Vrvipetus Kava n n n Phimisted Valgus Vrvimudelid

Värviõpetus

Kava n n n Põhimõisted Valgus Värvimudelid n n n RGB, CMYK Värvipsühholoogia Värvitrendid ja värvide mõju

Põhimõisted n n n Põhivärvid Primaarvärvid Sekundaarvärvid Värviring Kromaatilised värvid Akromaatilised värvid

Põhivärvid Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa koostada segamise teel Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve

Värviring K+P=ORANZ P+S=VIOLETT S+K=ROHELINE Oranz, violett ja roheline on II astme värvid

Itteni värviring n Primaar- ja sekundaarvärvide segamisel saame kolmanda järgu (korralduse) värvid

Värvi põhikarakteristikud n Värvitoon (värvus) n n Küllastus, kromaatilisus n n n Ideaaliks spektrivärvid Kromaatilised Akromaatilised Heledus n n Helestamine Tumestamine

Värvitoonid n n Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone Lähistoonid

Kromaatilisus n n Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma

Värvide heledus n n Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed

Komplementaarvärvid Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANE-ROHELINE (S+K) KOLLANE-VIOLETT (P+S) SININE-ORANZ (K+P) Värviringil asuvad nad teineteise vastas

Soojad ja külmad värvid SOOJAD KÜLMAD

Värvilahendus toonis n n Värviringil olevaid värvitoone võib helestada ja tumestada võib valida ainult ühe sobiva värvitooni, värvida toon - toonis

Värvikontrastid n Värv – värvis n Vastandvärvid n Hele – tume n Soe - külm

Kvantiteetkontrast PUNANE - ROHELINE ORANZ - SININE 1/2 - 1/2 1/3 - 2/3 KOLLANE - VIOLETT 1/4 - 3/4 Iga värvitoon nõuab harmoonia saavutamiseks teatava hulga kontrasttooni (vastandvärvi)

Simultaankontrast Ühe värvitooni mõju teisele Oranzil taustal muutub hall toon külmemaks, sinisel soojemaks Punane ruut tundub valgel taustal tumedam, mustal heledam

Valgus

Valgus ja värv n n Päikesevalgus on liitvalgus Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks

Spektrivärvid n Seitse spektrivärvi n n n n Punane oranž kollane roheline sinine indigo violetne

Värvispektri jagamine kuueks tsooniks n Spektrivärvid on värvitooni puhtuse hindamisel ideaaliks n Vastavalt nägemistajule – kolmeks tsooniks n RGB-süsteemile aluseks

Värvimudelid n RGB (red green blue) – aditiivne värvimudel n n Aisting – kiirguse liitumisega (sünteesiga) CMYK (cyan magenta yellow key) – subtraktiivne värvimudel n Aisting – kiirguste eraldamisega (sünteesiga)

RGB (red green blue) R-red, G-green, B-blue, C-cyan, M-magenta, Y-yellow

CMYK (cyan magenta yellow key) n n n Cyan-värviga kaetud pind neelab pealelangevast valgest valgusest täielikult ära punase valguse magenta-värviga kaetud pind rohelise yellow-värviga kaetud pind sinise valguse

CMYK R-red, G-green, B-blue, C-cyan, M-magenta, Y-yellow n Cyan-värvi, magenta-värvi ja yellow-värvi segamisel neelatakse kogu pealelangev valgus - pind tundub peaaegu mustana

Kasutamine n RGB n n kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös CMYK n kasutatakse trükitööstuses ja värviprinterites

Värviprinterid n n n Kujutis arvuti monitoril kasutab RGB-värve printimiseks tuleb konverteerida CMYK- kujutiseks Seda tehakse tarkvaraliselt printeri juhtprogrammi ehk draiveri abil

Neljavärvitrükk n Menetlus põhineb substraktiivsel CMYK-värvimudelil

Värvilahutus n Etapp värvifotode ja graafika trükiettevalmistuses, kus originaalkuva lahutatakse neljaks komponendiks: cyan, magenta, yellow, black

Värviring n seosed kolme erineva põhivalguse (RGB) ja kolme põhivärvi (CMY) vahel