Vrsimt Lauluteksti rtmiline korrastatus Kirjandus Mari Sarv Loomiseks

Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150– 157. * lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk 15– 17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised: värsipositsioonid Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur, värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid. Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8 noodile. Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes: tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon Näiteks: 1. värsijalad värsipositsioonid 2. 3. 4. 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N üö ja vie- tutuleb reb leb onvi- pinis de- meohvi- jä tuku- joukaka- ab ne ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja “kvantiteedireeglid”. Mida kvantiteeti mõeldakse? – Silbi kvantiteeti ehk pikkust. Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline? – Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus. lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole (esimeses vältes sõnad): ka la pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik (teises ja kolmandas vältes sõnad): kal lata, kal lan, kaa bu Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt (latika), on ta pikk (II vältes). Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil) neiukene noorukene nopitakse kabukene kapukaida suga sitiku sulane härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Pikk või lühike algussilp? neiukene (P) noorukene (P) kabukene (L) kapukaida (P) sitiku (P) sulane (L) nopitakse (P) suga (L) härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse sõna sobib. Kalevalavärsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid (reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi): 1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi. 2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss. NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed – neid võib esineda kõigis positsioonides. 3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2– 4. 4. Värss ei lõpe 1 -silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks eelmisest sõnast lühem). 5. Neljasilbiline sõna moodustab 1. – 2. ja 3. – 4. , mitte 2. – 3. värsijala. Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil. Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus. (Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe. ) Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3. , 5. , 7. pikk algussilp vaba 1. T Tuop naishopahou. Laitpalk. Lietliet. Päikat- 2. N oli ta pini peni sut to kaso so vän so lühike algussilp 3. T 4. N sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah- po lasta tia an mikjat set vän, ta manjun- ei sobi 1 silbiline sõna lühike algussilp 5. T 6. N 7. T 8. N Ilta huoa lietpalsi lietpailietkolnen sa rivatelemehekkenmamatoiteräslus- nen si, li, hen, si, ti. han, han. sen, na. tä ta. . . makuvittusikerasonaso manpea- Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust, tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm. Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus). rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li, too mul / kur-ki, / too mul / til-li, soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be, tule / tuu-lu/ta mu / tu-be. Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu “reegleid”!) • pika algussilbiga 2 --4 -silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest positsioonist: len-das / mei-e / lep-pik- / kusse ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis (tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud): här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma • kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas; tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt): o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas • kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel • värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin • pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni vahel: au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si; joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T Sõet, sõelukene sõet sõela sõgedat silma! Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad. 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Sõet, sõelukene sõet sõela sõgedat silma! Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad. 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõ- et sõe- lu- ke- ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Mei- e sõe- la põle ko- du- gi Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Mei- e sõe- la põle ko- du- gi mei- e sõel vii- di Vi- ru- se Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Mei- e sõe- la põle ko- du- gi mei- e sõel vii- di Vi- ru- se Vi- ru nei- di- sed tu- le- vad Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Mei- e sõe- la põle ko- du- gi mei- e sõel vii- di Vi- ru- se Vi- ru nei- di- sed tu- le- vad Vi- ru vil- la- kaa- ri- jad Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Mei- e sõe- la põle ko- du- gi mei- e sõel vii- di Vi- ru- se Vi- ru nei- di- sed tu- le- vad Vi- ru vil- la- kaa- ri- jad Tar- tu ta- ku- no- ku- ta- Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad. jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõet, sõelukene Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet sõela sõgedat silma! sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma Mei- e sõe- la põle ko- du- gi mei- e sõel vii- di Vi- ru- se Vi- ru nei- di- sed tu- le- vad Vi- ru vil- la- kaa- ri- jad Tar- tu ta- ku- no- ku- ta- jad Ku- ra kan- gas- te ku- du- jad Meie sõela põle kodugi, meie sõel viidi Viruse. Viru neidised tulevad, Viru villakaarijad, Tartu takunokutajad, Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele – need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt kalevalavärsist) on K ja R vahepeal. kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed pearõhusilbid nõrkades positsioonides läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda, läksin/ suure/le mä/ele rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa küll ma/ tulen, / memme/kene, juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) K või R 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõ- et sõe- lu- ke- ne K- R+ sõet sõe- la sõ- ge- dat sil- ma K+ R- Mei- e sõe- la põle ko- du- gi K+ R- mei- e sõel vii- di Vi- ru- se K- R- Vi- ru nei- di- sed tu- le- vad K+ R- Vi- ru vil- la- kaa- ri- jad K+ R+ Tar- tu ta- ku- no- ku- ta- jad K+ R+ Ku- ra kan- gas- te ku- du- jad K+ R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi. tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega; murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas positsioonis); tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike) erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele kalevalamõõt rõhuline värsimõõt tavalised pikkadega värsid sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis positsioonides on pikad pearõhulised silbid: mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne murtud värsid tavalised lühikestega värsid värsi 4. ja/või 6. positsioonis lühike pearõhuline silp, värsirõhulistes positsioonides pikad pearõhulised silbid: ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis positsioonides on lühikesi pearõhulisi silpe: kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis! Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Sõ- et sõe- lu- ke- ne sõet Meimei- Vi. Tar- sõe- la e e ru ru tu sõesõel neivilta- sõla vii- dilaku- gepõle di sed kaano- dat ko. Vi- turiku- silduru- le- ma gi se vad jad ta- jad K või R KR+ värsiliik tavaline lühikestega (sõet: lühike silp T positsioonis) K+ - R murtud (pearõhusilp N K+ R- murtud (pearõhusilp N KR- erandlik (pearõhusilbid N K+ R- murtud (pearõhusilp N K+ R+ tavaline pikkadega positsioonis ja lühike, T positsioonis pikk silp) positsioonis, aga üks neist on pikk, seega ei ole reeglikohane murtud värss) positsioonis ja lühike, T positsioonis pikk silp) (pearõhusilbid T positsioonis ja pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust. i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb aa va-/gu va-/na pu-/na-ne Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest regivärsist (kalevalalaulust). Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast. Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti Lääne-Eesti Kagu-Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T Poig mul mäele künd verevile veitsile, kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Poig mul mäele künd verevile veitsile kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Po- ig mul mä- e- le künd 8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ 8. N le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- le ki- rõ- vi- lõ ä- ri- si- le kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ 8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- le ki- rõ- vi- lõ ä- ri- si- le Sin- na ti tsõd- sõ tsi- a tsii- rit kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ 8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- le ki- rõ- vi- lõ ä- ri- si- le Sin- na ti tsõd- sõ tsi- a tsii- rit tsi- a tsii- kar- ja kar- gut kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ rit, 8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- le ki- rõ- vi- lõ ä- ri- si- le Sin- na ti tsõd- sõ tsi- a tsii- rit tsi- a tsii- kar- ja kar- gut sõir tal oll sõ- ba all kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all, vatsk valgõ räti sisen, kuts mu poja kuusistullõ rit, 8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- le ki- rõ- vi- lõ ä- ri- si- le Sin- na ti tsõd- sõ tsi- a tsii- rit tsi- a tsii- kar- ja kar- gut Sõir tal oll sõba all, sõir tal oll sõ- ba all vatsk valgõ räti sisen, vatsk rä- ti si- kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. kuts mu poja kuusistullõ val- rit, gõ 8. N sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T Poig mul mäele künd Po- ig mul mä- e- le künd verevile veitsile ve- re- vi- le ve- it- si- le ki- rõ- vi- lõ ä- ri- si- le Sin- na ti tsõd- sõ tsi- a tsii- rit tsi- a tsii- kar- ja kar- gut Sõir tal oll sõba all, sõir tal oll sõ- ba all vatsk valgõ räti sisen, vatsk kirõvilõ ärisile. Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit, karja kargut. kuts mu poja kuusistullõ kuts mu rit, 8. N val- gõ rä- ti si- sen po- ja kuu- sis- tul- lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse tavalised lühikestega värsid ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le 7 -positsioonilised värsid sõir tal / oll / sõba / all kuri / miis tull´ / kuusis- / tust “silbijaotusega” värsid – värsid, kus üks silp täidab kaks positsiooni sõir tal / oll / sõba / all (erandlik) sai / sae / pee- / tüs (tavaline lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerelevad Ja kulmud aga kulda keerelevad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerelevad Ja kulmud aga kulda keerelevad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- mu- ret- seb da

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, ja Ja silmad aga vetta veerelevad Ja kulmud aga kulda keerelevad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, ja Ja silmad aga vetta veerelevad ja Ja kulmud aga kulda keerelevad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad kulmud aga kul- da kee- re- le- vad

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, ja Ja silmad aga vetta veerelevad ja Ja kulmud aga kulda keerelevad ja Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad kulmud aga kul- da kee- re- le- vad lõu- gelt lae- ned lan- ge- vad

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, ja Ja silmad aga vetta veerelevad ja Ja kulmud aga kulda keerelevad ja Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Miks Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad kulmud aga kul- da kee- re- le- vad lõu- gelt lae- ned lan- ge- vad Miks mu- muret po- pole le mi- minu- nule le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad kulmud aga kul- da kee- re- le- vad lõu- gelt lae- ned lan- ge- vad Miks mu- muret po- pole le mi- minu- nule Ma nä- gin o- ma sil- ma- ga ja Ja silmad aga vetta veerelevad ja Ja kulmud aga kulda keerelevad ja Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad kulmud aga kul- da kee- re- le- vad lõu- gelt lae- ned lan- ge- vad Miks mu- muret po- pole le mi- minu- nule Ma nä- gin o- ma sil- ma- ga Mis mo pruut te-gi teis- te- ga ja Ja silmad aga vetta veerelevad ja Ja kulmud aga kulda keerelevad ja Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) E Suu laulab süda muretseb, 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Suu lau- lab sü- da mu- ret- seb silmad aga vet- ta vee- re- le- vad kulmud aga kul- da kee- re- le- vad lõu- gelt lae- ned lan- ge- vad Miks mu- muret po- pole le mi- minu- nule Ma nä- gin o- ma sil- ma- ga Mis mo pruut te-gi teis- te- ga kar- gas kan- te- ga ja Ja silmad aga vetta veerelevad ja Ja kulmud aga kulda keerelevad ja Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi. . . gest pois- le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7 -positsioonilised värsid topeltpositsioonidega värsid: Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di eellöögiga värsid: Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad 7 -positsioonilised värsid: ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki, topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe. Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma kui neid nei- du- si ja- e- ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma kui neid nei- du- si ja- e- ti Mul- le mus- ta jä- e- ti- e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma kui neid nei- du- si ja- e- ti Mul- le mus- ta jä- e- ti- e mulle musta ja rumala, mul- le mus- ta ja ru- ma- la Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma kui neid nei- du- si ja- e- ti Mul- le mus- ta jä- e- ti- e mulle musta ja rumala, mul- le mus- ta ja ru- ma- la vas- kan- ja ka- va- la Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie? tõr- du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma kui neid nei- du- si ja- e- ti Mul- le mus- ta jä- e- ti- e mulle musta ja rumala, mul- le mus- ta ja ru- ma- la vas- kan- ja ka- va- la ga me- ne- ma Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, tõrvaskandu ja kavala. tõr- Kuhu pian mustaga menema, ku-hu pian rumalaga ruttemaie? du mus- ta-

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma kui neid nei- du- si ja- e- ti Mul- le mus- ta jä- e- ti- e mulle musta ja rumala, mul- le mus- ta ja ru- ma- la vas- kan- ja ka- va- la Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minu magama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, tõrvaskandu ja kavala. tõr- Kuhu pian mustaga menema, ku-hu pian mus- ta- ga me- ne- ma ru- la- rut- te- mai- e rumalaga ruttemaie? ma- du ga

Kokkuvõttes: Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile (klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi kaheksas positsioon täitmata. Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”). Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida (sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud. . . , lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt? Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis. ) Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde – II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud. Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul, läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool) kalevalamõõt silbilis-rõhuline värsimõõt tavalised pikkadega värsid sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis positsioonides on pikad pearõhulised silbid: mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne murtud värsid tavalised lühikestega värsid värsi 4. ja/või 6. positsioonis lühike pearõhuline silp, värsirõhulistes positsioonides pikad pearõhulised silbid: ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis positsioonides on lühikesi pearõhulisi silpe: kus on / or-ja / voo-di / a-se erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) värsiliik määratud 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la murtud taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne murtud miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma murtud kui neid nei- du- si ja- e- ti murtud Mul- le mus- ta jä- e- ti- e tavaline lühikesega mul- le mus- ta ja ru- ma- la murtud tõr- vas- kan- ja ka- va- la murtud kuhu pian mus- ta- ga me- ne- ma murtud ru- ma- la- rut- te- mai- e tavaline pikkadega du ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) värsiliik koos selgitusega 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N Oi Ma- ri mu- ru- ma- da- la murtud, 4. (N) ja 6. (N) positsioonis lühike pearõhuline silp taas Ma- ri ro- hu- ta- sa- ne murtud, 4. ja 6. positsioonis lühike pearõhuline silp miks jä- tid mi- nu ma- ga- ma murtud, 4. ja 6. positsioonis lühike pearõhuline silp kui neid nei- du- si ja- e- ti murtud, 3. positsioonis pikk prs, 6. positsioonis lühike prs Mul- le mus- ta jä- e- ti- e tavaline lühikesega, 3. pos-s pikk, 5. pos-s lühike pearõhus. mul- le mus- ta ja ru- ma- la murtud, 3. positsioonis pikk prs, 6. positsioonis lühike prs tõr- vas- kan- ja ka- va- la sama kuhu pian mus- ta- ga me- ne- ma sama ru- ma- la- rut- te- mai- e tavaline pikkadega, 5. pos-s pikk prs du ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda määramist (lisa selgitus, nagu eelmisel slaidil) Ma laulan mere äraje, Mere kaldaad kalaksi, Mere loukaad luheksi, Mere auad ahvenaksi, Mere laud lattikaksi. Künnämme mere ülesse, Äästämme mere äräje, Tiemme sisse seemenaida, Otsa ohrija ilusi Läksin Luojalle luole, Maarijale einamaale Maarija eina ajama, Luoja luogu vottemaie. Ei old Luoja luogu kuiva, Maarija eina ei ilusa. Mina puesasta teretin: Tere puesas, poissikene, Migäs mies oled vennikäne? - Merimies olen uekane. - Migäs sie sinu järellä? Jätt mu varra vaeses, Enne muid armetumas. Mõtel ta kerigu kulladse ollev, Avva mõtel õpeõtse. Is ole kerik kuldane, Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest, Aud allist sõmõrõist. Es ole kuast kostjat, es aidast andjat. Putru ma sei, suu paludi, taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist) Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad) 1. T 2. N 3. T 4. N 5. T 6. N 7. T 8. N

Arvestustöö ise: 1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda määramist; TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL www. folklore. ee/~janika Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri, saadan laulu. Minu aadress: janika@folklore. ee 2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja. . . 2. b: . . . miks?

Meeldetuletuseks: kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei vaata liitsõnu vaata eraldi sõnadena märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3. -8. positsioonis, muid silpe värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud kahe silbiga) nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või ainult paarituarvulistes (3. , 5. , 7. ) positsioonides kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6. ) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3. , 5. või 7. positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4. ~6. pos on pikk või 3. ~5. ~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga) kui kõik algussilbid on tugevas (3. ~5. ~7. ) positsioonis, siis vaata nende pikkust: kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss