Viron lauseoppi IV lausetuum ja verbi valents Verb

Viron lauseoppi IV: lausetuum ja verbi valents

Verb kui lausetuum • Lausetuumaks on verbi e. tegusõna pöördeline (finiitne) vorm. • Tegusõnad muutuvad: • • • pöördes (1, 2, 3), ajas (olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik), Kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), Tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja Kõneliigis (jaatav, eitav)

Harjutus: leia lausetuum ja määra selle vorm Ükskord olevat juhtunud selline lugu. Üks vallatu poiss ei teadnud mida ajaga peale hakata ja tõmbas teisel poisil kaenla alt aabitsa ära ja jooksis sellega minema. Teine poiss karjus: oota, sigudik! ning põrutas esimesele järele. See oleks peaaegu minema pääsenud, aga kahjuks ei suutnud enam joosta. Teise poisi vennad ei jäänud ka vahtima vaid tulid järele. Aga seal oli palju teisi poisse veel. Siis läks suuremaks tapluseks. Tolmupilv pidi peaaegu taevani tõusma. Palju huuli löödi paiste, paljud jäid täitsa hingetuks. Aga vennad võitsid ja vastastel tuli armu paluda. Paraku oli aabits kakluses palju viga saanud ja see vihastas poissi väga: anna sellele aabitsale suud, sa koerapoeg! olla ta oma vaenlasele karjunud.

Harjutus: pane verb õigesse vormi Tallinnas (olema). . . . palju vaatamisväärsusi, näiteks kirikud. Paljud neist (rajama). . . juba keskajal. Sellest ajast alates (tundma). . . . Tallinna ka tähtsa kaubalinnana. Legend (pajatab). . . . . , et Ülemiste Vanake (tahtma). . . . Tallinna veega ära uputada siis, kui Tallinn ükskord valmis (saama). . . . Õnneks seda (mitte juhtuma). . . . . seni. Vaid enne Moskva olümpiamänge (juhtuma). . . nii, et Tallinn (olema täiesti valmis). . . . Mitte ükski ehitus (olema). . . . pooleli. Õnneks (panema). . . . KGB Ülemiste Vanakese juba aegsasti hullumajja, et see (hakkama). . . . välisturistide oma jaburdustega häirima. Nii (jäämagi). . . . Tallinn ära uputamata.

Verbide liigid • Verbid liigitatakse liht , liit , ühend ja väljendtegu sõnadeks. • Lihtverbid koosnevad ühest (liht või tule tatud)tüvest: elama, surema, kirjutama, kirjastama, kirjeldama, kirjama • Liittegusõnad koosnevad kahest tüvest, mis kirjutatakse alati kokku: abielluma, alavääristama, rist küsitlema, allkirjastama • Ühendteguseõnad koosnevad tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast: nt alla andma, maha magama, otsa saama, üle elama. • Aga ka: Poiss hindas oma võimeid üle, poiss ülehindas oma võimeid. • Väljendtegusõnad koosnevad tegusõnast ja noomeni või pronoomenivormist, nt silma hakkama, jalga laskma, korrale kutsuma, kindlaks tegema, omaks võtma, ajast ja arust olema. • Väljendtegusõna tähendus on metafooriline!

Harjutus: leia lausetuum ja määra verbi liik Noored ostsid lennupiletid varakult ära, sest kartsid, et nende hinnad hiljem tõusevad. Nad andsid endale aru, et kui nad abielluvad Amazonase vihmametsas, siis on tegu ohtliku seiklusega. Mis siis saab, kui peig jätab pruudi keset metsa maha? Kas siis pruut läheb džunglis raisku või on hoopis peig omadega rappa läinud. Või kas pulmad jäävad ära, kui piraajad on peiul midagi olulist ära söönud. Või mis siis saab, kui pruut ei näe enam hea välja, sest mürgine kärnkonn on talle suud andnud. Aga ikkagi otsustasid noored, et nad ei anna alla, vaid jäävad teineteisele truuks ja käivad koos läbi nii paksust ja vedelast. Vaid see on tõeline armastus, mis on tugevam kui surm ja käib peale nagu uni.

Aktiiv, seisundipassiiv ja umbisikuline lause • Aktiivlause on selline, milles esineb niihästi subjekt kui ka predikaat: • Laev sõidab merel. Mulle meeldib suusatada. Laual on leiba. • Umbisikulised on sellised laused milles subjekt puudub: • Merel sõidetakse laevadega. Lambad tapeti. Uksed oli suletud. • Seisundipassiv on selline lause, mille umbisikulises tegumoes verb ühildub alusega: • Mina olen haritud. Lambad on tapetud. Lambad olid tapetud.

Harjutus: Moodusta aktiivlausest impersonaalne ja passiivilause Peaminister armastab palavalt meie uut presidenti. . . . . . . . . . . Terrorist lõi kirvega tassil kõrva küljest ära. . . . . . . . . . . . Keskkonnakaitsja aitas kassid tõrva seest välja. . . . . . . . . . . . Söö suppi!. . . . . . . . . . . Rahvas ei armasta poliitilisi mänge. . . . . . . . . . .

Liht- ja liitöeldis • Lihtöeldis on selline, milles on ainult üks lihtverb: Auto sõidab. Autod on korralikult pargitud. • Liitöeldises on ühendverb, väljendverb või ahelverb: Arst vaatab patsiendi läbi. Andke neile naha peale. Nad hakkasid minema. • Liitöeldiseks võib olla ka kaksikverb: Tule tee see töö ära. Lähen vaatan, kas saan kuskilt kohvi osta. • Liitöeldise puhul määrab lausemalli verbiühend tervikuna, mitte üksnes ühendi finiitosis: Kõik läheb mööda! Sul hakkab juba minema. Pange loengus hästi tähele! • Ahelverbid on tarindid, mis moodustatakse modaalverbidega võima, pidama, näima, paistma, tohtima: Täna võib isegi väga külm ilm tulla. Loengus tuleb hästi tähele panna.

Harjutus: tõmba öeldisele kaks joont alla. Mais pidi korraldatama tähtis konverents, kus oli plaanis hakata arutama, kuidas poliitikud võiksid rahvaga leida ühise keele. Kohale oli lubanud tulla isegi ÜRO peasekretär. Kuigi aeg on lennanud linnutiivul, siiski ei ole keegi veel hakanud ettevalmistusi tegema. Lõpuks kutsus president kõik oma nõunikud enda juurde ja ütles, et mehed, ärge arvake, et see karikas teist mööda läheb. Töö tuleb ära teha. Kõik võtsid siis südame rindu ja asusid tööle kallale. Kolme päevaga oli konverentsi kava koostatud. Rahva hulgast oli leitud 30 esindajat igast ühiskonnakihist, niihästi vaeseid kui ka rikkaid. Alles siis jõudis kõigile pärale, millise suure asjaga nad olid hakkama saanud. “Lähme teeme selle peale väiksed tropid, ” ütles peaminister palavalt armastatud presidendile. “Ärge ajage patujuttu, härra”, puikles president, “mis siis saab, kui keegi meid sedaviisi näeb? ”

Verbi valents • Valents on verbi võime siduda endaga laiendeid. • Sihitud verbid on ühevalentsed, nad seovad endaga vaid subjekti: Neiu unistab. Noormees kurvastab. Vanamees köhib. Vanaeit ohkab. • Sihilised verbid on kahevalentsed või kolmevalentsed: Rahvas armastab kuningannat. Kuninganna kinkis rahvale troonipärija. • Valentsi arvestatakse seotud laiendite järgi. Verbidel võib esineda ka vabu laiendeid: Neiu unistab mootorrattast. Noormees kurvastab juba teist päeva. Vanamees köhib verd. Vanaeit ohkab südantlõhestavalt. Kuninganna kinkis rahvale jaanipäevaks troonipärija.

Harjutus: tõmba seotud laienditele sirge ja vabadele laienditele laineline joon alla. Ükskord läks Kalevipoeg oma maja ehituse jaoks Pihkvast laudu tooma. Võttis lauakoorma selga ja marssis nendega läbi Pihkva järve Eestisse. Kuskil Haanja kandis nägi teda kari sortse. “Hei, mees, kuhu sa neid laudu tassid”, hüüdsid sortsid Kalevipojale. ”Mis see teie asi on, ” vastanud Kalevipoeg. Selle peale said sortsid kole vihaseks. Neil tekkis plaan Kalevipojale peksa anda. Sortsid tungisid Kalevipojale igalt poolt kallale. Läks suuremat sorti löömaks. Kalevipoeg hakkas sortse laudadega peksma. Iga kord kui ta lõi, läks laud pooleks. Kalevipoeg kartis, et varsti saavad lauad otsa ja sortsid saavad temast jagu. Siis tuli põõsast välja rott. Ta ütles Kalevipojale: “serviti, vennas!” Kalevipoeg tegi nii ja sai sortsidest võitu. Ta tahtis rotile midagi tänutäheks kinkida. Rott küsis endale ühe siilu Kalevipoja kuuest kaitseks kullide ja rebaste eest. Kalevipoeg kinkiski kuuesiilu rotile, kellest sai maailma esimene siil.