Homostaasi neuraalne regulatsioon Koostas M Agasild Organite ja

Homöostaasi neuraalne regulatsioon Koostas: M. Agasild

Organite ja elundkondade tööd reguleerivad o närvisüsteem o hormonaalsüsteem http: //kcampbell. bio. umb. edu/Mam. Tox/Presentations/Session 3/Session%203. html

negatiivne tagasiside Enamasti toimub regulatsioon negatiivse tagasisideme põhimõttel. s. t retseptorite poolt saadava info alusel käivitatakse organismis protsessid, mille toimel kõrvaldatatakse juba tekkinud muutused. ( lükatakse organismi algasendi poole tagasi). Nt higistamine, värisemine… o

Positiivne tagasisiside o o Organismis võimendatakse kõrvalekallet ja lükatakse prostessi lõpu suunas. Nt oksendamine ja sünnitamine

Neuron Närvirakukeha ja tuum dendriit Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. http: //www. youtube. com/watch? v=s. QKma 9 u. MCFk Neuriit müeliinkest presünaps Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.

Närvirakk - neuron närvirakukeha Akson ehk neuriit Dendriidid – juhivad impulsi rakukeha suunas

Sünapsid o o o Neuronitevahelised ühendused (kahe närviraku vaheline seos); ajus ühe raku kohta ca 1000 sünapsit Elektriline sünaps (ca 20%) –akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku; impulsi ülekanne kiire kuid ei võimalda infot töödelda. Keemiline sünaps – impulss kantakse keemilise ülekandeaine, mediaatori (virgatsaaine, transmitter) abil teise rakku. Inimesel ca 80% http: //www. youtube. com/watch? v=Yw. N 9 a. Cob. Cy 8 http: //www. youtube. com/watch? v=FR 4 S 1 Bqd. FG 4&feature=related

http: //www. photaki. com/picture-active-nerve-cells-synapse-synapses_150205. htm

Keemilised sünapsid o o o o Võimaldavad signaalil liikuda ainult ühes suunas ühelt neuronilt teisele Võimaldavd neuronil kas ärrituda või pidurduda Võimendavad signaali Kui ärritus on liiga tugev, väldivad ülestimulatsiooni Filtreerivad madala sagedusega ärritusi Töötlevad infot sünaptilise summatsiooni teel On modifitseeritavad (sellel baseerub õppimisvõime)

o o o Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktioon, mille käigus muutub lühikeskes ajaks rakumembraanipotensiaal. Närviimpulss tekib põhimõttel kas KÕIK VÕI MITTE MIDAGI (kas ei teki üldse või alati ühes neuronis ühesugune). Seega tajutava signaali tugevus sõltub ajaühikus genereeritavate närviimpusside hulgast ja reageerivate närvirakkude arvust.

o o TUGEVAM ÄRRITUS EI TEKITA TUGEVAMAT SIGNAALI VAID TINGIB SUUREMA HULGA NÄRVIIMPULSSIDE GENEREERIMISE Teatud aja jooksul pärast närviimpulsi teket ei suuda neuron uut närviimpulssi tekitada (puhkeperiood 2 ms)

Kuidas tekib närviimpulss ? o o Närviimpulss levib ühe neuroni neuriidilt teise dendriidile. Kui impulss jõuab neuriidi lõppu, siis erutatakse kokkupuutekohas mediaatorainet. Kui piisav kogus mediaatoraińet on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund: Rahuolekus genereeritakse impulss, Aktiivses olekus pidurdab mediaator erutuse.

Sünapsid jaotatakse : o o Erutussünapsid Pidurdussünapsid

Sünaptiline summatsioon – ajaühikus saabub mitu erutussignaali, mis summeerudes loovad suurema postsünaptilise potensiaali. Kui selle tase ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss.

Postsünaptiline pidurdus o Kui rakku saabub ühes ajaühikus rohkem pidurdavaid kui aktiveerivaid signaale, siis närviimpulssi

http: //www. youtube. com/watch? v=Chp. YCDi. X 348 Ülekanne ioonide tasandil (A) Tegevuspotentsiaal põhjustab Ca 2+ ioonide sisenemise presünaptilise neuroni tsütoplasmasse. (B) Ca põhjustab neurotansmittereid sisaldavate vesiikulite vabanemise sünapsisse. (C) Neurotransmitteri molekulid seostuvad signaali vastuvõtva raku membraanil olevatele retseptoritele, misjärel signaali vastuvõttev rakk muutub (membraanipotentsiaal) – impulss kandub üle. (D) Mõne aja pärast neurotransmitter kas võetakse signaali andnud rakku tagasi või lagundatakse sünapsis.

http: //www. youtube. com/watch? v=LT 3 VKAr 4 roo

o o o Mediaatorite olemasolu tõttu on võimalik närvisüsteemi tööd mõjutada kunstlike ainetega. Valuvaigistid pidurdavad närviülekandeid. Alkohol ja nikotiin ergutavad. http: //www. youtube. com/watch? v=pa. Azzw. Zi 3 vk