Viron lauseopi Liitlause Lausete tbid Osalause on lause
Viron lauseopi: Liitlause
Lausete tüübid • Osalause on lause moodustaja, millel on omakorda lause kuju. • Lauset, mis sisaldab mitut osalauset, nimetatakse liitlauseks. • Osalaused on omavahel kas rinnastus- või alistusseoses. • Rinnastatud osalausetega lauset kutsutakse rindlauseks: Ema tuli koju ja tegi lapsele süüa. • Kui üks osalausetest alistab teised, siis on tegemist põimlausega: Ema küsis, kas su kõht on tühi. • Lihtlauset, milles on mitu sama funktsiooniga lauseliiget nimetetakse koondlauseks: Koerad, kassid ja hiired ma ngisid aasal kulli. • Lauselühendiga lauses on lisaks finiitsele verbifraasile ka infiniitne verbifraas: Roobert otsustas hakata maadeuurijaks.
Harjutus: Jooni alla öeldised. Märgi sulgudesse, kas lause on koondlause (KL), rindlause (RL), põimlause (PL) või lauselühendiga lause (LL). 1. Ta nägi vihaseid härgi, klähvivaid koeri ja puude otsa ronivaid vanamehi. ( ). 2. Kui siga endast rohkemat elumärki ei andnud, tüdines Illimar temast. ( ). 3. Ema vaatas, kuidas siga aplalt kartulikoori õgis. ( ). 4. Veidi järele mõelnud, hakkas Illimar maja poole astuma. ( ). 5. Ei kuuldud ühtki häält eeskojast, eestoast ega maja lähemast ümbrusest. ( ). 6. Illimari huvitas pildil kõige rohkem mees, kes oli käe ühes luuaga õhku tõstnud. ( ). 7. Kord kostis eemalt maanteelt vankriloginat, siis laulis kukk ja haugatas koer, kuid maja ise jäi vaikseks. ( ). 8. Pääsukesed noolisid edasi-tagasi, välgutades oma sinivalgeid kehi. ( ). 9. Illimar jäi jalapingile istuma, kummaski käes saabas. ( ). 10. Kes viimasena tuli, pangu uks kinni. ( ).
Osalausete rinnastus • Rindlause osalaused asuvad kas lihtsalt kõrvuti, või on ühendatud sidesõna abil: Päike paistab, ilm on ilus, inimestest on hea meel Tuul puhub, kuid sellest ma ei hooli. • Levinumad rinnastavad sidesõnad on: ja, ning, ega, või, kuid, ent, aga, vaid • Osalausete vahelisi suhteid võivad seletada ka järgmised üldlaiendid: järelikult, vastasel korral, seega, niisiis, selle tulemusel, selle tulemusena, see tähendab, see on
Rindlause kirjavahemärgid • Sidesõnade kuid, aga, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis puhul eraldatakse rindlause osalaused komaga. • Sidesõnade ja, ning, ega ja või puhul vahemärke enamasti ei kasutata. • Nende puhul pannakse koma vaid siis, kui on vaja rõhutada eristamist: Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga. • Lapsed tulevad meiega suvitama, või me loobume üldse maale minekust. • Koolonit kasutatakse kui järgnev avab eelneva sisu: Voldemar jahmus: lamaja silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. • Koma asemel võib kasutada mõttekriipsu, kui on tegu tugeva vastandamisega: Toodi kiisule kausiga piima – ei tahtnud. • Semikoolonit kasutatakse, kui osalaused on iseäranis nõrgalt seotud: Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu.
Harjutus. Kirjuta jutuke koka tegevusest rindlausete abil. Biskviit (Tordipõhi) 1. Eralda munavalged munakollastest. Vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks. Sega munavalgesuhkru vahu juurde munakollane. 2. Ühenda omavahel jahu, tärklis ja küpsetuspulber. Sõelu jahusegu munavahu hulka ja sega ettevaatlikult. Kalla tainas määritud küpsetusvormi ja küpseta 200ºC juures umbes 25 minutit. Lase jahtuda ja seejärel eralda vormist.
Põimlause osalaused • Põimlauses on üks osalause teistest tähtsam, seda kutsutakse pealauseks. • Kõrvallause on selline osalause, mis toimib pealauses ühe lauseliikmena: • Aluslause: Mulle ei meeldi (see), et sa nii räägid. • Sihitislause: Ma tean, et sul on õigus. • Öeldistäitelause: Meie soov on see, et kõik rahule jääks. • Määruslause: Isa tuli siis, kui ma magasin. • Täiendlause: See mees, kes mind aitas, oli Juhan. • Kõrvallause algul on alistav sidend, millele pealauses võib vastata vaste: Siin ei aita muu, kui tuleb hakata minema.
Harjutus: määra kõrvallause liik. 1. Suur inimene na itab oma suurust sellega, kuidas ta kohtleb va ikesi inimesi. (T. Carlyle). 2. See, kes on ko igi so ber, pole kellegi so ber. (P. Ballanche). 3. Enne, kui hukka mo ista, tuleks alati kaaluda vo imalikke vabandusi. (G. B. Lichtenberg). 4. Ko ik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche). 5. Pea alati meeles, et sinu otsus edukas olla on ta htsam kui miski muu. (A. Lincoln). 6. Meil on ainult kaks ko rva ja u ks suu, et me rohkem kuulaksime ja va hem ra a giksime. (Diogenes). 7. Ma ei ra a gi kunagi u hestki inimesest halba ja ko nelen ko ike head, mida ma kellegi kohta tean. (B. Franklin). 8. Kui o petaja ka tkeb eneses armastuse nii aine kui ka o pilase vastu, on ta ta iuslik o petaja. (L. Tolstoi). 9. Me mo tleme harva selle u le, mis meil on, kuid oleme alati mures selle pa rast, mida meil ei ole. (A. Schopenhauer). 10. Ma olen alati valmis o ppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind o petatakse. (W. Churchill). 11. On olemas so pru, kes tulevad to usuga ja la hevad mo o naga. (F. Schiller). 12. Rikas pole mitte see, kel palju on, vaid see, kes palju annab. (E. Fromm)
Liitsed liitlaused • Liitsed liitlaused on sellised, mille osalaused on omakorda kas rind- või põimlaused:
Harjutus: joonista liitlausete skeemid • Vo imatu on midagi teha lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud. • Kui tahad na gijaks saada, pane silmad kinni. • See, kellel on, ei anna sulle midagi. • See, kellel ei ole, ei anna sulle sedagi. • Kes meist suudaks olla nii usin, et laoks mu u riks kivid, mis tema pihta loobitakse? • Me loome pidevalt asju, mida ei ole vo imalik luua, ja saavutame selles suurt edu. • Ta habe oli nii pikaks kasvanud, et lohises mööda maad, ja ta silmad leegitsesid nagu kassil.
Põimlause kirjavahemärgid • Po imlauses kasutatakse ko rvallause alguses ja rgmisi koma no udvaid sideso nu: et, sest, kuna, kuigi, kui, nagu, kuni, justkui, otsekui, ehkki, sellepa rast et, ilma et, vaatamata sellele et, olgugi et, selleks et, sel ajal kui, pa rast seda kui, enne kui, niipea kui, nii kui. . . kes, milline, kumb; kelle, millise, kumma … jne kus, kuhu, kust, millal, miks, mismoodi, kuidas. • Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga mõlemalt poolt. Seetõttu peab mõnikord koma panema ka ja, ning, ega, või ette: Metsavend ütles, et surm siin või Siberis, ja jõi klaasi põhjani tühjaks.
Harjutus: Anna järgneva Mati Undi ainetel mugandatud tekstilõigu mõte edasi kahe või kolme liitse liitlausega (võid lisada erineva tähendusega sidesõnu). Väikesesse alevisse hakkas saabuma sügis. Õhtu eel tõusis tuul. Tuul tõi kaugete küngaste tagant rehepeksumasinate laulu. See oli täis inimlikku nukrust. Suve viimane päev lähenes lõpule. Toas oli soe ja umbne. Aknal pirises paar kärbest. Nurgas seisis kohver. See oli raske ja elukogenud. Aarne istus krigisevale toolile. Ta ei osanud enam midagi teha. Kõik näis olevat üleliigne ja kasutu. Midagi puudutada, endast veel mingeid jälgi jätta – milleks?
- Slides: 12