VRKPALL SISSEJUHATUS n n n Vrkpalli leiutas 1895

VÕRKPALL

SISSEJUHATUS n n n Võrkpalli leiutas 1895. aastal ameeriklane võimlemisõpetaja William G. Morgan. Seda peeti odavaks töölisklassi spordiks, mis oli kompromiss kahe uue mängu, korvpalli ja tennise vahel. Kuid kahte viimast mängisid jõukam rahvas. Esimese maailmasõja ajal tõid ameeriklased võrkpalli Euroopasse. Enam populaarsust võitis mäng Ida-Euroopas, kus jahedam kliima soodustas saalimängude harrastamist.

William G. Morgan

Veidi aastaarve. . . n n n 1924 Pariisi Olümpiamängudel oli võrkpall näidisala. 1947 loodi Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB (Federation Internationale de Volley-ball) 1949 peeti esimene meeste MM (Prahas) 1964 Tokyos oli aga võrkpall ametlikult OM kavas (mehed ja naised) Esimene profiühendus loodi aga alles 1990 – Meeste Maailmaliiga

Võrkpalli väljak

Tähtsaimad mõõdud Väljak 18 x 9 m n Ründejoon asub keskjoonest ehk võrgust 3 m kaugusel n Võrgu kõrgus: n naistel 2. 24 m n meestel 2. 43 m n Võrgu laius 1 m ja pikkus 9, 5 m n

MÄNGU KULG n n n Mängu võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama 25 punkti. Punktide vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui geimide seis on viigis ehk 2: 2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15. punktini ja vastasvõistkonda peab edestama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 1996. aastast toob iga võistkonnale punkti!

Võistluskorraldus n n n Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks kuueliikmelist (nende seas LIBERO) võistkonda, võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Piiri peale maandunud pall loetakse sees palliks Võrkpallis võib teha max 6 mängijate vahetust

LIBERO Libero on võistkonna parim pallingute vastuvõtja, kes ei saa oma rolli mängu ega turniiri jooksul muuta. n Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. n Kannab teist värvi särki, et teistest mängijatest eristuda. n

PALLING ehk SERV n n n Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu – SERV. Serv tuleb sooritada 8. sekundi jooksul pärast kohtuniku vilet. Ennem vilet sooritatud serv läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) Iga pallingu õiguse korral, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada/blokkida Võrgu puude pallingul on lubatud

VÄLJAKUMÄNGIJAD n n n Väljakumängijad ei tohi palli üle 3. korra puudutada. Vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn “soe pall” või muu tehniline viga).

RÜNDELÖÖK n n n Ründelööki võib sooritada nii ees kui ka tagaliinilt. Tagaliini mängija eesliini rünnakule tulla ei tohi, tema mängib 3. m joone taga. Ründelöök leiab aset võrgust kõrgemal Hüppelt ründajal peab olema hea tasakaalu tunnetus ning võime ette näha vastasmeeskonna mängijate asetust ning tegevust

Söödud ALTSÖÖT ehk “pass”- sööta võib nii kaitses, et taksitada palli puudet maaga, sööta kaaslasele või päästa palli “liblikaga” n Altsööt on oluline tehniline element, kui tegemist on esimese puutega, ehk servi vastuvõtuga. n Altsööt ühendab kaitset ja rünnakut. n

Altsööt ehk pass

Ülaltsööt ehk tõste Tehnika, mida kasutatakse mängu käigus vahelülina kaitse ja rünnaku vahel. n Sidemängija käed ja jalad liiguvad ülespoole, et palli võimalikult täpselt ründajale sööta. n Palli puudutatakse sõrmeotstega. n

SULUSTAMINE ehk BLOKK n n n Sulustamisel võib osaleda 1, 2 või 3 mängijat, esimene kaitseliin vastase rünnaku vastu. Sulustajad ei suuda kõiki rünnakuid blokeerida, kuid nad võivad oma väljakut katta, jättes kaaslastele katta väiksema väljaku pinna. Võistkonna pikim mängija ongi tavaliselt peamine sulustaja.

“Anitamine” “Anitamiseks” loetakse palli, mis kerge liigutusega lükatakse üle võrgu, et vastast eksitada. n “Anitamine” ei ole löök. n

Kohtuniku märguanded n n n Kohtunikul üks sõrm üleval – PUNKT 8 sõrme üleval – SERVIAJA RIKKUMINE Kohtuniku kõverdatud käed, peopesadega enda poole – AUT PALL Kohtuniku käemärk, peopesad suunaga ülesse – “SOEPALL” Kohtunik veab ühe käelabaga üle teise käe sõrmede – BLOKIST AUT PALL

Teine- ja esimene (puki) kohtunik

n n TEINE KOHTUNIK – jälgib vigu, mida tehakse keskjoonel, võrgu alla ja ründejoontel, annab märku pukikohtunikule võrkuminekutest, kontrollib mängijate asetust palli saamisel, abistab vajadusel esimest kohtunikku ESIMENE KOHTUNIK – juhib mängu pukilt võrgust 50 cm kõrguselt, tema otsused mängus ei kuulu vaidlustamisele

Võrkpalluri töös olev lihaskond

Võrkpall on võrratu!