VIIRUSED Koostas Kristel Mekask VIIRUSTE AVASTAMINE Teated viirushaiguste

VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask

VIIRUSTE AVASTAMINE • Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. • 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged

KOCH ja PASTEUR • 1880 -ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria“. Robert Koch (1843 -1910) Louis Pasteur (1822 -1895)

Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885.

VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http: //www. teachersdomain. org/resources/tdc 02/sci/life/stru/immune/index. html

Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused.

Mis on VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.

VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0, 01. . . 0, 3 m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag

VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus

VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA või RNA) kapsiid (valguline kate) ümbris valgud

VIIRUSTE EHITUS Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 – 75° C juures. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.

BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter.

GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. § Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise § Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) § Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi

VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: § DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) § RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) § DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) § sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus

VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole!

Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.

VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.

LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks.

LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine

LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!

LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi 4. Bakteriraku paljunemine

Kasutatud veebilehed: • http: //www. ebc. ee/~mremm/virol. html • Pildid: http: //commons. wikimedia. org/wiki/Main_Page • Video: Viiruste lüütiline elutsükkel http: //www. whfreeman. com/kuby/content/anm/kb 03 an 01. htm