VRVIPETUS Kige loomulikum valgusallikas on meile pikesevalgus Pikesevalgus

VÄRVIÕPETUS

Kõige loomulikum valgusallikas on meile päikesevalgus. Päikesevalgus on liitvalgus ja liitvalgus laguneb spektriks (vikerkaareribaks). • Prisma lahutab teda läbiva valge valguse värvilisteks valgusteks. . spektri- ehk vikerkaarevärvideks. • Värvide järjestus on alati ühesugune: punasest • Värvusi tajume silma võrkkesta kaudu. • Igal värvusel on oma lainepikkus. violetini.

Spektri- ehk vikerkaarevärvid 7 spektrivärvi: – punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – violetne

Värviline pind Põhjus, miks me näeme ümbritsevat maailma värvilisena on selles, et erinevad kehad neelavad erinevat värvi valgusi. Seda värvi valgused, mis ei neeldu, peegelduvad kehadelt tagasi ja annavadki neile värvuse. Värviline pind peegeldab tagasi pinnavärvi valguskiired. Teised värvid neelduvad pinnas. Punane keha peegeldab tagasi vaid punast valgust.

Pinna värvus VALGE – kõikide teiste spektrivärvide tagasipeegeldus. Kui enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, siis on pind valge. MUST – kõikide spektrivärvide endasse neelamine. Ei peegeldu tagasi. Kui enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, siis on pind must.

Värviliste valguste liitmisel saadakse valgus. Seda näeme teleriekraanil, arvutimonitoril, teatrilaval.

Värvipigmentide segunemisel saadakse must värv. Seda näeme trükkimisel, värvainete segamisel.

Itteni värviring 12 värvi Kõige heledam toon on kollane Kõige tumedam toon on violetne

Põhivärvid ehk primaarvärvid ehk esimese astme värvid : punane, kollane, sinine. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud värvid. Põhivärve nimetatakse veel kromaatilisteks värvideks. (Kromaatiline – kr. k chromaticos – värvusesse puutuv. ) Kõige puhtamad värviringis on kolm põhitooni.

Sekundaarvärvid ehk teise astme värvid - need on esimese astme seguvärvid: oranž, violetne, roheline. Saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel. oranž- segatud punane ja kollane roheline- segatud sinine ja kollane, violetne- segatud sinine ja punane

Tertsiaarvärvid ehk kolmanda astme värvid - need on teise astme seguvärvid, mida saame, kui segame teise astme värve omavahel või põhivärvidega.

laimiroheline Punakasoranž indigo türkiis Kollakasoranž

Täiend-, kontrast-ehk vastandvärvideks nimetatakse värve, mis asuvad värviringis teineteise vastas.

Toonilähedased värvid - värvid, mis asuvad värviringis lähestikku. Ühe värvi erinevad toonid. Nt. kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline.

Värvid jagunevad kahte suurde põhirühma : 1. Akromaatilised värvid on värvuseta värvid- valge, must ja hall. Nimetatakse ka neutraalvärvideks. Neid iseloomustab heleduse aste. 2. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Kromaatilised värvid on kõik ülejäänud peale musta, halli ja valge.

Akromaatiliste värvidega saab värve tumendada ja helendada. Kerged toonidpastellsed, segatud läbi valgega. Valgega segades saame külma varjundi. Rasked toonidsegatud läbi mustaga. Mustaga segades saame sooja varjundi.

Monokroomsed värvid - on ühe värvi heledamad ja tumedamad toonid. Monokroomne- ühevärviline Polükroomne- mitmevärviline Monokromaatiline maal- ühele värvitoonile ülesehitatud maal. Kasutatakse selle värvi eri Intensiivsusastmeid või segatakse neid akromaatiliste värvidega.

Värvide segamise elementaartabel Põhivärvide omavahelisel segamisel tekivad sekundaarvärvid. Värve on võimalik helestada ja tumestada

Koloriit - värvide kogumõju, pildile iseloomulik värvivalik. Koloriit võib olla näiteks soe või külm, hele või tume, kuldne või punane jne. Oleneb sellest, millised värvid domineerivad. Värviringi pooleks jagades jääb vasakule külmad ja paremale soojad toonid.

Külmad toonid. Külma värvi kujutised tunduvad kaugemal ehk “kauged värvid” Külmad (kaugel) värvid on: 1. roheline; 2. sinine; 3. violetne. (segatud läbi sinisega) Soojad toonid. Sooja värvi kujutised tunduvad lähemal. Soojad (lähedal) värvid on: 1. punane; 2. oranž; 3. kollane. (segatud läbi kollasega)

Soe koloriit

Külm koloriit Külmad värvid tekitavad kauguse mulje.

Koloriit ehk värvigamma- värvide kogumõju, värvivalik Kontrast- vastand Kontrasvärvid ehk vastandvärvid põhivärvidele Monokroomne- ühevärviline Polükroomne- mitmevärviline Palett- värvide segamise alus Nüanss- varjund, kerged värvierinevused Harmoonia- kooskõla. Omavahel sobivad värvikooslused. Molbert – maalipukk, kunstniku töövahend, tugiraam, millele asetatakse maalitav töö.

Värvide omadused: • 1. Sooja ja külma tunnetus (sooja tekitavad kollane ja punane ning neile lähedased toonid, kuid muutuvad kohe külmaks, kui lisada sinist. Nii tekitavad külma tunnetust sinine ja kõik lähedased sinisegatud toonid). Valgega segades saame külma varjundi, aga mustaga segades sooja varjundi.

2. Raskustunne. Rasked on soojad värvid, kerged on aga külmad värvid. 3. Värvid aitavad luua ka ruumilist muljet, seda nimetatakse värvusperspektiiviks. • Eenduvad värvid on soojad, erksad ja intensiivsed. • Taanduvad on aga vastupidi tuhmid ja külmad.

Värviõpetuse kordamistabel 1. Esimese astme värvid ehk PÕHIVÄRVID primaarvärvid Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud värvid. Punane, kollane, sinine 2. Teise astme värvid sekundaarvärvid Esimese astme seguvärvid. Saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel. Oranz, Roheline, violetne 3. Kolmanda astme värvid tertsiaarvärvid Teise astme seguvärvid. Neid värve saame, kui segame teise astme värve omavahel või põhivärvidega. Punakaspruun, kollakaspruun, sinakaspruun, laimi, purpur, türkiis, indigo jne.

-Täiendvärvid -kontrastvärvid -vastandvärvid nimetatakse värve, mis asuvad värviringis teineteise vastas Punane & Roheline Kollane & Violetne Sinine & Oranž Toonilähedased värvid nimetatakse värve, mis asuvad värviringis lähestikku. Ühe värvi erinevad toonid. Nt kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline Akromaatilised värvid ehk on värvuseta värvid. neutraalvärvid Neid iseloomustab heleduse aste. valge, must ja hall Kromaatilised värvilised värvid kõik värvid peale musta, halli ja valge. Monokroomsed värvid on ühe värvi heledamad ja tumedamad toonid Nt sinise heledamad ja tumedamad toonid.

Kerged toonid- pastellsed, segatud läbi Pastellsed toonid valgega. Valgega segades saame külma varjundi. Rasked toonid- segatud läbi mustaga. Mustaga segades saame sooja varjundi. Külmad värvid Külma värvi kujutised Nt roheline, sinine, tunduvad violetne kaugemal ehk “kauged värvid” Soojad värvid Sooja värvi kujutised tunduvad lähemal. Mustaga segatud toonid. Nt punane, oranž, kollane

Kirjandus • Kompositsiooniõpetus, E. Kärner, TEA Kirjastus, Tallinn 2006 • Kunstiõpik 7. -9. klassile, A. Purre, Atlex, 2005 • http: //www. kke. ee/