihale, aiteh vedele, aiteh saanale, aiteh leenile! Nõnna armas pruudi miäless nagu lõpnud lammas koera miäless! Nõiamoor vihtleb undisabaga: Anna Lindvere, pärit Kodavere khk Sääritsa k Saamuel Mesipuu, Kodavere khk, Peatskivi k 1955. a Saki, saanakene, saki, saanaleenikene! Irmukakku, armukakku, läbi reite reinukakku! Kuda tibu, nõnda tervis, kuda arst, nõnda abi! Undisabaga vihelda, rebasesabaga võida. Nõnda mina meeste meelest, koolu lammas koerte meelest! Kitsepiimaga joota, undisabaga võida.

Noh, siis see suurem kunstitegemine oli karvakakk. Võeti oma ihukarvu ja hõõruti peenest ja katsuti kudagi poisile sisse sööta. Aga kui kooki küpsetati või leiba tehti või, siis niiviisi, et kui ahi oli ära küdenud, siis selg ahju poole tüdrikul ja sorkas selle ahju ja luges: Ahju, armukarask, läbi reite, rõõmurõõsk! Ja siis, kes ühe suutäie sellest karaskist hammustas, see oli igavest ära tehtud, tema maha ei jäänud, mine kus tahad. Leida Laasma, Kodavere khk, Sassukvere k, 1981. a.

Sõõru, sõõru, totukeine, sõõru mulle sõstrapiima, maalu mulle marjapiima, mul on pere piima tahtmas, võõraspere vöida tahtmas. Liini Ränk, 53 a, Pöide khk, Orinõmme k, 1956 (RKM, Mgn. II 18 c) Sõeru, sõrgajalga, anna piimä, arkijalga, lüpsä suured sangutäved, pihelgäsed pütitäied. Olga Sutt, snd 1894, Kihnu, Rootsiküla 1956 (RKM, Mgn. II 38 f)

Kipi, kotla, vaari, vatla! Mehed metsäst tulevad, poisid puida raidumast, naised nairid kakkumast, tüdrukud äestämäst. Kee, kee, supikene, liigu, leemekene, et saaks lauale teid panna, et saaks lauale sind panda! Pere tuleb, tühi kõht. Liidia Kampus, s 1898, Kolga-Jaani khk, Leie k, 1961

Päevlik, pätslik, tulõ vällä tutslik, küdsa sullõ kuklõ, panõ muna sisse, jätä otsa vällä! Sõgli, sõglaga, sõgli sõgla põh´aga, nõgli nõglaga, nõgli nõgla silmägä, otsõ oraga, otsõ ora otsaga! Päev tulli vällä kullatsõst keldrest, hõpõlivva põh´a alt, pani temä kotti. Kotil oll´ üts´ mulgukõnõ, päev tull´ vällä, sai illos ilmakõnõ, lätsi kar´aga kodo. Erna Ojaperv, snd 1914, Vastseliina khk, Ala-Hanikase k (RKM, Mgn II 3504 (23))

Päiv, tulõ vällä, ma lää sullõ käümä vii püti piimä, poolõ pätsi leibä. Rosalie Hankov Rõuge Tule väna, päevakene, ma anna sulle pätsi leiba, ella või ee ellale, päevapoisil poole pätsi, ella või ee ellale, kuul anna kollast leibä ella või ee ellale, vilul anna villast leibä, ella või ee ellale. Anna Evert, 82 a, Halliste khk, Abja-Paluoja, pärit Polli m, 1961.

intoneerimistüübid hõiked, kutsungid helletused loodushäälendid loitsud lastelaulud ahellaulud muinasjuttudes itkud

Helletused Huiked, kutsungid ja käsklused loomadele Anna Lindvere, Kodavere Anette Karu Harju-Jaani Mari Sarv, Karksi Liidia Strandson Häädemeeste Marie Helimets, Karksi Anna Evert, Halliste Juulia Leedoks, Helme Olga Parts, Helme Liisa Kümmel, Tori Anette Evart, Järva-Madise (külakarjase kutsumine) Vilma Prodel, Iisaku sinu huikamine Kihnu: huiked loomade kutsumised

intoneerimistüübid hõiked, kutsungid helletused loodushäälendid loitsud lastelaulud ahellaulud muinasjuttudes itkud

Hällilaul Olga Lamend, Kihnu süda Anne Vabarna, Seto Linda Parkja, Sangaste

Hällilaul Uni tuleb Uustalu poolt, magamine Matu poolt. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. Tule, tule, Tuku-Tiina oma unevörguga, oma punderkotiga, kata lapse silmad kinni! Leen Peru, Mustjala

Lastelaulud: ahellaul Tsõit-tsõit tsõdsõle, üle aia onule, läbi aia lellile! Mis sääl aia all oll´? Tiik´ aia all oll´. Mis sääl tiigi keskel oll´? Säng´ tiigi keskel oll´. Mis sääl sängü sisen oll´? Muna sängü sisen oll´. Mis sääl muna sisen oll´? Kana muna sisen oll´, kikas kuldakannustega, vares vaskisaabastega. Pauliine Pihlak, Hargla 1957. RKM, Mgn. II 84 a

Lastelaulud Hilda Aken, s. 1898, Võrumaa, Kanepi k. , 1967. ahellaul

hõiked, kutsungid helletused varblane loodushäälendid ööbik loitsud lastelaulud peoleo ahellaulud muinasjuttudes itkud metsvint lõoke pääsuke vares vene kiriku kellad Oskar Surva, Iisaku, 1970 Mari Sutt, Audru, 1936

Kaarel, Kaarel! Jaak, Jaak! Kus lääd, kus lääd? Sõrve, Sõrve! Mis sinna, mis sinna? Obu koola, obu koola. Maaa kaaa, maaa kaaa! Luu ja nahk, luu ja nahk! Mul pekk, mul pekk! Juu peaaale, juu peaaale! Pronk, pronk! Mul noorik, mul noorik. Kust said, kust said? Kaarmast, Kaarmast! Mul kaa, mul kaa! Saarlane, saarlane. Paras paar, paras paar!