VRTSJRVEST JRVEMUUSEUMINI TARVASTU LASTEAED SOE MAJA SOE PAISJRV

VÕRTSJÄRVEST JÄRVEMUUSEUMINI TARVASTU LASTEAED SOE MAJA

SOE PAISJÄRV • VANASTI VOOLAS SIIN OJA JA KARJATATI LEHMI • ESIMEES ELMAR KALLAS SOOVIS KÜLALE KAUNIST ILMET • LÄHIM VEEKOGU UJUMISEKS ASUS 7 KM KAUGUSEL • 1985 AASTAL VALMIS KAUNIS VEESILM • NIME SAI ASUKOHA NIME SOE JÄRGI • TÄNU LASTEAIALE ON PRAEGUSEKS ÜMBER SOE PAISJÄRVE 1, 4 KM PIKKUNE LOODUSÕPPERADA KOOS INFOTAHVLITEGA

KIVILÕPPE • ASUB VILJANDIMAA VÕRTSJÄRVE LÄÄNEKALDAL. • IDAS PIIRNEB KÜLA VÕRTSJÄRVEGA, LÕUNAS JÄRVEKÜLA VOORELISE MAASTIKUGA, PÕHJAS NÄLGU SOOGA JA LÄÄNES SOE KÜLAGA. • KIVILÕPPEL ON SÜNDINUD HELILOOJA JA DIRIGENT JUHAN SIMM NING TEMA NÄITLEJAST VEND ANTS SIMM, KES ON MAETUD SEAL ASUVALE SIMMI TALU KALMISTULE. • KIVILÕPPEL ASUB KA VÕRTSJÄRVE KALAKAITSEKORDON JA KAKS SADAMAKOHTA.

MUISTEND • KALEVIPOEG JA VANAPAGAN VÕISTELNUD VÕRTSJÄRVE PÕHJAKALDAL, TARTUMAA KALDAL, KIVIHEITMISES. KALEVIPOJA KIVI LENNANUD JÄRVEÄÄRSESSE SOHU, VANAPAGANA OMA JÄÄNUD VEIDI PÕHJA POOLE MAJORI OJA ÄÄRDE PIDAMA, MIDA NIMETATAKSE VANAPAGANA KIVIKS.

KALEVIPOJA KIVI • RÄNDRAHN TARVASTU VALLAS KIVILÕPPE KÜLAS • ASUB VÕRTSJÄRVES KALDA LÄHEDAL ROOSTIKUS PAADISADAMA JUURES. • KIVI ON HÄSTI NÄHTAV JA LEITAV, KUI SEDA ÜMBRITSEB 0, 5 MEETRI SÜGAVUNE VESI. KIVI ON 3 M KÕRGUNE NING 15 M ÜMBERMÕÕDUGA. • KIVI ON ALATES 1959. AASTAST KAITSE ALL. KIVI KÕRVAL VEE TÕTTU TÄHISTUST EI OLE, SEE ON KALDAL.

VANAPAGANA KIVI • • RÄNDRAHN TARVASTU VALLAS KIVILÕPPE KÜLAS. ASUB VÕRTSJÄRVE KALDAST UMBES 300 M MAISMAA POOL LAI 4, 3 M, KÕRGE 1, 4 M, ÜMBERMÕÕT 13, 5 M. 2007. A. RAJASID KIVILÕPPE KÜLA ELANIKUD VIRVE JA VELLO AASNA ÜHE KM PIKKUSE LOODUSRAJA, MIS VIIB HUVILISED METSAS VANAPAGANA KIVI JUURDE. • LOODUSRAJA ALGUSES RIPUB PUUST VANAPAGAN, MIS NÖÖRIST TÕMMATES KELLAHELINA SAATEL KÄSI JA JALGU LAIUTAB NING ANNAB MÄRKU TULIJATEST. • RÄNDRAHNU KOHALE ON PERERAHVAS RIPUTANUD KUKE, MIS OSKAB PATAREIDE ABIL KIREDA. TEMA ÜLESANNE ON VALVATA, ET KIVI MINEMA EI TASSITAKS. «KUI KUKK LAULAB, KAOB VANAPAGANAL VÄGI ÄRA, » TUTVUSTAS PERERAHVAS VEEL ÜHTE LEGENDIDEST TUNTUD TÕDE.

KIVILÕPPE KORDON • ASUB VILJANDIMAAL TARVASTU VALLAS • KESKKONNAJÄRELEVALVE SEISUKOHALT OLULINE TUGIPUNKT VÕRTSJÄRVE ÄÄRES. • HOONET NIMETATAKSE KESKKONNAJÄRELEVALVE OPERATIIVJUHTIMISJA KOOLITUSKESKUSEKS • ENDINE NÕUKOGUDEAEGNE KIVILÕPPE KALAKAITSEKORDON. • HOONE ON EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI JA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE TOEL LÄBINUD TÄIELIKU UUENDUSE.

VÕRTSJÄRV • SUURIM SISEJÄRV • KESKMINE PINDALA 270 KM 2, PIKKUS UMBES 35 JA LAIUS PÕHJAOSAS 15 KM, KESKMINE SÜGAVUS 2, 8 JA SUURIM SÜGAVUS 6, 0 M. • SAARED – TONDI-, PÄHK-, AIN-JA HEINASSAAR. • JÄRVE VOOLAVAD 5 JÕGE - VÄIKE EMAJÕGI, ÕHNE, TARVASTU, TÄNASSILMA JA RÕ NGU, 7 OJA - PIKASILLA, ANNIOJA, SOE, VÄLUSTE, MELESKI, NIGULA JA PÜHASTE NING 9 PEAKRAAVI - LÜÜSI, KIVILÕPPE, RIUMA, RIDAKÜLA, OIU, LEIE, KONGUTA, TAMME JA AHTMIKU, VÄLJA VOOLAB EMAJÕGI.

VÕRTSJÄRVE TAIMESTIK • SUURTAIMI ÜLE 100 • KÕIGE TAVALISEM ON TÄHK-VESIKUUSK. • OHTRUSE POOLEST ESIKOHAL HARILIK PILLIROOG, JÄRVKAISEL, KOLLANE VESIKUPP, KAELUS-PENIKEEL. • KÕIGE ROHKEM ON VÕRTSJÄRVES VEESISESEID TAIMI, JÄRGNEVAD KALDAVEETAIMED JA UJULEHTEDEGA TAIMED. • ESINEB SINI- JA RÄNIVETIKAID

HARILIK PILLIROOG • ROOG, KÕRKMED, MERIHAIN, VESIROOG, SÕNN • MITMEAASTANE ÜHEKOJALINE ROHTTAIM, KASVAB VEES JA LIIGNIISKETEL ALADEL TIHEDATE KOGUMIKENA. KÕRGUS 0, 8. . . 4 M. • SÖÖDATAIMENA KÕLBAB HOBUSTELE JA VEISTELE VAID NOORELT, PUITUNULT TÄHTSUSETU • TAIM ON TOORAINEKS EHITUSPLAATIDE JA PABERI TOOTMISEL. ROOGU KASUTATAKSE VILEJA TORUPILLIDE VALMISTAMISEL. • MATTIDE JA LINIKUTE VALMISTAMISEKS.

KAELUS-PENIKEEL • VÄGA MUUTLIKU VÄLIMUSEGA. • ERISTUSTUNNUSEKS ON VARTKAELUSJALT ÜMBRITSEVAALUSEGA, ENAMASTI 5 -6 CM PIKKUSED PIKLIKMUNAJA KUJUGA LEHED. RULJASROHEKATE ÕITEGA TÄHK TIHE, MÕNE CM PIKKUNE. • LEHED TÖMBITIPULISED, SÜDAJA, PEAAEGU VARREÜMBRISE ALUSEGA, LAI- KUNI PIKLIKMUNAJAD, 2 VÕI 3 KÜLGROODUDE PAARI TEISTEST TUGEVAMAD. ABILEHED KILEJAD, KAOVAD VARAKULT. PIKKUS 0, 33(6) M. • MITMEAASTANE. JÄRVEDES, JÕGEDES, RIIMVEELISTES MERELAHTEDES. SAGE. ÕITSEB JUUNIST AUGUSTINI.

TÄHT-VESIKUUSK • VEESISENE TAIM, KES KASVAB SEISVAS VÕI AEGLASEVOOLULISES VEES. • ROOSAD ÕIED ON MÄNNASES. LEHED ON KAMJAD, ENAMASTI 4 -KAUPA MÄNNASES. • KASVAB KUNI 3 M PIKKUSEKS. • TÄHKJA VESIKUUSE AREAAL ON EUROOPA, AASIA JA PÕHJA-AAFRIKA. SEDA KASVATATAKSE KA AKVAARIUMITAIMENA

JÄRVKAISEL • LÕIKHEINALISTE SUGUKONDA KUULUV VEETAIM. • TAIME VARS ON 50– 200 CM PIKK. VARREL PUUDUVAD ENAMASTI LEHED, ÕISIK ASUB ÕIE LEHTEDEL. TAIM ÕITSEB JUUNIST JUULINI. • KASVAB ENAMASTI MAGEVEEKOGUDES. • EESTIS ON TA TAVALINE, VÄHEM LEIDUB SAARTEL

KOLLANE VESIKUPP • JÕEKUPP, JÕENUPP, JÕEPUDEL, JÕEROOS, KOLLANE VEEROOS, LÕMMELEHT • ÕIED ON VÄIKESED JA KOLLAST VÄRVI • LEHED SUURED, OVAALSED, SÜGAVALT LÕHESTUNUD SÜDAJA • ALUSEGA • LEHEROOD ON SUHTELISELT KITSAD, KUID HÄSTI SILMATORKAVAD, LÄHEVAD SIRGELT PEAAEGU LEHE SERVANI VÄLJA, EI KAARDU ÜKSTEISE POOLE. LEHT PEALT KOLLAKASROHELINE, ALT VEIDI HELEDAM, • LEHED UJUVAD PIKA ROOTSU OTSAS VEEPINNAL • LEHED JA VEEPINNALE UJUNUD RISOOMID ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE, NAGU PÕDER, METSSIGA, VESIROTT, KOBRAS, NUTRIA, SAARMAS JA ISEGI KARU. SEEMNED ON TÄRKLISERIKKAD JA TOIDUKS VEELINDUDELE. • RAHVAMEDITSIINIS ON KASUTATUD VALUVAIGISTINA JA PÕLETIKU VÄHENDAJANA SEEDETEEDE HAIGUSTE KORRAL, NAHAHAIGUSTE RAVIKS JA PALAVIKU ALANDAMISEKS.

HARILIK LUIGELILL • JÕELILL, KÕÕRIKAÕIS, LUHALILL, NÄKIKÕÕRIKAS • ÕIEKATTEGA ÕIED, NEIS ON MEELÕHNALINE NEKTAR. ÕIE LÄBIMÕÕT ON KUNI 2, 5 CM. ÕIEKATTELEHED ON ROOSAD KUNI VIOLETSED, PUNASTE TRIIPUDEGA. • ÕITSEB JUUNIST AUGUSTINI. • PIKAD MÕÕKJAD LIHTLEHED, MIS ON ALUSEL KOLMEKANDILISED, ÜLAOSAS LAMEDAD. • KASVAB SEISVA VEEGA JA AEGLASE VOOLUGA VEEKOGUDE KALDALÄHEDASES MADALAS VEES, KUID TALUB KA AJUTIST KUIVALEJÄÄMIST. • TAIME SEEMNED ON TOIDUKS MITMETELE VEELOOMADELE. ÕISI TOLMELDAVAD PUTUKAD SAAVAD NEKTARIT. • RAVIMTAIM. RISOOMI JA SEEMNEID ON KASUTATUD SOOLESTIKU TEGEVUSE ERGUTAMISEKS. RISOOMID ON SÖÖDAVAD, NEIST ON TEHTUD JAHU LEIVA VALMISTAMISEKS. PIKKADEST TUGEVATEST LEHTEDEST PÕIMITAKSE MATTE JA KORVE. LOOMAD TAIME ERITI EI SÖÖ, KA EI TALU TAIM NIITMIST.

VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK • LEIDUB ROHKEM KUI 250 ZOOPLANKTONI TAKSONIT. SUURIM RÜHM ON KERILOOMAD. • PÕHJALOOMASTIKU MOODUSTAVAD KAKS SUURT RÜHMA: SURUSÄÄSKLASED JA VÄHEHARJASUSSID. • KALASTIK KOOSNEB 35 LIIGIST. ARVUKAIMAD ON HAUG, ANGERJAS, LATIKAS JA KOHA. • LINDE ON NÄHTUD ROHKEM KUI 200 LIIGIST, MILLEST LIGI 140 ON HAUDELINNUD. VIIMASTEST OMAKORDA 56 PESITSEB VAHETULT JÄRVEL. LIIGIRIKKAIMAD SELTSID ON KURVITSALISED, VÄRVULISED JA HANELISED. • KAHEPAIKSETEST ON KOHATUD KUUT LIIKI: TÄHNIKVESILIKKU, KÄRNKONNA, ROHUKONNA, RABAKONNA, VEEKONNA JA TIIGIKONNA. • VÕRTSJÄRVES JA SELLE KALDAVÖÖNDIS VÕIB KOHATA POOLVEELISE ELUVIISIGA IMETAJAID, NAGU MÜGRIT, ONDATRAT, KOBRAST, SAARMAST.

KERILOOMAD • …ON KOSMOPOLIITNE ALAMATE LOOMADE HÕIMKOND, KUHU KUULUVAD MIKROSKOOPILISED PSEUDOTSÖLOOMIGA LOOMAD. • ENAMIK KERILOOMI ON UMBES 0, 1– 0, 5 MM PIKAD NING ELAVAD VALDAVALT MAGEVEELISTES VÕI VÄHESE SOOLSUSEGA VEEKOGUDES. • NIMETUS TULEB SELLEST, ET NENDE PEAOTSAS ASUB RIPSMETEST KOOSNEV KERIAPARAAT EHK MÄLUMIK, MILLE ABIL NAD TOIDUOSAKESI SUHU TOIMETAVAD JA MIS NEIL VAJADUSEL LIIKUDA AITAB.

SURUSÄÄSK • TIHEDALT SEOTUD MITMESUGUSTE VEEKOGUDEGA • KÜLLALT VÄIKESED, KEHAPIKKUSEGA ALLA 1 CM. • ISASTE SURUSÄÄSKEDE TUNDLAD ON SULGJAD, EESJALAD ON TUGEVASTI PIKENENUD JA NEID KASUTATAKSE KOMPIMISEL TUNDLATE ASEMEL. • TOIDUKS ON NEILE ENAMASTI PÕHJAMUDAS ELAVAD PISIORGANISMID, ÜKSIKUTE LIIKIDE VASTSED ON RÖÖVELUVIISIGA, NAD RÜNDAVAD USSE, TEISI VASTSEID JNE. • NUKKUMINE TOIMUB VEES, KOORUNUD VALMIK KERKIB PINNALE JA LENDAB MINEMA.

VÄHEHARJASUSS • KEHA JAGUNEB KOLME OSSA: PEA, LÜLILINE KERE JA ANAALSAGAR. • ISELOOMULIK ON KEHAPAKSEND EHK VÖÖ, MILLE ERITISTEST MOODUSTUB MUNADEGA KOOKON. NAD ON HERMAFRODIIDID, SIGIVAD SUGULISELT, OSA KA POOLDUDES VÕI TÜKELDUDES. • PALJUD LOOMAD SÖÖVAD VÄHEHARJASUSSE, SEALHULGAS KA KALAD.

KALAD • VÕRTSJÄRVE KALAFAUNASSE KUULUB 35 LIIKI. • KALAD SISALDAVAD PALJU OMEGA 3 RASVHAPPEID JA HULGA MUID KASULIKE TOITAINEID. • PIDEV VÄLJAPÜÜK JA KESKKONNA REOSTUS VÄHENDAB KALA VARUSID EESTI VEEKOGUDES. NENDE RIKASTAMISEKS JA HARRASTUSKALASTUSE POPULARISEERIMISEKS ASUSTATAKSE VEEKOGUDESSE ERINEVAID KALU. • PRAEGU ON VÕRTSJÄRVE KALADEST LOODUSKAITSE ALL SÄGA JA TÕUGJAS (II KAITSEKATEGOORIA; NEILE KEHTIB AASTARINGNE PÜÜGIKEELD) NING HINK, VÕLDAS JA VINGERJAS (III KAITSEKATEGOORIA). EESTI PUNASES RAAMATUS (2008) ON PEIPSI TINT (OSMERUS EPERLANUS MORPHA SPIRINCHUS) ÄÄRMISELT OHUSTATUTE, SÄGA OHUSTATUTE JA JÕEFORELL OHULÄHEDASTE LIIKIDE NIMISTUS.

KAITSE ALL VÕRTSJÄRVE KALAD SÄGA TÕUGJAS VINGERJAS HINK VÕLDAS

HAUG • SUUR JA TOEKAS KALA, PIKKUS VÕIB ULATUDA KUNI MEETRINI. • KEHA LÄBILÕIKES ÜMARA KUJUGA, PEA PIKK JA PARDINOKATAOLISELT LAPERGUNE. VÄRVUSELT MUSTJASROHELINE KUNI ROHEKASHALL, MIS ON SUUREPÄRANE KOHASTUMUS ELUKS VEETAIMEDE KESKEL. • SILM SELETAB KUNI 2, 5 M KAUGUSELE, SEEGA PÄEVASE ELUVIISIGA. SAAKI SILMANUD, TEEB TA SELLE SUUNAS VÄLKKIIRE SÖÖSTU. OHVRIKS LANGEVAD PEAMISELT AHVENAD, KIISAD, VIIDIKAD JA LATIKAD. SUUREMAT KASVU HAUGIDE JÕUD KÄIB ÜLE KA PARDIPOEGADEST, KONNADEST JA PISIIMETAJATEST. SAAGI NEELAB TERVELT ALLA EGA RAISKA AEGA NÄRIMISE PEALE. • KOEVAD KOHE PEALE JÄÄLAGUNEMIST APRILLIS JA MAI. • LIHA ON RASVAVAENE JA SOBIB HÄSTI DIEETTOIDUKS. HAUGE ON KASVATATUD KA TIIKIDES NING TA MARJA INKUBEERITAKSE KA KUNSTLIKULT.

SÄINAS • 36… 48 CM PIKKUNE KALA MUSTJASROHELISE SELJA, HÕBEDASTE KÜLGEDE JA VALGE KÕHUGA. • SÄINA TOIDULAUD ON OMAPÄRANE - ESIKOHAL ON LIMUSED (LAMEKARP, RANNAKARP, VESITIGU JA VESIKING) JA KIRPVÄHILISED. SUURED SÄINAD VÕIVAD MÕNIKORD OLLA KA RÖÖVTOIDULISED, TARVITADES PEAMISELT LUUKARITSAT. • KUDEMISE AJAL MUUTUB SÄINAS ILUSAKS: KEHA OMANDAB METALSE VÄRVUSE, LÕPUSEKAANED JA PEA TUNDUVAD KULDSETENA JA UIMED VÄRVUVAD EREPUNASEKS. • SÄINAS ON HINNATUD KIIRE KASVU TÕTTU, KUID SÜÜES ON TA SUHTELISELT LUINE.

ROOSÄRG • KEHA ON KULDKOLLASE LÄIKEGA JA ÜSNA KÕRGE. SELG ON PRUUNIKASHALL, SILMA VIKERKEST ORANZKOLLASE VÄRVUSEGA. ISELOOMULIKUKS ON OSADE UIMEDE EREPUNANE VÄRVUS. • KUNI 36 CM PIKK JA 1, 1 KG RASKE • TOIDUKS NOORED TAIMEVÕRSED, ROHEVETIKAD, PUTUKAVASTSED, MEELSASTI SÖÖB KA VESIKUPU LEHTEDE ALUMISTELT KÜLGEDELT LIMUSTE KUDU. TOITUB ENAMASTI HOMMIKUL JA ÕHTUL. • KUDEMA HAKKAVAD MAIS JUUNIS, KUI VEETEMPERATUUR ON 18. . . 20 KRAADI.

SÄRG • KEHA KÜLGEDELT LAMENENUD JA KAETUD SUURTE KORRAPÄRASTES RIDADES ASETSEVATE SOOMUSTEGA. VÄRVUSELT SINAKAS- VÕI ROHEKASMUST, KÜLJED JA KÕHT ON HÕBEVALGED. TAVALISELT 10… 20 CM PIKKJA KAALUB KUNI 10. . . 150 G. • SÄRG PÄEVASE ELUVIISIGA, ÖÖSEKS PEITUB TAIMEDE VAHELE. • SÖÖB MÄNDVETIKATE JA VESIKATKUDE VÕRSEID JA TAIMSET KÕDU. ISE LANGEB OHVRIKS PEAAEGU KÕIKIDELE RÖÖVKALADELE, KAJAKATELE JA TEISTELE VEELINDUDELE. • KUDEMISE AJAKS KASVAB SÄRJELE SELGA PULMARÜÜ (NN. HELMESKATE). SELLE MOODUSTAVAD SARVAINEST KÖBRUKESED KALA KEHAL, MIS MUUDAVAD TA KAREDAKS. SÄRJED KOEVAD KEVADEL - APRILLI LÕPUL VÕI MAI ALGUL. • INIMESTE SEAS POLE SÄRG PÜÜGIKALANA KUIGI HINNATUD - TEMA LIHA ON LUINE JA MUDAMAITSEGA.

LATIKAS • KÕRGET KASVU KÜLGEDELT LAPIK KALA. TA ON SUUR JA PIKAEALINE. REKORDSUURUSED ON: KAAL 5, 5 KG, VANUS 32 AASTAT JA PIKKUS 82 CM. • NAD PÜÜAVAD SÖÖGIKS PISIKESI VEELOOMI. SUUREMAD KALAD RÄNDAVAD SÜGAVAMASSE VETTE, ET SEAL MUDASEL PÕHJAL TOITU OTSIDA. LATIKATEL ON SÖÖGIAEG AINULT KAKS KORDA PÄEVAS - HOMMIKUL JA ÕHTUL. • LATIKA VAENLASTEKS ON SUURED RÖÖVKALAD • LATIKAS ON VÕRTSJÄRVE HEADEST SUURTEST KALADEST KÕIGE SAAGIKAM. • PÕHITOIDUKS ON SURUSÄÄSKLASTE VASTSED (PUNASED USSIKESED),

ANGERJAS • LIBE MADUJA KALA. EMASED KALAD KASVAVAD KUNI 1 M PIKKUSEKS JA PAARIKILOSEKS, ISASED JÄÄVAD PEA POOLE VÄIKSEMAKS. • ÖISE ELUVIISIGA. KOGU VALGE AJA VEEDAVAD NAD VEEKOGU PÕHJAMUDAS, KUST ÕHTU SAABUDES JAHILE SIIRDUVAD. • RÖÖVTOIDULINE, TOITUDES VASTAVALT OMA SUURUSELE JÕUKOHASEST SAAGIST: VEEPUTUKATE VASTSETEST, USSIDEST, VÄIKESTEST KALADEST. • ANGERJAD KOEVAD VAID ÜKS KORD ELUS. • ANGERJAS ON VÄGA MAITSVA LIHAGA KALA (ERITI SUITSUTATULT VÕI

KAHEPAIKSED TÄHNIKVESILIK RABAKONN KÄRNKONN ROHUKONN

IMETAJAD MÜGRI EHK VESIROTT KOBRAS

VÕRSTJÄRVEMUUSEUM • ASUB EESTI MAAÜLIKOOLI LIMNOLOOGIAKESKUSE RUUMIDES. • ÕPILASTELE KOOSTATUD ERINEVAID ÕPPEPROGRAMME, POPULAARSEIM ON KALADE PROGRAMM. • PÕHIEKSPOSITSIOONI MOODUSTAVAD ELUSAD EESTI MAGEVEEKALAD AKVAARIUMIDES. VÄLJAPANEK ON UNIKAALNE. • SISERUUMIDES ON HULGA AKVAARIUME, KUS PRAEGU ELAVAD JÄRGMISED LIIGID: AHVEN, ANGERJAS, HAUG, KARPKALA, LINASK, LATIKAS, NURG, MUDAMAIM, SÄINAS, SÄGA, KIISK, SÄRG, ROOSÄRG, VIIDIKAS, HÕBEKOGER, TÕUGJAS, TURB, TUUR, RÜNT, TRULLING, LÕHI, VALGEAMUUR, KAUGIDA UNIMUDIL, ÜMARMUDIL, ANGERSÄGA, DOKTORKALA, KOLLAKÕRVILUKILPKONN. • EKSPOSITSIOONI ELUTUS OSAS ON PÜÜGIVAHENDEID, ÜRGKALADE JA KALAKIVISTISTE VÄLJAPANEK, VEEKOGU UURIMISVAHENDID.

KASUTATUD KIRJANDUS • HTTPS: //ET. WIKIPEDIA. ORG/WIKI/KIVIL%C 3%B 5 PPE_KALEVIPOJA_KIVI • HTTP: //SAKALA. POSTIMEES. EE/2183515/ASJA-AVATUD-LOODUSRADA-VIIB-VANAPAGANA-KIVI-JUURDE • HTTP: //SAKALA. POSTIMEES. EE/1120636/VORTSJARVE-AARES-AVATI-KORDATEHTUD-KORDON • HTTP: //ENTSYKLOPEEDIA. EE/ARTIKKEL/V%C 3%B 5 RTSJ%C 3%A 4 RV 1 • HTTP: //ENTSYKLOPEEDIA. EE/ARTIKKEL/SINIVETIKAD 3 • HTTP: //EFLOORA. UT. EE/PAIDE/SPECIES/3182. HTML • HTTP: //BIO. EDU. EE/TAIMED/GENERAL/INDEXNIMEK. HTML • HTTPS: //ET. WIKIPEDIA. ORG/WIKI/T%C 3%A 4 HK-VESIKUUSK • HTTP: //BIO. EDU. EE/TAIMED/OISTAIM/VESIKUPP. HTM • HTTP: //BIO. EDU. EE/TAIMED/GENERAL/INDEXNIMEK. HTML • HTTP: //ENTSYKLOPEEDIA. EE/ARTIKKEL/R%C 3%A 4 NIVETIKAD 1 • HTTP: //WWW. KESKKONNAAGENTUUR. EE/ET/EESTI-RIIKLIKU-BIOLOOGILISE-MITMEKESISUSE-TEABEVORGUSTIKU-KODULEHT/OKOSUSTEEMNE-LAHENEMINE/SISEVEE-2 • HTTPS: //ET. WIKIPEDIA. ORG/WIKI/KERILOOMAD • HTTP: //WWW. ZBI. EE/SATIKAD/PUTUKAD/KARBES/DIPTER 06. HTM • HTTP: //WWW. KALAPEEDIA. EE/VAHEHARJASUSSID. HTML? Q=USS&QF=3 • HTTP: //BIO. EDU. EE/LOOMAD/KALALIST 3. HTM#R • HTTP: //BIO. EDU. EE/LOOMAD/2 PAIKSED/TRIVUL 2. HTM • HTTP: //PK. EMU. EE/STRUKTUUR/LIMNOLOOGIAKESKUS/JARVEMUUSEUM/ • HTTP: //BIO. EDU. EE/LOOMAD/2 PAIKSED/BUFBUF 2. HTM • HTTP: //BIO. EDU. EE/LOOMAD/2 PAIKSED/RANTEM 2. HTM • HTTP: //BIO. EDU. EE/LOOMAD/2 PAIKSED/RANARV 2. HTM • HTTP: //WWW. LOODUSPILT. EE/LOODUSOPE/? PAGE=LIIGITUTVUSTUSED_LIIK&ID=314 • HTTP: //BIO. EDU. EE/LOOMAD/IMETAJAD/CASFIB 2. HTM • HTTPS: //WWW. GOOGLE. EE/SEARCH? Q=KIVIL%C 3%B 5 PPE+K%C 3%BCLA&CLIENT=FIREFOX-1 B&BIW=1366&BIH=657&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0 AHUKEWIH 7 QV 1 TTDQAHXGEYWKHWVWDWQQ_AUICCGB#IMGRC=QJQNOXP_UWOH 4 M%3 A • HTTPS: //WWW. GOOGLE. EE/SEARCH? Q=KIVIL%C 3%B 5 PPE+K%C 3%BCLA&CLIENT=FIREFOX-B&BIW=1366&BIH=657&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0 AHUKEWIH 7 QV 1 TTDQAHXGEYWKHWVWDWQQ_AUICCGB#TBM=ISCH&Q=KALEVIPOJA+KIVIL%C 3%B 5 PPEL&IMGRC=YHCQE_TRJBSAAM%3 A