VRTSJRVE VEEMAJANDUS Arvo Jrvet Tartu likooli geograafia instituut

VÕRTSJÄRVE VEEMAJANDUS Arvo Järvet Tartu Ülikooli geograafia instituut

Eesti veemajanduse üksused

Veemajanduskavades erilist tähelepanu nõudvad alad

Veealase tegevusraamistiku põhieesmärk Seisundi hindamine on eesmärkide saavutamise mõõtmine Kohustuslik kõigile Tegevused vastavalt eesmärgile Hea seisund Eesmägi mittesaavutamine peab olema SELGELT põhjendatud 4

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava • Kinnitati Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega 118. – Võrtsjärve on käsitletud ainult põgusalt: • Survetegurid: piirata tuleb hajukoormust, punktkoormust ja looduskaitselised piirangud; • Järve seisundiklassi hinnang: 2009. a. – hea; 2015 hinnang – hea; 2021 (pikendatud eesmärk) – ei ole.

Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (1) • Kinnitati 28. mail 2008. a. keskkonnaministri käskkirjaga nr 636. – Võrtsjärve hüdroloogilist režiimi, reostuskoormust ja seisundit on käsitletud piisava põhjalikkusega: • Meetmekavas konkreetseid abinõusid Võrtsjärvega seoses ei ole kavandatud.

Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava (2) Võrtsjärv on loetud heas seisundis olevaks järveks, mis vastab EL Veedirektiivi kohaselt 2015. a. taotletavatele eesmärkidele. Kuid Veedirektiivi kohaselt määratav järve veekvaliteedi näitaja fosfori järgi ei kinnita järve head seisundit. P ongi järve ökoseisundit kõige rohkem mõjutav reostuskomponent.

Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (1) Keskkonnaamet kinnitas 13. oktoobril 2010. a. Kaitsekorralduskava aastaiks 2011 -2020. Järve seisundi aluseks olevat hüdroloogilist režiimi ning reostuskoormust praktiliselt pole käsitletud. Mõned ääremärkused on üsna asjatundmatud: Soodne on kui poldreid kasutatakse ka edaspidi ekstensiivselt (veerežiimi reguleerimata) ja jätkates niitmist igal aastal.

Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (2) Kaitsekorralduskava eelnõus on märgitud, et veetaseme reguleerimine on ohustava tegurina keskmise potentsiaalse mõjuga ja see mõjutab kõiki vee- ja rannalinde. Metoodika või selgitus, kuidas niisugusele järeldusele jõuti, see puudub. Kaitsekorralduskavas on järve jätkuv roostumine loetud soodustavaks teguriks. Ka kalapüüki peetakse oluliseks lindude arvukuse vähenemise põhjuseks viimastel aastakümnetel. Esitatud viidetest nähtub, et tegemist on vastuoluliste arvamustega!

Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (3) Hoiuala kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevusena paljudel juhtudel on märgitud “Üldised tegevused järve elupaiga soodsa seisundi tagamiseks. ” Need küsimused, mis on seotud järve hüdroloogiaga ja ökoseisundiga hoiuala kaitse korraldamisel, antakse lühidalt teada, et neid käsitletakse ja lahendatakse Võrtsjärve veemajanduskavaga.

Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (4) Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks hoiuala kaitsekorralduskavas on märgitud järgmist: ei ole võimalik ette näha konkreetseid kaitsekorralduslikke tegevusi Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks, kuna see on vajalik lahendada komplekselt, arvestades kogu järve valgla seisundit, linnade puhastusseadmete seisukorda. Alategevused selleks peaksid tulenema Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavast.

Võrtsjärve veemajanduse põhiteemad, mis tulenevad järve eripärast • Veetaseme suur muutlikkus • Madalast veetasemest põhjustatud suur P sisekoormus madalaveelistel aastatel • Jätkuv eutrofeerumine ja veetaimestikuga kaetud ala laienemine Järve ökoseisundi parandamise esmane ja kõige olulisem abinõu on madala veetaseme vältimine. Seda saab teha ainult veetaseme reguleerimisega.

Võrtsjärve aasta kõrgeima ja madalaima veetaseme muutus

Viimaste aastate veetaseme tõus kinnitab pikaajalist veeolude tsüklilist muutlikkust. 2008. a. algas veerohke periood. Võrtsjärve aasta madalaima veetaseme pikaajaline muutus

Kõrge ja madala veetasemega päevade arv

Võrtsjärv on jaotatav üsna selgelt kaheks ebavõrdseks osaks: A) lõunaosa – väga madal, palju orgaanikarikast põhjasetet ning taimestikku; -B) põhjaosa – domineerib mineraalne põhjasete, taimestikku (pilliroogu) ohtralt kaldavööndis

Võrtsjärve majandamise ja kaitse korraldamise positiivsed aspektid • Kohalike elanike ja omavalitsuste huvi Võrtsjärve seisundi parandamiseks • Jätkuvalt paranev puhastusseadmete ja kanalisatsiooni olukord • Head näited kalamajanduse korraldamise õnnestumisest • Hea teoreetiline ja praktiline baas järve kõigekülgseks majandamiseks ja kaitse korraldamiseks • Hea rahvusvaheline koostöö • Erinevate rahastamisvõimaluste olemasolu

Võrtsjärve vesikonna veemajanduslik rajoneerimine

Murelikult, kuid ikka lootusrikkalt lõpetades